Nikolai Šibanovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. juuli 2014 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Prokurör
Süüdistatav Nikolai Šibanovi kaitsja Nikolai Šibanov isikukood: 35403190326, kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Riigiprokuröri abi Marina Ninaste
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Süüdistatav
varem
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdistatava Nikolai Šibanovi kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2.KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Nikolai Šibanovi’lt Eesti Vabariigi kasuks 72, 00( seitsekümmend kaks) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele AS-s SEB PANK a/a nr EE351010052031000004, SWEDBANK AS-s a/a nr EE502200221014193355, NORDEA PANK a/a nr EE401700017002872300, DANSKE BANK a/a nr EE873300333499990003 Summa tasumiseks vajalik viitenumber on märgitud makseinfos.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
SÜÜDISTUS:
1.Nikolai Šibanov’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on väärteokorras karistatud 23.05.2014 ja 24.06.2014 toime pandud varguste eest, taas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 26.06.2014 kella 10:43 paiku Tallinnas aadressil XXXXX XXX XX asuvas kaupluses M OÜ-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 4,05 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti süüdistatakse Nikolai Šibanov’i selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20.07.2014 kella 18:50 paiku Tallinnas aadressil XXXXX XXX XX asuvas kaupluses M OÜ-le kuuluvat kaupa väärtusega 1,95 eurot, ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega Nikolai Šibanov, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asus vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, keda on väärteokorras varguste toimepanemise eest karistatud, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katsed selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2.Maakohus mõistis Nikolai Šibanovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 3 (kolm) kuud. Vähendas Nikolai Šibanovile mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges vangistuse 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendas käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust – eelmise, Harju Maakohtu 08.05.2012.a. otsuse alusel mõistetud ja ära kandmata karistuse – 4 (nelja) aasta võrra. Mõistis Nikolai Šibanovile liitkaristuseks – 4 (nelja) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 järgi luges eelvangistuses viibitud aja 2 (kaks) päeva (26-27.06.2014) karistusaja hulka. Nikolai Šibanovil ära kandmisele kuuluvaks 4 (nelja) aasta, 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse, mille kandmise alguseks luges 20.07.2014.a. Kohaldas Nikolai Šibanovi suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine.
APELLATSIOON:
3.Kaitsja leiab, et otsus ei ole põhjendatud mõistetud karistuse osas. Kaitsja teeb viiteid Riigikohtu lahenditele. Süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 199 puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. Käesoleval
juhul on Nikolai Šibanov süüdi tunnistatud kahes katse-staadiumisse jäänud kauplusevarguses, kannatanutele kahju ei tekitatud, mis on süüdistatava süü suuruse näitajaks. Nikolai Šibanov’i poolt äravõetud kaupade väärtus oli väga väike, süüdistatav varastas toiduaineid. Ka maakohus arvestas asjaolu, et Nikolai Šibanov’i poolt toime pandud vargused ei olnud lõpule viidud. Samuti märkis kohus põhjendatult, et varastatud kaup ja selle kogus – 3 tk suitsupeekonit, 1 grillkana koib – ei viita asjaolule, et Nikolai Šibanov varastanuks toiduaineid edasimüümise eesmärgil. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades ei saa rääkida toimepanija suurest ega keskmisest süüst. Kohus möönis samuti põhjendatult, et Nikolai Šibanov’i süü ei ole suur. Käesolevas asjas ei ole karistust kergendavate asjaoludena arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistas oma süüd mõlemas temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennastõigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis võib tähendada puhtsüdamlikku kahetsust. Üksnes asjaolu, et Nikolai Šibanov ei ole oma kahetsust igal ülekuulamistel ja kohtuistungil sõnaliselt väljendanud, ei anna alust kahelda kahetsuse siiruses, lühimenetluses on arvestatavad isiku kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlused, milles isik oma süüd tunnistas ja tehtut kahetses. Lisaks tuleb märkida, et Nikolai Šibanov’il on tema vanusest ja tervislikust seisundist tulenevalt raskused eneseväljendamisel, mistõttu ei avaldanud ta kohtuistungil uuesti selgesõnaliselt oma puhtsüdamlikku kahetsust. Nikolai Šibanov’i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt kahtlustatavana ülekuulamisel väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Antud juhul pole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine põhjendatud ega seaduslik. Erinevalt maakohtust karistust kergendava asjaolu arvestamine peaks tooma kaasa uue otsusega leebema karistuse mõistmise. Nikolai Šibanov on kriminaalkorras karistatud üksnes 2012. a teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav on käitunud talle 08.
05.2012. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud katseaja kestel suhteliselt seaduskuulekalt. Aset on leidnud üksnes üksikud pisivargused, kusjuures maakohus arvates ei ole alust kahelda Nikolai Šibanov’i selgitustes, et ta varastas enda tarbeks, so süüa, sest raha tal ei olnud. Kohus möönis samuti, et elu hammasrataste vahele jäänud isikul on kindla sissetuleku puudumisel võrdlemisi keeruline tagada oma igapäevaste vajaduste katmine. Süüdistatav selgitas, et ta jõuab peatselt pensioniikka, mis toob kaasa kindla sissetuleku, samuti võib loota toetusele seoses raske haigusega (Nikolai Šibanov põeb XXXXX). Eeltoodust nähtuvalt süüdistatava väited varguste toimepanemise põhjuste ja uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta stabiilse sissetuleku tekkimisel ei ole paljasõnalised. Nikolai Šibanov ei kuritarvita alkoholi ega narkootilisi aineid. Jätkuv katseaeg võib aidata süüdistatavat suunata ka edaspidi õiguskuulekalt käituma, mistõttu ei ole põhjendatud Nikolai Šibanov’i karistamine vangistusega, mis tooks kaasa liitkaristusena pikaajalise vanglas viibimise. Maakohtu otsuses on karistusliigi valiku põhjendamisel osundatud Nikolai Šibanov’il töökoha ja muude sissetulekute puudumisele. Samuti märkis maakohus, et kohtu arvates ei saa isikule mõistetav karistus jääda pelgalt paberile. Seejuures ei ole arvesse võetud, et süüdistataval tekib mõne kuu pärast õigus saada pensioni. Arvestades Nikolai Šibanov’i reaalset võimalust peatselt saada stabiilset sissetulekut, peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt on selline karistus pensioni saamisel täidetav. Samuti tuleb arvestada, et Nikolai Šibanov on kinnitanud võimalust ja valmisolekut sellist karistust tasuda.
Maakohus on tähelepanuta jätnud, et käesoleva ajani on Nikolai Šibanov toime tulnud, mingeid sissetulekuallikaid omamata. Kohus ei ole silmas pidanud, et karistuse mõistmisel tuleb eelkõige juhinduda KarS §-s 56 toodud alustest ning süüdistatava varaline seis ei ole määravaks asjaoluks, millest peaks olenema kergemaliigilise karistuse kohaldamise võimalikkus. Kohus ei ole lähtunud põhimõttest, et vastavalt KarS §-le 56 lg 2 peaks alternatiivse sanktsiooni korral olema eelistatud rahaline karistus, kui sellega on saavutatavad karistuse eesmärgid. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Nikolai Šibanov’i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu 22. juuli 2014. a otsus kriminaalasjas Nikolai Šibanov’ile karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Nikolai Šibanov’ile kergem, rahaline karistus.
RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
4.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11 ja 3-11-43-11), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon ka siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5.Kaitsja on apellatsioonis korranud juba maakohtu otsuses karistuse mõistmisel arvestatud asjaolusid, mistõttu need ei saa kaasa tuua kohtu poolt mõistetud karistuse muutmist ringkonnakohtu poolt. Maakohus on arvestanud osalise puhtsüdamliku kahetsusega, kuriteo raskusega, sealhulgas kaitsja poolt viidatud varastatu väärtusega ja ka kuritegude katsestaadiumisse jäämisega. Samuti on arvestatud süüdistatava isikuga, tema tervisliku seisundiga. Kaitsja väited sellest, et kohtuistungil ei väljendanud süüdistatav puhtsüdamlikku kahetsust seoses tervisliku olukorraga pole aluseks mõistetud karistuse osas otsuse tühistamiseks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt pole süüdistatav istungi kestel halba tervist kurtnud vaid on adekvaatselt vastanud kohtu kui ka kaitsja küsimustele ning väljendanud ka soovi lühimenetluses asja arutamiseks. Kolleegium leiab, et kui süüdistatav jätkab kuritegude toimepanemist ajal, mil tema suhtes on juba teadvalt kriminaalmenetlus käimas, on alust kahelda tema puhtsüdamliku kahetsuse siiruses ja seda just esimese kuriteo toimepanemise osas. Maakohus on mõistnud süüdistatavale kahe katsestaadiumisse jäänud kuriteo eest 3 kuulise vangistuse ehk karistuse tähtajas, mis on KarS § 45 lg 1 ettenähtud minimaalse vangistuse ligilähedane. Seoses lühimenetlusega on kantavaks karistuseks 2 kuuline vangistus.
6.Apellant on vaidlustanud mõistetud karistuse liiki, taotledes N.Šibanovi karistamist rahalise karistusega. Kooskõlas KarS § 56 sätestatuga on maakohus juba põhistanud, miks kohus jõudis veendumuseni, et rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke ja kolleegium sellise põhistusega nõustub. Kohus ei ole jätnud tähelepanuta apellandi poolt viidatud asjaolu, et 1954 aastal sündinud süüdistatava pensioniikka jõudmisel tekib süüdistataval õigus pensionit saada. Samas kolleegium leiab, et käesoleval ajal süüdistataval puudub sissetulek ning iseenesest ka pensioni saamise fakt, ei ole aluseks rahalise karistuse mõistmiseks. Tähelepanuta ja arvestamata ei saa antud juhul jätta asjaolu, et uute kuritegude toimepanemist ei hoidnud ära süüdistatava teadmine, et kuritegude toimepanemine katseajal võib kaasa tuua eelmise otsusega mõistetud küllaltki pika vangistuse täitmisele pööramise. Maakohus on seaduslikult arvestanud ka, et väärtegude, sealhulgas ka varavastaste süütegude, toimepanemiste eest on N.Šibanovit karistatud rahatrahvidega, kuid need on tal tasumata. Seega uue rahalise karistuse mõistmine pole mitte ainult ebaotstarbekas vaid ei täida ka eripreventiivset eesmärki ega taga edaspidist õiguskuulekat käitumist. Asjaolu, et süüdistatava enda käitumine toob kaasa KarS § 65 lg 2 kohase liitkaristuse mõistmise ei ole iseenesest seaduslikuks aluseks kergemaliigilise karistuse mõistmiseks. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohus ei ole põhistanud rahalise karistuse mõistmata jätmist. Kohus on sellist järeldust motiveerinud ning apellatsiooni väited ei anna alust hinnata mõistetud lühiajalist vangistust ebaseaduslikuks. Kolleegium leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas seaduslikud alused puuduvad.
7.Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
8.RÕS korras määratud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamist 1 tunni eest seoses apellatsiooni koostamisega, summas koos käibemaksuga 72,00 eurot. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Hüvitamisele kuuluv summa on kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatuga. Summa kuulub KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatavalt Nikolai Šibanovilt väljamõistmisele.
Ivi Kesküla
Meelika Aava
Orvi Tali
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.