Kohtulahend

Arve nr 81000123 alusel, mille OÜ XXX esitas 31. oktoobril 2008 OÜ-le Aviks Trade, on 15 m3 mahutavusega konteinerit veetud Riigiküla kalmistu territooriumilt välja seitsmel korral: 14., 15., 17., 21., 27., 30. ja 31. oktoobril 2008. Väljaveetud prügi üldmaht moodustas 105 m3. Täidetud tööde aktis nr 01/11 oli kirja pandud 150 m3, mis ületab tegelikke näitusid 45 m3 võrra. Seega esitas V. Saksin Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile tasumiseks akti teadvalt suurendatud andmetega välja veetud prügi mahtude ja maksumuse kohta. Arve nr 01/11-08 on koostatud 3. novembril 2008 OÜ Aviks Trade juhatuse liikme V. Saksini poolt ning esitatud tasumiseks. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 7. novembri 2008 maksekorraldusega nr 3225 on kantud OÜ Aviks Trade arveldusarvele 132 750 krooni. Arve nr 81106839 alusel, mille OÜ XXX esitas 30. novembril 2008 OÜ-le Aviks Trade, on 15 m3 mahutavusega konteinerit veetud Riigiküla kalmistu territooriumilt välja kaks korda: 4. ja 26. novembril 2008. Seega esitas V. Saksin 24. novembril 2008 aktis nr 02/11 teostatud tööde mahtude kohta teadvalt valeandmeid. V. Saksin esitas Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile tasumiseks akti teadvalt suurendatud andmetega välja veetud prügi mahtude ja maksumuse kohta. 24. novembril 2008 märkis V. Saksin teostatud tööde vastuvõtu aktis nr 02/11 välja veetud prügi koguseks 105 m3. OÜ Aviks Trade juhatuse liige V. Saksin oli teadlik, et

Kohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, et lepingust nr 315 tulenes süüdistatavale kohustus vedada kõik kalmistu territooriumilt kogutud jäätmed prügilasse ja süüdistatav esitas prügi väljaveo kohta kannatanule ebaõigeid andmeid. Lepinguga kohustus süüdistatav korraldama kogutud jäätmete taastöötlemist või ärakasutamist. Süüdistatava ja tunnistajate ütlustega tuvastati, et kalmistult kokku korjatud jäätmeid ei viidud kogu ulatuses kalmistult välja, vaid kasutati osaliselt ära kalmistul. Kokkukorjatud oksi ja muid puidujäätmeid kasutati kütmiseks ning liiva ja okkaid pinnase täitmiseks. Tellija lepingujärgne kontaktisik I.J. oli sellisest jäätmete kasutuse korraldusest teadlik ja tema hinnangul oli see lepinguga kooskõlas. Samal arvamusel oli tema vahetu juht A.Š. i. Kirjeldatud lepingu tõlgendus oli kooskõlas Narva Linnavolikogu 14. veebruari 2008. a määrusega nr 9 kehtestatud Narva jäätmehoolduseeskirjaga, mille §-st 31 tulenevalt tuleb eelistada jäätmete kohapeal taaskasutamist. Üksnes juhul, kui taaskasutamine ei ole võimalik, tuleb jäätmed paigutada kogumiseks ettenähtud mahutisse. Eeskirja §-st 15 tulenevalt ei olnud keelatud okste ja muude puidujäätmete põletamine küttekolletes, kui tegemist oli värvimata ja immutamata puiduga. Kuna tellija kontaktisik ja tema vahetu juht olid teadlikud, et osa kokkukorjatud jäätmetest ei veetud kalmistult välja, vaid kasutati ära kohapeal, ei saa väita, et süüdistatav oleks loonud kannatanule jäätmete väljaveo kohta ebaõige ettekujutuse. Kohus ei nõustunud ka sellega, et süüdistataval oli õigus küsida tasu üksnes reaalselt välja veetud jäätmete eest ja teostatud tööde tegeliku maksumuse arvutamisel tuleks aluseks võtta OÜ XXX poolt süüdistatavale esitatud arved. Lepingu ese koosnes kahest osast: omavoliliste prügiladestuste käsitsi koristamisest ja utiliseerimisest. Esimese osa teostamata jätmise kohta ei ole süüdistuses etteheiteid tehtud. Seega oli süüdistataval igal juhul õigus esitada arve 250 m3 jäätmete koristamise eest ja vaidlus seisneb üksnes selles, kas tal oli õigus esitada arve ka sama koguse jäätmete utiliseerimise eest. Kannatanule kahju tekitamist oleks alus nentida vaid juhul, kui kalmistult välja vedamata jäätmed oleks jäetud kalmistule ja kannatanu oleks pidanud tegema täiendavaid kulutusi nende väljaveoks või taaskasutamiseks. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et mingi osa jäätmetest oleks jäetud kasutamata kujul kalmistule ja kannatanu oleks pidanud tegema nende likvideerimiseks täiendavaid kulutusi. Kuna süüdistuse kohaselt oli kogu kokkukorjatud prügi viidud jäätmekäitluskohtadesse või kohapeal taaskasutatud, saab ainsana kõne alla tulla võimalik keskkonnale tekitatud kahju seoses väidetava jäätmekäitlusnõuete rikkumisega (kui asuda seisukohale, et kohapealne taaskasutus oli keelatud). Süüdistusakti kohaselt rikkus süüdistatav veel ka lepingust tulenevaid nõudeid, mis käsitlesid tööde üleandmist ja tööde eest tasumist ühes jaos. Veel oli süüdistuses välja toodud, et süüdistataval puudus jäätmeluba ja jäätmekäitleja registreering ja ta kasutas ilma tellija kirjaliku nõusolekuta alltöövõtjat. Maakohtule jäi ebaselgeks, mil viisil seondusid need väidetavad rikkumised kelmuse toimepanemisega. Küll aga märkis kohus, et tööde üleandmine toimus kahes jaos eelkõige kannatanu enda initsiatiivil. Jäätmeloa puudumisest oli kannatanu lepingut sõlmides teadlik. Seega puudub alus väita, et kannatanu oleks nende asjaolude osas eksimusse viidud.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör I. Karo, kes taotleb õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada V. Saksin ja OÜ Aviks Trade neile esitatud süüdistustes süüdi. Apellandi seisukohad on lühidalt järgmised.

Maakohus jättis osadele tõenditele hinnangu andmata ega andnud ülejäänud tõenditele hinnangut nende kogumis. Seetõttu jõudis kohus süüdistatavate süü tõendatuse kohta valele järeldusele. Kohtu seisukoht, et V. Saksin ei pidanud kogu prügi välja vedama, ei tugine uuritud tõenditele. Süüdistatav ei pöördunud linnavalitsuse ametnike poole küsimusega, kas võib osa prügi jätta välja vedamata, ega ettepanekuga muuta lepingu tingimusi. Luba prügi utiliseerimiseks ega vastavat kokkulepet tellijaga OÜ-l Aviks Trade ei olnud. V. Saksin kinnitas, et liiva ja okkaid kasutati pinnase ja kalmistu teede täitmiseks. Kohus ei arvestanud, et vastavalt Narva Linnavalitsuse ja OÜ Aviks Trade vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 01-08 toimus suve- ja sügisperioodil teede katmine killustikuga. Seega hoidis OÜ Aviks Trade kalmistu teed korras ja rööbaste täitmine hauaplatsidelt korjatud prügiga ei olnud vajalik. Ekslik on kohtu arvamus, et tellija kontaktisiku või tema vahetu juhi nõusolekul võib töövõtja jätta täitmata lepingus sätestatud töid ja muuta lepingu eset või selle tingimusi. Lepingut võis muuta ja täiendada üksnes lepingu poolte vahel kirjalikult sõlmitavas lepingu lisas. Kohus jättis tähelepanuta tunnistajate ütlused prügi mahu mõõtmise viisi ja skeemi kohta. Jutt skeemist kerkis esile esmakordselt kohtuistungil, s.o kuus aastat pärast sündmust. Kohus nõustus kaitsja väitega, et tööde vastuvõtuaktides märgitud prügi mahud on tuvastatud, kasutades selleks skeemi. Süüdistatav ei osanud selgitada, miks ta skeemi olemasolust varem ei rääkinud. Apellandi hinnangul on skeemile tuginemise näol tegemist hilinenud kaitsega (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 1-07-15426, p 9). Väide skeemi olemasolu kohta on oletuslik ja see tuleb tervikuna kõrvale jätta. Tunnistajate A.H. i ja V.N. i ütluste ja arvega nr 81000123 on ümber lükatud süüdistatavate kaitseversioon okaste ja liiva segu taaskasutamise/komposteerimise kohta. Tunnistajad selgitasid, et nad viisid konteinerites välja pinnast, s.o kokku pühitud okkaid ja liiva. Tunnistajate T.L. e ja M.A. i ütlustega on tõendatud, et nii riigihanke tingimuste kui ka sõlmitud lepingu kohaselt ei olnud prügi osaline väljavedu lubatud. Tunnistajate I.J. ja A.Š. i ütlused on üksnes osaliselt usaldusväärsed. Tunnistajad on püüdnud vähendada oma rolli lepingu sätete rikkumises. Kalmistu on riigiomand ja riik, mitte maa hooldaja otsustab, kuidas hallata oma territooriumi. Kui riigile kuuluval kinnistul tekivad jäätmed, siis ei ole haldaja otsustada, kas ja kuidas tuleb need kohapeal taaskasutada ning millise prügi võib jätta välja vedamata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu 16. juuli 2014. a määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega kuni 16. augustini 2014. Määratud ajaks kohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsiooni väidetega, leiab, et kaevatav kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning prokuröri apellatsioon jääb rahuldamata. Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama kohtuasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Riigikohus on leidnud sedagi, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid neile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega ringkonnakohus soostub.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul on vaidlustatud kohtuotsus süüdistatavate V. Saksini ja OÜ Aviks Trade õigeksmõistmises kelmuse toimepanemises õiguslikult korrektne. Esimene kohtuaste on toimunu tehiolude kindlakstegemisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest, järgides seejuures veatult tõendite hindamise põhimõtteid; kohtuotsuse põhjendavast osast tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta ning kohtu siseveendumuse kujunemine lugejale hõlpsasti jälgitav. Kohtuotsuses on küllaldase põhjalikkuse ja üksikasjalikkusega käsitletud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Maakohus on kajastanud ja uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning olemasoleva tõendusliku baasi pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et kinnitust ei ole leidnud süüdistuse versioon toimunust. Apellatsiooniteesid maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks ringkonnakohtu hinnangul alust ei anna. V. Saksinile KarS § 209 lg 1 järgi ja OÜ-le Aviks Trade KarS § 209 lg 3 järgi esitatud süüdistuse kohaselt süüdistatakse neid selles, et nemad ajavahemikul 6. oktoober kuni 24 november 2008 esitasid varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel Riigiküla kalmistus territooriumil teostatud tööde mahtude kohta ebaõigeid andmeid Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile, mille tulemusena said süüdistatavad varalist kasu 7 635.84 eurot. Seega süüdistatakse M. Saksinit ja OÜ Aviks Trade kelmuse toimepanemises. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Seejuures on oluline, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus. Ringkonnakohus leiab, et otsustamaks, kas V. Saksin ja OÜ Aviks Trade on toimepannud kelmuse, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas üldse ja millega on süüdistatavad petnud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametit. V. Saksinile ja OÜ-le Aviks Trade esitatud süüdistusest nähtuvalt määratleb riiklik süüdistus süüdistatavate poolt toimepandud koosseisupärase teona, s.o pettusena seda, et süüdistatavad lõid Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks Riigiküla kalmistul toimunud koristustööde käigus kalmistult välja veetud 250 m3 prügi, kuigi tegelikkuses veeti kalmistult välja ja anti üle prügi käitlemisjaama prügi vaid 120 m3 ulatuses. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud ja selles ei ole ka vaidlust, et 6. oktoobril 2008 sõlmiti Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti ja OÜ Aviks Trade (juhatuse liige V. Saksin) vahel töövõtuleping nr 315, mille esemeks oli omavolilise prügiladestuse käsitsi koristamine Riigiküla kalmistu territooriumil mahus 250 m3 ja kogutud jäätmete utiliseerimise korraldamine. Nimetud Lepingu p 9.8 kohaselt nimetasid Pooled tehniliste küsimuste lahendamiseks Lepingu täitmise eest vastutavad isikud. Lepingu p 9.8.1 kohaselt määrati Tellija pooleks kontaktisikuks Irina Jegorova ja p 9.8.2 kohaselt töövõtja kontaktisikuks V. Saksin.

V. Saksini ütluste kohaselt täitis tema Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametiga sõlmitud töövõtulepingu nr 315 täies mahus. Kogu prügi, mis lepingu alusel tuli Riigiküla kalmistult ära koristada, ära ka koristati ning see utiliseeriti. Narva linnavalitsuse poolseteks esindajateks olid tööde teostamise ajal esmalt I.J. ja hiljem, viimase lahkumisel töölt, A.Š. . Mõlemad isikud käisid kalmistul nende tööd kontrollimas. V. Saksini väidete kohaselt nägid mõlemad kontaktiisikud, kuidas töömehed kalmistul prügi sorteerisid ning tema arvates said mõlemad kontaktisikud ka aru, et mitte kogu kalmistul sorteeritud prügi ei veeta jäätmejaama. Mingeid pretensioone linnavalitsuse esindajad seoses prügi utiliseerimisega talle ei esitanud. Tema suhtles selle töövõtu lepingu täitmisega seoses ainult I.J. ja A.Š. iga, sest nemad olid linnavalituse esindajad. Arved esitas ta samuti nimelt neile. Esimese arve kinnitas I.J. ja teise

A.Š. .

I.J. ütluste kohaselt eraldati Narva Linnavalitsuse poolt 2008 nende ametile lisaraha kalmistutele tekkinud omavoliliste prügiladestuste koristamiseks. Tema tegeles töövõtja leidmise konkursi ettevalmistamise ja läbiviimisega, tema selgitas välja prügi ladestuskohad ning tegi kindlaks selle koguse. Tema oli ka selleks isikuks, kes pidi töövõtja poolt tehtud töö vastu võtma. Ta käsi Riigiküla kalmistul tehtavaid töid kontrollimas. I.J. kinnitas, et nägi kuidas V. Saksini firma töömehed sorteerisid kalmistul prügi. Betoon, kunstlilled küünlad, pudelid jms pandi konteinerisse ning veeti minema. Liiv ja okkad, mis olid prügihunnikutesse kogunenud, aga maeti kalmistul olnud madalamasse kohta, et seda tasandada. Ta pidas taolist firmapoolset tegevust igati korrektseks, sest linnavalitsuse jaoks ei olnud oluline, mil viisil prügi utiliseeriti vaid see, et kalmistu saaks koristatud. I.J. ütluste kohaselt vormistas tema ühe tööde vastuvõtu akti ja seda 3. novembril 2008. Tunnistaja väidete kohaselt läks ta 3. novembril 2008 Riigiküla kalmistule. Kalmistul tegi ta kindlaks, et OÜ Aviks Trade töölised olid selleks momendiks kalmistul ära koristanud ja utiliseerinud prügi 150 m3 ulatuses. Koristatud ja utiliseeritud prügi mahu teatas ta V. Saksinile. Viimane koostas selle kohta vastava akti ja tõi selle allkirjastatult talle. Tema kinnitas seejärel oma allkirjaga nimetatud koguses prügi koristamist Riigiküla kalmistult. A.Š. i ütluste kohaselt töötas ta 2008 sügisel Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti juhataja asetäitjana. 2008 eraldas Narva Linnavalitsus raha Riigiküla kalmistult prügi koristamiseks. Riigihanke võitis OÜ Aviks Trade ja nemad asusidki Riigiküla kalmistut koristama. A.Š. i väidete kohaselt kureeris tema, pärast I.J. töölt lahkumist novembris 2008, Riigiküla kalmistul toimuvat. Ta käsi kalmistul tööde teostamist kontrollimas ning talle oli teada, et seal olnud prügi sorteeriti. Puidujäätmeid kasutas OÜ Aviks Trade oma kontori kütmiseks. Jäätmed, mis koosnesid liivast ja okastest puistati auku, mis oli sõjaajast jäänud. Tema võttis tehtud töö vastu, sest I.J. poolt koostatud skeemil näidatud prügihunnikud olid tööde vastuvõtmise hetkeks kõik koristatud ja prügi oli utiliseeritud. Tema mäletamise järgi oli tema poolt vastuvõetud prügi koguseks, mis oli koristatud ja utiliseeritud OÜ Aviks Trade tööliste poolt, 105 m3 . Eeltoodud ütlustest tulenevalt saab ringkonnakohtu arvates teha ühese järelduse, et Narva Linnavalitsuse poolt määratud pädevateks isikuteks, kes pidid teostama järelvalvet Riigiküla kalmistult prügi koristamise ja utiliseerimise üle, olid I.J. ja A.Š. . Nimetatust tuleneb omakorda, et V. Saksin sai OÜ Aviks Trade nimel esitada teadvalt ebaõigeid andmeid Riigiküla kalmistul teostatud tööde mahtude ja maksumuse kohta kas I.J. le või A.Š. ile (tööde kuraatorid) ning V. Saksin sai tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse luua s.o petta vaid nimetatud kahte isikut.

Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis annaks alust väiteks, et V. Saksin esitas I.J. le või A.Š. ile, s.o Narva Linnavalituse pädevatele isikutule, Riigiküla kalmistult OÜ Aviks Trade poolt välja veetud prügi mahtude kohta teadvalt valeandmeid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt määras Riigiküla kalmistul koristamisele ja utiliseerimisele kuuluva prügi koguse ehk teisisõnu tööde mahu kindlaks Narva Linnavalitsuse selleks volitatud ametnik I.J. . Nii V. Saksin, I.J. kui ka A.Š. on kohtus kinnitanud, et V. Saksini firma OÜ Aviks Trade koristas ja utiliseeris Riigiküla kalmistul lepingus ettenähtud koguses prügi. V. Saksini ütluste kohaselt olid nii I.J. kui ka A.Š. teadlikud, et mitte kogu koristamisele kuuluvat prügi ei veeta jäätmekäitlus jaama, vaid osa prügist utiliseeritakse teisel viisil (puit põletatakse ahjus, liiva ja okkaid kasutakse maapinna tasandamiseks) ning mingeid pretensiooni jäätmete taolise utiliseerimise viiside kohta linnavalitsuse esindajad talle ei esitanud. I.J. ja A.Š. on kohtus kinnitanud, et nad olid asjaolust, et OÜ Aviks Trade ei vea kogu kalmistult koristamisele kuulunud prügi jäätmekäitlusjaama, teadlikud ning nad aktsepteerisid firma taolist tegutsemist. V. Saksini, I.J. ja A.Š. i ülaltoodud kokkulangevatest ja usaldusväärsetest ütlustest saab ringkonnakohtu arvates teha tõsikindla järelduse, et V. Saksin ei esitanud Narva Linnavalituse Linnavara- ja Majandusametile, s.o nimetatud ameti esindajatele I.J. le ja A.Š. ile, teadvalt valeandmeid kalmistult jäätmejaama veetud prügi mahtude kohta. Kuivõrd V. Saksin ei ole OÜ Aviks Trade nimel esitanud Narva Linnavalitsusele teadvalt ebaõigeid andmeid, siis puudub süüdistatavate käitumises kelmuse objektiivne teokoosseis ning maakohus on nad õigustatult õigeksmõistnud. Vastuseks esitatud apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonis leiab prokurör esmalt, et põhjendamatu on kohtu seisukoht nagu ei oleks süüdistatav pidanud Riigiküla kalmistult välja vedama mitte kogu prügi, vaid tal oli õigus kalmistult koristatud prügi taaskasutada ka kohapeal. Arvestades V. Saksinile ja OÜ-le Aviks Treade esitatud süüdistust kelmuse toimepanemises jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas nimetatud asjaolu seondub süüdistavate süüdistusega. Asjaolu, kas V. Saksinil ja OÜ-l Aviks Trade oli õigus koristatavat prügi utiliseerida seda jäätmejaama viimata või mitte, ei anna ringkonnakohtu arvates mingit informatsiooni süüdistatavate poolt Narva Linnavalitsusele valeandmete esitamise kohta ning ei oma süüdistuse tõendatuse seisukohalt mingit tähtsust. Apellatsioonis toob prokurör V. Saksini ja OÜ Aviks Trade süüd tõendava asjaoluna välja selle, et V. Saksin ei pöördunud Narva Linnvalitsuse ametnike poole küsimusega, kas ta võib osa prügi jätta jäätmejaama vedamata. Nimetatud prokuröri etteheide on ringkonnakohtu jaoks mõistetamatu. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et seoses Riigiküla kalmistult prügi koristamise ja selle utiliseerimisega suhtles V. Saksin Narva Linnavalitsuse esindajate I.J. ja A.Š. iga, kes otseselt koordineerisid Riigiküla kalmistul toimuvat linnavalitsuse poolt. Kelle poole Narva Linnavalitsusest pidanuks V. Saksin selle küsimuse lahendamiseks veel pöörduma, kui mitte Tellija esindaja poole, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks.

Apellatsioonis leiab, et prokurör, et ekslik on maakohtu seisukoht nagu võiks Töövõtja Tellija kontaktisiku nõusolekul muuta lepingu eset või tingimusi, sest nimetatud õigus on vaid vastava ameti direktoril Taaskord jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kuidas prokuröri nimetatud etteheide seondub V. Saksinile ja OÜ-le Aviks Trade esitatud süüdistusega, eelkõige aga valeandmete esitamisega Narva Linnavalitsusele. Juhul kui Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti leiab, et V. Saksin ei täitnud sõlmitud lepingut kohasel viisil ei ole taoline V. Saksini tegevus veel vaadeldav pettusena KarS § 209 mõttes. Ringkonnakohtu jaoks on asjapuutumatud prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohad seoses skeemiga, mille alusel olevat I.J. kindlaks teinud Riigiküla kalmistul asetsevad prügihunnikute asukohad ja prügi koguse. Miks tunnistajad rääkisid skeemi olemasolust alles 6 aastat pärast sündmuse toimumist ja kas nimetatud skeem oli olemas või mitte, ei oma V. Saksini süüküsimuse lahendamisel ringkonnakohtu arvates mingit tähendust. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks ka prokuröri apellatsioonis esitatud arutluskäik, mille kohaselt tunnistaja M.A. i ütlustest tulenevalt jäi talle mulje, et I.J. ja A.Š. tegelikult üldse ei mõõtnud kalmistult väljaveetud prügi koguseid ning seetõttu saab I.J. ja A.Š. i ütlusi lugeda usaldusväärseteks üksnes osaliselt. Seejuures prokurör ei täpsusta millises osas ta loeb tunnistaja ütlused ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, kas I.J. või A.Š. tegid kindlaks Riigiküla kalmistult väljaveetud prügi koguse või mitte ei ole etteheidetav V. Saksinile või OÜ-le Aviks Trade, vaid linnavalitsuse töötajatele. Samas jääb ringkonnakohtule taaskord arusaamatuks, kuidas käsitletav asjaolu seondub V. Saksini poolt ebaõigete andmete esitamisega Narva Linnavalitsusele. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/ Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.