Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.09.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-7367
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Eduard Bulattšik
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Stanislav Kuzmini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
STANISLAV KUZMIN, isikukood 37408303713, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub. Karistuse kandmise algus 16.02.2012 ja lõpp 16.10.2014
Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Viru Vangla taotlus STANISLAV KUZMINi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Jätta STANISLAV KUZMINi õigusabikulud riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Eduard Bulattšik kasuks 115,20 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Eduard Bulattšik poolt süüdimõistetu Stanislav Kuzmini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Stanislav Kuzminile, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 14.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Kuzmini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Stanislav Kuzmin on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 12.10.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 alusel 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Stanislav Kuzmin mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks üksikkaristusest raskema suurendamise teel 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaal korras karistatud 11 korral, väärteokorras karistatud 39 korral. Isiku ohtlikkus seisneb rahvatervise ohustamises, sõltuvusainete tarvitamises, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52 %. Vägivaldseid kuritegusid ei ole toime pannud. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 22 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla taotleb Stanislav Kuzmini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistung Stanislav Kuzmin ei nõustu tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Tal pole elukohta, kuhu elama asuda. Soovib asuda elama xxxx, et otsida endale üürikorter ja töökoht. Kõik tema tuttavad asuvad xxxx. xxxx isa korteris puuduvad vajalikud elamistingimised, kuna tegemist on 1-toalise korteriga. Kaitsja ei nõustunud Stanislav Kuzmin suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega ning palus Viru Vangla taotlus jätta rahuldamata. Prokurör Stanislav Kuzmini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega ei nõustunud. Prokurör leiab, et Stanislav Kuzmini suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS § 4261. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s
sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; Karistusregistri õiendist nähtub, et Stanislav Kuzmini on 12.10.2012 karistatud vangistusega 2 aastat 8 kuud, s.t. vastab KarS § 871 lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega;
Karistusregistri õiendist nähtub ka, et Stanislav Kuzmini karistatud kriminaalkorras karistatud 4 korral, ülejäänud karistused on karistusregistrist kustutatud ja seega ei oma õiguslikku tähendust. Registris olevad karistused jäävad kõik alla ühe aasta (pikim 11 kuud), mistõttu Stanislav Kuzmin ei vasta KarS § 871 lg 1 p 2 toodud nõudele, 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Stanislav Kuzmin vastaks tema kohta esitatud andmete järgi küll KarS § 871 lg 1 p 3 nõuetele, kuid kuna karistusjärgse kontrolli rakendamiseks peavad olema täidetud kõik 3 kriteeriumit, siis puudub selle nõude vastavuses olekul õiguslik tähendus. Prokurör teeb ettepaneku jätta Stanislav Kuzmini suhtes karistusjärgne kontroll kohaldamata, kuna isik ei vasta ka KarS § 871 lg 1 ja 2 esitatud nõuetele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 871 lg 1 kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s
sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KarS § 871 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Karistusregistri õiendist nähtub, et Stanislav Kuzmini on 12.10.2012 karistatud vangistusega 2 aastat 8 kuud, s.t. vastab KarS § 871 lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. Karistusregistri õiendist nähtub ka, et Stanislav Kuzmini on kriminaalkorras karistatud 4 korral, ülejäänud karistused on karistusregistrist kustutatud ja seega ei oma õiguslikku tähendust. Registris olev kõige varasem karistus (Harju Maakohtu 02.02.2009 otsusega on teda karistatud 1 aasta ja 7 kuulise vangistusega, mis kuulus KarS § 65 lg 2 alusel liitmisele. Sel alusel Stanislav Kuzmin vastaks KarS § 871 lg 1 p 2 toodud nõudele. Stanislav Kuzmin vastaks tema kohta esitatud andmete järgi ka KarS § 871 lg 1 p 3 nõuetele.
Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: p 6) tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat; p 8) alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Seega ei oma lubatud arvestada Stanislav Kuzmini varasemaid karistusandmeid, karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel, mis on kantud arhiivi. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et Stanislav Kuzmini viimane kehtiv karistus -Harju Maakohtu 02.02.2009 otsus kuulub karistusregistrist kustutamisele 08.02.2015 (so 5 aastat pärast karistuse kandmist), siis ei ole käesoleval ajal põhjendatud isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. KarS § 871 lg 3 kohaselt tuleks karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määrata kaksteist kuud kuni kolm aastat, mis Stanislav Kuzmini suhtes lõppeks ka minimaalse käitumiskontrolli tähtaja määramisel määruse jõustumisest 12 kuu möödumisel, so 29.09.2015. Arvestades asjaolu, et Stanislav Kuzmin ei ole toimepannud vägivaldseid kuritegusid, vaid varavastaseid kuritegusid, liiklussüütegusid ja rahvatervisevastaseid kuritegusid, siis ta ei ole ta ühiskonnale niivõrd ohtlik, et tema suhtes tuleks kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.