Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18.09.2014, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-13-9647
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuasja nimetus
S.F süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424 järgi / Erakorraline ettekanne S.F kohta
Süüdimõistetu Kohtumääruse õiguslik alus
S.F , isikukood XXX, elukoht xxxx KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8
Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada. Pikendada S.F-ile Viru Maakohtu 29.10.2013 kohtuotsusega määratud katseaega 3 (k olme) kuu võrra, so kuni 28.07.2015.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 29.10.13 kohtuotsusega nr 1-13-9647 mõisteti S.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati S.F käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 17.09.2014 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, kuna S.F rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi. 27.08.2014 saabus Rakvere politseijaoskonna poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mis oli koostatud S.F alkoholi tarvitamise kohta. Protokollist nähtub, et S.F tuvastati 19.08.2104 kl 22.13 Rakveres Kreutzwaldi 5A indikaatorvahendiga AlqoQuant 6020 nr A111149 alkoholijoove 1,00 mg/l väljahingatavas õhus. S.F peeti kinni patrullpolitseinike poolt xxxx juures, kuna isik oli toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Ergei S.F-ile määrti kiirmenetluse otsusega 20.08.2014 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere
politseijaoskonna poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 60 eurot. 16.09.2014 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses põhjendas S.F alkoholi tarvitamist sellega, et tema elus oli sel hetkel probleemne etapp. Seega on S.F rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Erakorraliste ettekannete vahelisel perioodil on S.F-iga kohtutud 21 korral. Vastuvõttudele õigeaegselt mitteilmumisi on esinenud 6 korral. Õigeaegsed mitteilmumised on olnud põhjendatud. Kohtumistel on S.F suhtlemisaldis ning koostöövalmis. Riskide maandamiseks on läbi viidud vestlusi ja töölehti erinevatel teemadel. Lisaks on planeeritud isikuga läbi viia sotsiaalprogramm, et mõjutada isiku suhtumist sõltuvusanetesse. Isik omab alates 28.08.2014 alalist töökohta etevõttes xxxx. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega hetkel probleeme esinenud ei ole. Kuna isik on ametnikule tunnistanud kirjalikus seletuses alkoholi tarvitamist, siis ei saa kriminaalhooldusametnik antud katseaega positiivselt hinnata. Juhindudes eeltoodust on hooldusalune rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada S.F-ile mõistetud katseaega 3 kuu võrra. Ettepaneku tegemisel lähtus kriminaalhooldusametnik sellest, et isik suhtus ükskõikselt kohtuotsusest tuleneva lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume täitmisesse ning et isik soovib kanda karistust vabaduses ning et isik on valmis tegelema alkoholiprobleemidega sotsiaalprogrammi läbi. Kriminaalhooldusametnik leiab, et sotsiaalabiprogrammi abil on võimalik muuta isiku suhtumist sõltuvust tekitavatesse ainetesse ning otstarbekas oleks seeläbi pikendada mõistetud katseaega. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel saab katseaja pikendamist pidada käesoleval ajal piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks süüdimõistetu mõjutamisel, kuna tema ise on avaldanud soovi käituda nõuetekohaselt ning on motiveeritud karistuse kandmisest vabaduses. Kohus leiab, et on otstarbekas pikendada S.F-ile mõistetud katseaeg a 3 kuu võrra, et isik saaks läbida sotsiaalprogrammi, et muuta enda suhtumist sõltuvust tekitavatesse ainetesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.