Kohtulahend

kuumsuitsupeekonit „Saaremaa 120 gr“ maksumusega 1,35 eurot/ pakk ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti süüdistatakse Nikolai Šibanov’i selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20.07.2014 kella 18:50 paiku Tallinnas aadressil Tartu mnt 49 asuvas kaupluses Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, s.o kana grill väärtusega 1,95 eurot, ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega Nikolai Šibanov, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asus vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, keda on väärteokorras varguste toimepanemise eest karistatud, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katsed selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 26.06.2014 episood: - Maxima Eesti OÜ avaldus (tlk 3); - tunnistaja XXX ütlused (tlk 4-7); - 26.06.2014 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 10-12); - N. Šibanovi ütlused (tlk 14-16). 20.07.2014 episood: - Maxima Eesti OÜ avaldus (tlk 19); - tunnistaja XXX ütlused (tlk 20-22); - 20.07.2014 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 25-26); - N. Šibanovi ütlused (tlk 29-32). Lisaks avaldati ja uuriti istungil: - N. Šibanovi karistusregistri väljavõtet (tlk 33-35); - PPA Põhja Prefektuuri 23.05.2014 ja 24.06.2014 kiirmenetluse otsuseid (tlk 36-39); - Harju Maakohtu 08.05.2012 otsus (tlk 50-52). Süüdistatava seisukoht: N. Šibanov tunnistas end kohtuistungil täielikult oma süüd ja jäi lühimenetluse juurde. Kohtuistungil N. Šibanov ütlusi anda ei soovinud. N. Šibanov märkis, et hakkab varsti saama pensionit ja on seega võimeline kandma rahalist karistust. Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on N. Šibanovile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Rahalise karistuse mõistmine on võimatu – isikul puudub sissetulek, varasemad rahatrahvid on tasumata ning vargused pani N. Šibanov toime seetõttu, et tal ei ole raha. Prokurör taotles N. Šibanovi süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja määrata lõplikuks, kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuu pikkune vangistus, mida suurendada KarS § 65 lg 2 järgi eelmise, Harju Maakohtu 08.05.2012 otsuse alusel mõistetud ja ära kandmata karistuse, so 4 aasta pikkuse vangistuse võrra. Mõista N. Šibanovile liitkaristus – 4 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka isiku poolt eelvangistuses viibitud aeg. Kaitsja seisukoht ja taotlus:

Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Kaitsja märkis, et N. Šibanovil on läbitud märkimisväärne osa katseajast. Varguste toimepanemine ei ole N. Šibanovile omane käitumismall, ta varastas eluks vajalikku põhjusel, et tema materiaalne olukord on raske. Karistuse määramisel tuleks eelistada kergemaliigilist karistust. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. 26.06.2014 episood: 26.06.2014 esitas Maxima Eesti OÜ politseile avalduse (tlk 3) selle kohta, et 26.06.2014 kella 10.43 jättis Nikolai Šibanov Tartu mnt 49 asuvas Maxima kaupluses tasumata 3tk kuumsuitsupeekoni eest. Kauba kogumaksumus oli 4,05 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati poele. Tunnistaja XXX ütlustega (tlk 4-7) on tõendatud, et tunnistaja viibis 26.06.2014 tööl, Tartu mnt 49 asuvas Maxima kaupluses, operaatori puldi ees. Kella 10.43 nägi ta, kuidas tumedas džempris meesterahvas pani kotti 3 pakki kuumsuitsu peekonit, läbis kassad ja lahkus kauplusest. Mees peeti kinni. 26.06.2014 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tlk 10-12) kohaselt peeti 26.06.2014 kella 10.43 Tartu mnt 49 Tallinnas asuvas Maxima kaupluses kahtlustatavana kinni N. Šibanov. N. Šibanov kuulati kahtlustatavana üle (tlk 14-16). Isik selgitas, et ta sisenes 26.06.2014 kella 10.30 paiku Keskturu juures asuvasse Maxima kauplusesse. Ta võttis riiulilt 3 pakki kuumsuitsupeekonit ja pani need kotti. Seejärel möödus ta kassast kauba eest tasumata. Poest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ning kontrolli käigus leiti tema juurest varastatud kaup. Ta varastas enda jaoks. Kohus märgib, et 26.06.2014 episoodi puudutavad tõendid on usaldusväärsed, tunnistaja ja süüdistatava ütlused on riimuvad ning nendes ei ole loogilisi vastuolusid. Esitatud tõendite pinnalt on täielikult jälgitav 26.06.2014 sündmuse käik: N. Šibanov oli isikuks, kes sisenes kauplusesse, võttis sealt kauba ning lahkus poest kauba eest tasumata. N. Šibanovit jälgis kaupluse valvekaamera taga istunud turvatöötaja ning N. Šibanov peeti kinni. 20.07.2014 episood: 20.07.2014 esitas Maxima Eesti OÜ politseile avalduse (tlk 19) selle kohta, et 20.07.2014 kella 18.51 jättis meesterahvas Tartu mnt 49 asuvas Maxima kaupluses tasumata grillkana eest. Kauba maksumus oli 1,95 eurot, tekitatud materiaalne kahju on samuti 1,95 eurot. Tunnistaja XXXütlustega (tlk 20-22) on tõendatud, et tunnistaja viibis 20.07.2014 operaatorina tööl Tartu mnt 49 asuvas Maxima kaupluses. Ta märkas kella 18.51 vaarikapunases pluusis ja tumedates pükstes isikut, kes on varem samas poes kinni peetud. Isik sai köögist grillkanakoivad summas 1,95 eurot, läks kaubaridade vahele, peitis kilekoti särgi alla ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Isik peeti õues kinni. 20.07.2014 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tlk 25-26) kohaselt peeti 20.07.2014 kell 18.51 Tartu mnt 49 Tallinnas asuvas Maxima kaupluses kahtlustatavana kinni N. Šibanov. N. Šibanov kuulati kahtlustatavana üle (tlk 29-32). Isik

selgitas, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb. Ta üritas eelmisel päeval (so 20.07.2014) varastada grillkana. Ta sai kana müüja käest ja peitis selle endale põue. Kassas kana eest ei maksnud. Ta varastas, sest tahtis süüa, kuid raha tal ei olnud. Kohus märgib esmalt, et tunnistaja XXXülekuulamisprotokollile lisatud eestikeelses tõlkes on trükiviga: omakäeliselt kirja pandud ütlustes on tunnistaja selgitanud, et grillkana varguse episood toimus 20.07.2014, kuid ütluste eestikeelses tõlkes (tlk 21) on kuupäevaks märgitud 20.06.2014. Kohtu hinnangul on tegemist tehnilise veaga, mis ei mõjuta tunnistaja ütluste sisulist usaldusväärsust. Tunnistaja ja süüdistatava ütlused on riimuvad ning nendes ei ole loogilisi vastuolusid. Esitatud tõendite pinnalt on täielikult jälgitav 20.07.2014 sündmuse käik: N. Šibanov oli isikuks, kes sisenes kauplusesse, võttis sealt kauba ning lahkus poest kauba eest tasumata. N. Šibanovit jälgis kaupluse valvekaamera taga istunud turvatöötaja ning N. Šibanov peeti kinni. N. Šibanovi ütlustest nähtuvalt oli tema tegevus nii 26.06.2014 kui 20.07.2014 läbi mõeldud ja sihipärane – ta sisenes kauplusesse, võttis kauba, peitis selle ära ning lahkus kauplusest. N. Šibanov on 20.07.2014 episoodis märkinud, et varastas seetõttu, et tal ei olnud raha, 26.06.2014 episoodi osas andis süüdistatav ütlusi, et varastas enda jaoks. Kohus järeldab kogutud tõendite pinnalt, et N. Šibanovi teod olid mõlemas epsoodis kavatsetud. Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi loetakse kuriteokatseks võõra vallasasja äravõtmist, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. RKKKo on oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide (N. Šibanovi karistusregistri õiend /tlk (tlk 3335/ ning PPA Põhja Prefektuuri 23.05.2014 ja 24.06.2014 kiirmenetluse otsuseid /tlk 36-39/ on N. Šibanovit eelnevalt – so 23.05.2014, 24.06.2014 - karistatud väärteokorras varavastaste süütegude toimepanemise eest. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et N. Šibanovile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. N. Šibanov pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on N. Šibanovi näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga.

Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 31-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Kohus märgib, et kahtlemata ei anna N. Šibanovi süü suurus kohtule alust mõista isikule pikemaajalist vangistust: vargused jäid katsestaadiumisse. N. Šibanov selgitas, et varastas enda tarbeks, so süüa, sest raha tal ei olnud. Kohtul puudub alus selles kahelda. Varastatud kaup ja selle kogus – 3tk suitsupeekonit, 1 grillkana koib – ei viita asjaolule, et N. Šibanov varastanuks toiduaineid edasimüümise eesmärgil. Kohus möönab, et elu hammasrataste vahele jäänud isikul on kindla sissetuleku puudumisel võrdlemisi keeruline tagada oma igapäevaste vajaduste katmine. Samas ei ole kohtu arvates õige üheselt väita, et vähekindlustatud isikutel puuduvad võimalused saada erinevat sotsiaalabi, teha juhutöid ning külastada supikööke. Kohtu hinnangul ei pea stabiilse sissetuleku puudumisega automaatselt kaasnema õigusvastaste tegude toimepanemine. Kohtu arvates puuduvad 26.06.2014 episoodis N. Šibanovi karistust kergendavad asjaolud: 27.06.2014 kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas N. Šibanov, et tunnistab täielikult oma süüd, kuid kahetsust isik ei avaldanud. 21.07.2014 kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas N. Šibanov, et tunnistab oma süüd mõlemas episoodis ja kahetseb. Kohus ei saa käesoleval juhul kuidagi 26.06.2014 episoodis käsitleda siirana ligi kuu aega hiljem avaldatud kahetsust; kohtu arvates on siira ja südamest tuleva kahetsuse korral eluliselt usutav, et seda avaldatakse koheselt. Märkimist väärib, et kohtuistungil ei avaldanud N. Šibanov kordagi kahetsust. 20.07.2014 episoodis on kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. N. Šibanovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole N. Šibanovit võimalik karistada rahalise karistusega. Sisuliselt soovib N. Šibanov, taotledes enda karistamist rahalise karistusega, vältida pikaajalist vangistust, mis

teda käesolevas kriminaalasjas vangistusega karistamise korral liitkaristuse näol ähvardaks. Samas ei saa kohtu arvates isikule mõistetav karistus jääda pelgalt paberile. Selleks, et karistus mõju avaldaks ning oma eesmärgid täidaks, peab isik talle mõistetud karistust ka reaalselt tajuma. Kohtu hinnangul ei ole N. Šibanovi mõjutamine rahalise karistusega võimalik – karistuse põhieesmärk on eelkõige mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Käesoleval juhul taotles süüdistatav rahalist karistust, mille ta kavatseb oma sõnul tasuda talle tulevikus kunagi määratava pensioni arvel. Kohus märgib, et pensionist paralleelselt eelnevalt määratud rahatrahvide maksmine, rahalise karistuse tasumine ja oma igapäevane piisav elatamine on küsitav – kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et Eesti Vabariigis on keskmise pensioni suurus alla 300 euro kuus. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et N. Šibanovil puudub töökoht ja regulaarne sissetulek, samuti on tasumata väärteoasjades eelnevalt (sh KarS § 218 lg 1 järgi) määratud rahatrahvid. Märkimist väärib, et N. Šibanov pani toime 2 kuriteoepisoodi, mõlemad kavatsetult. N. Šibanov pidi kohtu hinnangul täisealise, katseajale allutatud, isikuna mõistma oma teo võimalikke tagajärgi. Kohus leiab, et N. Šibanovit tuleb seega karistada vangistusega, mis jääb sanktsiooni minimaalmäära lähedale. Arvestades isiku tahtluse astet, episoodide arvu ning pisivarguste massilist levikut ei pea kohus põhjendatuks isiku karistamist väikseimas võimalikus määras, mis on 45 päeva vaid kohtu arvates peab karistusmäär olema pisut suurem. Kohtu hinnangul tuleb N. Šibanovi suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt, samuti tuleb nentida, et N. Šibanovi puhul on varavastaste süütegude toimepanemine intensiivistunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et N. Šibanov tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada N. Šibanovile mõistetud karistust 1/3 võrra. N. Šibanovil tuleb kanda 2 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 järgi suurendada N. Šibanovile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 08.05.2012 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 4 aasta pikkuse vangistuse võrra. Mõista N. Šibanovile liitkaristus – 4 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvata N. Šibanovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, 4 aasta, 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kandmist arvestada isiku kinnipidamisest alates 20.07.2014. Kohaldada N. Šibanovi suhtes tõkendit vahistamine. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd N. Šibanov nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. N. Šibanovile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtu hinnangul on mõistlik anda N. Šibanovile menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg, N. Šibanov peab menetluskulud tasuma 6 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid puuduvad. kohtunik: /allkiri//pitsat/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.