Kriminaalasi nr 1-12-7367
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
14. jaanuar 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-12-7367
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Stanislav Kuzmini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
STANISLAV KUZMIN, isikukood 37408303713, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.02.2012 ja lõpp 16.10.2014
Jätta STANISLAV KUZMIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 27.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Kuzmini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Stanislav Kuzmin karistust Harju Maakohtu 12.10.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (enne Harju Maakohtu 25.01.2012 otsuse tegemist toimepandud kuriteoepisoodis 30.12.2011) ning talle
mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Stanislav Kuzminile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus (6 kuud vangistust) kaetuks Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega mõistetud ja kantuks loetud raskema karistusega (11 kuud) ning loeti mõistetud karistus kantuks. Stanislav Kuzmin tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (pärast Harju Maakohtu 25.01.2012 otsuse tegemist toimepandud kuriteoepisoodides) ning mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Stanislav Kuzmin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Stanislav Kuzminile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 16.02.2012.a. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on valdavalt samalaadsed, pandud toime materiaalse kasu saamiseks. Isiku esimene karistus on mõistetud võimuesindajale vastuhakkamise eest, hiljem on karistatud peamiselt varguste eest, ühel korral ka auto joobes juhtimise eest. Soodustavaks teguriks on narkootikumide tarvitamine. Vanglas on resotsialiseeriva iseloomuga tegevuste raames läbi viidud vestlused kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga, toimunud on riigikeele testimine. Kinnipeetaval Stanislav Kuzminil on kolm distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 1 aasta 11 kuud ning kanda jääb tal veel veidi enam kui 9 kuud vangistust. Kinnipeetav on üürinud elamispinda xxxx erinevates piirkondades. Vabanedes asub ta elama isa juurde. Kriminaalhooldaja teostas kodukülastuse aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mille omanik on N K, kes elab sellel aadressil üksi. Isik lõpetas põhikooli Narva 4. Keskkoolis 1989.a. Elukutset ta ei oma, ehitusalased teadmised on omandatud varasemalt töö käigus. Vanglas soovib isik õppida keevitust. Kinnipeetav vabanes 2012.a ja jõudis vabaduses olla vaid paar kuud. Kuna oli talv, siis ehitustööd ei pakutud (väidetavalt oli varasemalt tööl ehitusbrigaadis). Vargustesse suhtub isik kui alternatiivsesse elatusvahendite hankimise viisi. Vabanedes isikul garanteeritud töökoht puudub. Vabanemisfondis on raha 15,80 eurot. Tallinna Vangla andmetel on kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid 6127,27 eurot. Kinnipeetav pärineb haritud õiguskuulekast perest. Isaga on kinnipeetava suhted pigem formaalsed, ema on pakke saatnud, suheldakse telefoni teel. Perevälises suhtluskonnas domineerivad kriminaalse taustaga isikud, kuriteokaaslased külastavad isikut ka vanglas (D, F). Grupiviisiline kuritegude toimepanemine viitab teatavale mõjutatavusele. Isik on olnud 2-l korral abielus (viimane lahutus oli 2010), tal on poeg N (sündinud xxxx) ja tütar J (sündinud xxxx). Isiku osalemine laste kasvatamises on olnud vähene. Isikut on 2006.a 3-l korral tabatud joobes olekus autoroolist. Alates 2008.a on isik alkoholi tarvitanud harva. Esmane kokkupuude isikul narkootikumidega oli umbes 25-aastaselt, kui ta proovis kanepit, kuid umbes 5 aastat tagasi hakkas ta süstima amfetamiini, mida ise ei pea narkootikumiks vaid dopinguks. Isik ise narkosõltuvust eitab, samas meditsiiniosakond on tunnistanud sõltlaseks. Väidetavalt kogusest, mis vahistamisel konfiskeeriti (3,49 g amfetamiini sisaldavat pulbrit), oleks talle jätkunud kaheks päevaks (ekspertide hinnangul piisanuks sellest kogusest 18 inimesele joobe tekitamiseks). Isik ei taju narkootikumide kahjulikkust ja nende mõju ühiskonnas. Kinnipeetav paneb kuritegusid toime etteplaneeritult, grupis, kuritegudega põhjustatud kahjusummad on suured. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel ja uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Ametnikega on kinnipeetav viisakas, kuid mitte koostöövalmis. Kinnipeetav on enesekeskne, ei väärtusta teiste heaolu ja ühiskonnas kehtivaid
norme. Motivatsioon isikul kuritegelikust käitumisest loobumiseks on paljasõnaline. Isik tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Kinnipeetava puhul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 52%. Tallinna Vangla toetab Stanislav Kuzmini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks xxxx linnas on isa N K ja ema N K. Tütar J K elab koos oma emaga xxxx, poeg N K on praegu õppetööl xxxx. Kinnipeetav on pere ainus laps. Kinnipeetaval on suhted lastega säilinud. Kuritegeliku käitumise põhjal saab järeldada, et Stanislav Kuzmini suhtlusringkonnas on kuritegeliku mõtteviisiga isikud. N K usub, et Stanislav Kuzminile tuleb anda võimalus oma elu rööpasse seada ja leiab, et tema moraalne toetus on praegu eriti oluline. Isa sõnul asus kinnipeetav peale põhihariduse omandamist xxxx koheselt tööle, saades töökogemuse autode remondi alal. Seda, mis sai peale viite aastat xxxx töötamist ja seejärel xxxx lahkumist, isa öelda ei osanud. Isa loodab, et kinnipeetava elukohavahetus ja tööleasumine, toetavad muutusi. Isa loodab, et töökoha leidmisega xxxx probleeme ei peaks tekkima, sest autoremonditöökodades on tööjõu järele alati nõudlus olnud. Stanislav Kuzmin on rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressile xxxx. Karistusregistri andmetel on Stanislav Kuzmini korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegelik käitumine on muutusteta alates 1995. aastast. Kriminaalhooldusele on Stanislav Kuzmin määratud 2-l korral – esimene katseaeg 2006. aastal kulges rahuldavalt, kuid teisel katseajal ta ei täitnud kontrollnõudeid, ei olnud motiveeritud tegelema muutuste elluviimisega, pani toime uue kuriteo. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Stanislav Kuzmini vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Stanislav Kuzmin avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, tunnistades, et on vanglas piisavalt olnud ja väsinud sellest. Ta on veendunud selles, et seekord saab kriminaalhooldusega hakkama. Stanislav Kuzmin on oma sõnul valmis narkootikumidest loobuma. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Stanislav Kuzmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Tallinna Vangla poolt 21.10.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. S. Kuzmini varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda ja uute kuritegude toimepanemist jätkas ta vahetult peale vanglast vabanemist. Käesoleval ajal kannab ta karistust vara- ja rahvatervisevastaste (narko-) kuritegude eest, mis olid toime pandud 30.12.2011, 26.01.2012, 10.02.2012, 15.02.2012 ja hiljemalt 16.02.2012, st vahetult pärast Harju Maakohtu 23.11.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist (12.12.2011). S. Kuzminil on olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele asuda. Siiski ei ole tema oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ning kahel korral kriminaalhooldusele allutamine on täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Seega ei olnud esimese raskusastme kuriteo toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (tunnistatud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Prokuratuur leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud on
käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Toimepandud kuritegude raskust ja arvu arvestades ei ole S. Kuzmini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kinnipeetava varasem elukäik näitab, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, kes oleks suuteline kehtestatud nõuetest kinni pidama. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et S. Kuzmini kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis annab veel kord tunnistust sellest, et varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Vangla iseloomustuse järgi on S. Kuzmini poolt uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Nimetatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv ja kaks lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida S. Kuzmini käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kuna S. Kuzmin kannab karistust mh rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest ning tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava eelnevat korduvat karistatust ja kuritegude raskusastet ja arvu arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Stanislav Kuzmini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Stanislav Kuzmin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Stanislav Kuzmini on 11-l korral kriminaalkorras karistatud, tema kuritegelik käitumine on olnud muutusteta alates 1995. aastast. Stanislav Kuzmini on korduvalt karistatud reaalse vangistusega, kuid ta on olnud ka 2-l korral kriminaalhoolduse all, sealjuures esimene katseaeg kulges rahuldavalt, kuid teisel katseajal ta ei täitnud kontrollnõudeid, pannes toime uue kuriteo. Stanislav Kuzmin jätkas kuritegude toimepanemist vahetult peale Harju Maakohtu 23.11.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist 12.12.2011. Käesoleval ajal kannab Stanislav Kuzmin Harju Maakohtu 12.10.2012 otsusega mõistetud karistust, sealjuures kuriteod KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi on toime pandud nii enne Harju Maakohtu 25.01.2012 otsust kui ka pärast nimetatud otsust, esimese raskusastme kuritegu KarS § 184 lg 1 järgi on toime pandud pärast Harju Maakohtu 25.01.2012 otsust. Eeltoodust järeldub see, et kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud NPAS § 151 järgi, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole Stanislav Kuzminile vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud
kuritegude toimepanemist. Vangistuse kandmise ajal ei ole Stanislav Kuzmin olnud seaduskuulekas, sest teda on distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Stanislav Kuzmini vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitanuna ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt on Stanislav Kuzmini puhul korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 52 %, mis on suhteliselt kõrge riskiprotsent. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Stanislav Kuzmini suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.