Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-14-1908
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Valentina Michelson Ipbüker
Asja läbivaatamise kuupäev
17.09.2014 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid A.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.I isikukood XXX xxx
Kaitsja
Irina Gromtsev
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta A.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Irina Gromtsev taotlus A.I ́le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72,0 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Välja mõista A.I-lt osaliselt kriminaalmenetluse kulud 30,0 eurot kaitsjatasu, seoses süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu. A.I ́l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700015874, ja selgitus „A.I 1-14-1908 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega KarS § 275 järgi ja karistatud 1 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Viru Maakohtu 04.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus 08.11.2011 ja lõpp 08.12.2016. Kinnipidamisasutuses A.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 14 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub, Viru Vanglas läbis riigikeele kursuse xxx taseme. A.I on oma vanaema ja isa poolt ülalpeetav. Isiklikku sissetulekut ei oma. Ametlik töökogemus vabaduses puudub. Alates 06.06.14 töötab vangistuses majandustöödel. Võrreldes varasemaga on töösse suhtumine muutunud, enam ei keeldu töötamisest. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vastavalt karistusregistri andmetele on A.I AS rikkumise eest karistatud viimati 2009.a. Hilisemaid alkoholi tarvitamisi pole fikseeritud. A.I on diagnoositud narkosõltuvus. Narkootilisi aineid hakkas tarvitama alates 13. eluaastast. Vanaema sõnul tarvitavad A.I endised kaaslased liigselt narkootilisi aineid, mis võib aga vabaduses avaldada negatiivset mõju kinnipeetava käitumisele. A.I on nõus sõltuvusprobleemidega tegelema ja ka ravile minema. Alates 27.05.2014 osaleb noorte sotsiaalprogrammis EQUIP, mis õpetab vastutusrikkast mõtlemist ja käitumist. Motivatsioon osalemiseks on olemas, töötab aktiivselt kaasa. A.I on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vanglakaristust kannab esmakordselt. Viimane kuritegu on võimuesindaja solvamine. Varasemalt karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, isikuvastane kuritegu paljude kannatanutega ning ametikohustusi täitva ametniku solvamine. A.I pani toime kuriteod nii katseajal, olles arvel kriminaalhooldusosakonnas, kui ka vanglas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 77% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav elama asuda oma endisesse xxxalise korteriga, kus käesoleval ajal elab tema perekond vanaema, isa ning 10-aastane õde. Korteris on olemas tingimused elektroonilise valve aparaadi paigaldamiseks. Vanaema on pensionär ning töötab, isa on 80% töövõimetu ning viimane väljas peamiselt ei käi. Perekonnal on olemas regulaarne sissetulek. Vabanemisel puudub A.I töökoht ning vähese hariduse ning töökogemuse puudumisel võib olla töökoha leidmine raskendatud. A.I on kriminaalkorras karistatud neljal korral (sh kahel korral vangistuses viibimise ajal). Esimese kuriteo pani toime koos oma isaga, kes on käesolevaks ajaks oma karistuse kandnud ning katseaja jooksul probleeme ei esinenud. A.I jätkas kuritegude toimepanemist ka vangistuses olles ning ta ei ole olnud valmis oma käitumist positiivses suunas muutma.
Prokuröri abi Kristiina Erte ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. A.I taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A.I nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on käesolevaks ajaks 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. A.I on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vanglakaristust kannab esmakordselt. Varasemalt karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, isikuvastane kuritegu paljude kannatanutega ning ametikohustusi täitva ametniku solvamine. Viimane karistus mõisteti vangistuses toime pandud võimuesindaja solvamise eest 19.03.2014 a. Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Varasemalt A.I oli allutatud käitumiskontrollile, mis ei õnnestunud. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist sh vangistuses, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning A.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem A.I-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks A.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.
Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal ja vangistuses puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist vangistuses ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.