1-12-10402/54 - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Süüdistus Vladimir Saksinile ja OÜ–le Aviks Trade on vastavalt KarS § 209 lg-le 1 ja lg-le 3 esitatud süüdistus kelmuse toimepanemises. Süüdistuse kohaselt: OÜ Aviks Trade (Äriregistri kood 10617121) on eraõiguslik ja õigusvõimeline juriidiline isik TsÜS § 25 lg 1 ja § 26 lg 2 tähenduses, mis on kantud äriregistrisse 24.03.2004.a, nimetatud osaühingu põhitegevusalaks vastavalt äriregistrile esitatud majandusaastate aruannetele ja majandustegevuse registri teabesüsteemi andmetele, on tööstuskaupade jae- ning hulgimüük, eksport-import, transporditeenused Eesti Vabariigis (reisijate vedu, transpordivahendite laenutus, ekspediitori- ja laadimistööd) ning rahvusvaheliste veoste ekspedeerimine kõigi transpordi liikidega, hoonete, seadmete, samuti muu kinnis- või vallasvara omandamine, võõrandamine ja rentimine kapitali- ja kasutusrendi printsiibil, teiste juriidiliste isikute esindamine ja nendele agendi teenuste pakkumine, metsamajandamine, kinnisvaratehingud, investeerimis- ja finantstegevus, toitlustamine. Sama tegevus oli ka oktoobris - novembris 2008.a. Osaühingu ainuisikuliseks juhatuse liikmeks on Vladimir Saksin, kes esindab ja juhib osaühingut kooskõlas ÄS § 183 sätetega ja osaühingu põhikirjaga. Narva Linnavalitsus avaldas septembris 2008 lihtmenetlusega riigihanke ,.Omavoliliste prügiladestuste käsitsi koristamise Riigiküla kalmistu territooriumil mahus 250 m3 ja kogutud jäätmete utiliseerimise korraldamine". Riigihange menetluse käigus oli tunnistatud edukaks OÜ Aviks Trade hinnapakkumine summas 196875 krooni (12 582.61 eurot) + käibemaks 18%. 06.10.2008.a sõlmis Narva linn, Narva Linnavalitsuse Linnavara-ja Majandusameti direktori kohusetäitja kaudu OÜ-ga Aviks Trade töövõtulepingu nr 315, mille esemeks oli omavolilise prügiladestuse käsitsi koristamine Riigiküla kalmistu territooriumil mahus 250 m3 ja kogutud jäätmete utiliseerimise. Töövõtu korraldus toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Narva linna jäätmehoolduseeskirjale ning lepingu juurde lisatud eelarvele. Eelarvele kohaselt ühe kuupmeetri prügi koristamise maksumus on 885 krooni ning sisaldab kõiki prügi äraveo- ja utiliseerimiskulusid, jäätmete käsitsi koristamist ja veokile laadimist. Tööde teostamise tähtajaks oli 06.10. kuni 15.12.2008.a. Lepingu hind on 232312,50 (196875+35437,50) krooni e 14 847.47 eurot. Tööde vastuvõtmine ja nende tasumine pidi toimuma üksnes faktipõhiselt. Pooled leppisid kokku selles, et töövõtjale nõuetekohaselt teostatud tööde eest tasutakse ühes osas tööde kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti põhjal. Töövõtulepingu täitmise käigus eiras OÜ Aviks Trade juhatuse liige V.Saksin lepingu p 5.6, 6.1, 6.3, 7.1.1. sätteid. Peale selle OÜ-l Aviks Trade ei olnud jäätmeluba JäätS (Jäätmeseadus RT I 2004, 9, 52) § 73 lg 2 p 1, 5, ega jäätmekäitleja registreeringut JäätS § 74 lg 1 p 3, p 4 tähenduses, millega rikkus töövõtulepingu nr 315 p 7.1.3, 7.1.4., aga samuti p 7.1.10, omamata Tellija kirjalikku nõusolekut, kasutas OÜ Aviks Trade alltöövõtjana OÜ Adelan Prügiveod, kellega 08.10.2008.a on sõlmitud leping Riigiküla kalmistult prügi vedamiseks. Varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, esitas korduvalt OÜ Aviks Trade juhatuse liige Vladimir Saksin, ajavahemikus 03.11. kuni 24.11.2008.a. teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõigeid andmeid tellijale Narva Linnavalitsuse Linnavara-ja Majandusametile. Tegutsedes OÜ Aviks Trade huvides, esitas Vladimir Saksin tasumiseks akte teadvalt vale (suurendatud) andmetega tegelikkuses teostatud prügi välja veetud mahtude ja maksumuse

1-12-10402 osas. Nimelt: - teostatud tööde vastuvõtu akti nr 01/11, mis on koostatud 03.11.2008.a ja mille kohaselt vedas OÜ Aviks Trade Riigiküla kalmistu territooriumilt välja prügi kogusega 150m3, - teostatud tööde vastuvõtu akti nr 02/11, mis on koostatud 24.11.2008.a ja mille kohaselt vedas OÜ Aviks Trade Riigiküla kalmistu territooriumilt välja prügi kogusega 105m3. Esitatud vastuvõtmise aktide nr 01/11 ja nr 02/11 alusel tasus Narva Linnavalitsuse Linnavara-ja Majandusamet 07.11.2008.a ja 27.11.2008.a töövõtjale tööde maksumuse täies ulatuses ehk 225675 krooni (14 423.26 eurot). Faktiliselt oli OÜ Adelan Prügiveod poolt välja veetud prügi OÜ-ga Aviks Trade 08.10.2008 sõlmitud lepingu alusel ajavahemikus 06.10.2008 kuni 24.11.2008 Riigiküla kalmistu territooriumilt utiliseerimisele kokku 120m3. Vedamata jäänud jäätmete osa, mis koosnes okastest ja liivast oli teisaldatud Riigiküla kalmistu sõiduteede auto rööbaste aukude täitmiseks ning laotatud lagunemiseks Riigiküla kalmistu administratiivhoone taha. Arve nr 81000123 alusel, mille OÜ Adelan Prügiveod esitas 31.10.2008.a OÜ-le Aviks Trade, on 15 m3 mahutavusega konteinerit veetud Riigiküla kalmistu territooriumilt välja 7 korda: 14, 15, 17, 21, 27, 30 ja 31.10.2008. Välja veetud prügi üldmaht moodustas 105 m3 . Täidetud tööde aktis nr 01/11 oli kirja pandud 150 m3 , mis ületab tegelikke näitusid 45m3 võrra. Seega V.Saksin esitas Aktis nr 01/11 teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige ettekujutuse teel varalise kasu saamise eesmärgil tellijale Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile tasumiseks akti teadvalt vale (suurendatud) andmetega, mis ei vasta tegelikkusele teostatud prügi välja veetud mahtude ja maksumuse osas. 03.11.2008.a esitas V.Saksin teostatud tööde vastuvõtu aktis nr 01/11 välja veetud prügi kogusega 150 m3 . OÜ Aviks Trade juhatuse liige V.Saksin oli OÜ Adelan Prügiveod 31.10.2008 arvelt nr 81000123, teadlik, et veetud prügi maht moodustab 105m3, kuid vaatamata sellele täidetud tööde aktis nr 01/11 oli tema poolt kirja pandud 150m3, millega viis tahtlikult Tellija esindajat eksitusse. Arve nr 01/11-08 on koostatud 03.11.2008.a. OÜ Aviks Trade juhatuse liige V.Saksini poolt ning esitatud tasumisele. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 07.11.2008 maksekorraldusega nr 3225 on kantud OÜ Aviks Trade a/arvele raha summas 132750,00 krooni. Arve nr 81106839 alusel, mille OÜ Adelan Prügiveod esitas 30.11.2008.a OÜ-le AviksTrade, on 15m3 mahutavusega konteinerit veetud Riigiküla kalmistu territooriumilt välja 2 korda: 04.11.2008 ja 26.11.2008. Seega V.Saksin esitas 24.11.2008.a Aktis nr 02/11 teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige ettekujutuse teel varalise kasu saamise eesmärgil tellijale Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusametile tasumiseks akti teadvalt vale (suurendatud) andmetega, mis ei vasta tegelikkusele teostatud prügi välja veetud mahtude ja maksumuse osas. 24.11.2008.a esitas V.Saksin teostatud tööde vastuvõtu aktis nr 02/11 välja veetud prügi kogusega 105m3. OÜ Aviks Trade juhatuse liige V.Saksin oli teadlik, et 04. novembril toimus üks 15m3

Esiteks on ekslik prokuröri seisukohad, et lepingust nr 315 tulenes süüdistatavale kohustus vedada kõik kogutud jäätmed kalmistu territooriumilt välja prügilasse ning prügi väljaveo osas on ta esitanud kannatanule ebaõigeid andmeid. Poolte vahel 06.10.2008 sõlmitud lepingu nr 315 (edaspidi ka: Leping) p 2.1 kohaselt on kõnealuse töövõtulepingu esemeks omavolilise prügiladestuse käsitsi koristamine Riigiküla kalmistu territooriumil mahus 250m3 ja kogutud jäätmete utiliseerimise korraldamine, vastavalt lepingu dokumentidele ja tellija juhistele. Punktist 3 tulenevalt toimub töövõtu korraldus vastavalt lepingule, lepingule lisatud dokumentidele, tellija juhistele, võlaõigusseadusele, jäätmeseadusele ja Narva linna jäätmehoolduseeskirjale. Punkti 3.2.1 kohaselt on p 2.1 ja p 3 tähenduses lepingu dokumendiks tööde eelarve. Punktist 4 nähtuvalt koosnevad töövõtja poolt tehtavad tööd kahest osast: omavolilise prügiladestuse käsitsi koristamine ja kogutud jäätmete utiliseerimine. Sõna utiliseerima tähendab taastöötlema või (ümber töötades) ära kasutama (vt Eesti õigekeelsussõnaraamat http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=utiliseerima&F=M). Teistsugust tähendust ei ole sellele mõistele antud ka kõne all olevas Lepingus ega õigusaktides, millele Lepingus viidatud on. Seega ei tulenenud Lepingust kohustust jäätmete väljaveoks vaid kohustus korraldada kogutud jäätmete taastöötlemine või ära kasutamine. Kuivõrd hange oli välja kuulutatud 250m3 prügi koristamiseks ja utiliseerimiseks, siis lähtub kohus eeldusest, et enne hanke välja kuulutamist oli kannatanu ise tuvastanud, et koristamist vajavaid jäätmeid oli just nimelt mahus 250m3 . Tunnistaja Xxx on selle küll kahtluse alla seadnud, kuid ebaõigete andmetega hanke korraldamine ei ole käesoleva süüdistuse esemeks ning süüdistuses ei ole ka väidetud, et tegelikkuses oli jäätmeid vähem, kui hankedokumentides ja Lepingus kirjas. Ka tunnistaja Xxx ütluseid, et ta käis enne hanke korraldamist prügiladestuskohti mõõtmas ning tuvastas, et jäätmeid oli ligikaudu 250m3, ei ole ümber lükatud. Nii süüdistatava kui ka tunnistajate Xxx, Xxx ja Xxxi ütlustega on tuvastatud, et kalmistult kokku korjatud jäätmeid ei viidud kogu ulatuses kalmistult välja, vaid kasutati osaliselt ära kalmistul. Kokkukorjatud oksi jm puidujäätmeid kasutati kütmiseks ning liiva ja okkaid pinnase täitmiseks nt kalmistu teedel autorööbaste täiteks. Kusjuures tellija (st kannatanu) lepingujärgne kontaktisik Xxx oli teadlik taolisest jäätmete kasutuse korraldusest. Tunnistaja Xxx (kelle kohustuseks oli ühtlasi ka kontrollida töövõtja tegevust) hinnangul oli see Lepingu kohaselt aktsepteeritav ning ta ei teinud sellega seoses töövõtjale mingeid etteheiteid. Samal arvamusel oli Xxx tolleaegne vahetu juht – Linnavara- ja majandusameti juhataja asetäitja Xxx, kes hiljem, st pärast 03.11.2008 Xxx töölt lahkumist, kontrollis ise töövõtja tegevust kõnealuse Lepingu täitmisel ning võttis töid vastu. Eelnimetaud isikute ütluste tõepärasuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Asjaolu, et need ei ole täiel määral kooskõlas süüdistuse versiooniga toimunust, ei anna alust väita, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega. Faktiliste asjaolude osas on nende ütlused kooskõlas ka teiste kohtumenetluses uuritud tõenditega. Vastuolud tunnistajate Xxxe ja Xxxi ütlustega on vaid hinnangulistes küsimustes, eelkõige lepingu nr 315 tingimuste tõlgendamise osas. Isikute ütluste vasturääkivuse tuvastamisel tuleb aga eristada ütluste erinevusi faktiliste asjaolude ja subjektiivsete hinnangute osas. Viimaste näol on tegemist eriarvamuse mitte vastuoluga.

1-12-10402 Lepingu allkirjastanud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitja Xxx Xxxe ning juristi Xxxi hinnangul tuli Lepingut tõlgendada viisil, et kõik koristatud jäätmed pidanuks olema kalmistult välja veetud ja ladestatud jäätmekäitluskohta. Nii on tunnistaja Xxx muu hulgas andnud ütluseid, et Narva linnvalitsuses oli ka jäätmekäitluskord, mille alusel just Narva linnas toimus jäätmete utiliseerimine pidi toimuma Narva jäätmekäitlus keskuses. ... lepingus oli nii nagu ka hinnapakkumises oli konkreetne jäätmete hulk ja see oli 250 m3 ja vastavalt sellele oleks pidanud teostama ka töid ja vastavalt selline kogus jäätmeid oleks pidanud olema ka utiliseeritud ja nende jäätmete kohta oleks pidanud olema tõendavad dokumendid just utiliseerimiskohast saadud, et selline kogus jäätmeid kuhu kohta nad viisid kui vastavalt Narva jäätmekäitluskorrale siis oleks pidanud olema Narva jäätmekäitluskeskuses vastav tõendav dokument, et firma Aviks Trade on üle andnud 250 m3 prügi. Tunnistaja Xxx on kõnealuse lepingu kohta andnud ütluseid, et ... lepingu esemeks oli jäätmete kokku korjamine, konteinerisse paigutamine ja väljavedu koos hilisema utiliseerimisega, ladestamisega jäätmekäitluskohas. Vastates küsimustele, kas tema hinnangul oli aktsepteeritav jäätmete kohapeal kasutamine (ja selle osa eest raha küsimine) või pidanuks kogu prügi füüsiliselt ära viima, ütles tunnistaja, et minu hinnangul oleks pidanud välja viima. Akteerimisele kuulusid just välja veetud jäätmete kogused. ... samuti on küsitav kas koha peal selline jäätmekäitlusviis oleks kooskõlas õigusaktidega. Lepingu ese tulenes eelnenud hanke dokumentidest. Pakkumuse esitamise ettepanek, millele pakkumust küsiti ja pakkumus ise. Kui Aviks Trade kinnitas siis pakkumuse esitamise ettepanekus märgitud tingimuste ülevõtmist ja tõi eraldi välja ühe väljaveetud m3 jäätmete maksumust. Lepingu kohaselt oli süüdistatav kohustatud tööde teostamisel järgima muu hulgas Narva jäätmehoolduseekirja nõudeid. Narva Linnavolikogu 14.02.2008 määruse nr 9 Narva jäätmehoolduseeskiri (edaspidi ka: Eeskiri) § 7 p 7 kohaselt on haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne aia- ja pargijäätmed. Arvestades nimetatud näitlikustavat loetelu, tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava poolt kohapeal ära kasutatud jäätmete näol on tegemist Eeskirja tähenduses aia- ja pargijäätmetega. Eeskirja 5 jagu sätestab jäätmete kogumise üldised nõuded ning nimetatud jaos oleva § 31 kohaselt tuleb kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Nimetatud sättest tuleneb otsesõnu, et kui kinnistul tekib jäätmeid, tuleb esimese eelistusena need kohapeal taaskasutada. Ning üksnes juhul, kui taaskasutamine ei ole võimalik, tuleb jäätmed paigutada kogumiseks ettenähtud mahutisse. Kusjuures Eeskirja §-st 37 tulenevalt peab aia- ja pargijäätmeid koguma muudest jäätmetest eraldi ning neid ei ole lubatud ladestada prügilasse, vaid tuleb suunata kompostimisele. Seega tegutsedes Lepingus märgitud õigusaktide kohaselt, tekkis süüdistataval kalmistu territooriumilt kokku korjatud jäätmete osas kohustus koguda aia-ja pargijäätmeid eraldi, need võimalusel kohapeal taaskasutada ning üksnes juhul, kui see ei ole võimalik, korraldada nende suunamine kompostimisele. Kusjuures Eeskirja §-st 15 tulenevalt ei ole keelatud ka okste ja muude puidujäätmete põletamine küttekolletes, kui tegemist on värvimata ja immutamata puiduga. Neil asjaoludel puudub alus väita, et pooltevaheline Leping ei võimaldanud süüdistataval kogutud jäätmeid (osaliselt) kohapeal ära kasutada. Tulenevalt tööde teostamise ajal kehtinud

1-12-10402 Narva jäätmehoolduseeskirjast, oli aia- ja pargijäätmetena käsitletavate okste, okaste ja liiva kohapeal taaskasutamine (sh küttekoldes okste põletamine) lubatav. Vastavat keeldu ei sisalda ka Lepingu tekst. Samas, isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Leping sellist tegevust ei võimaldanud, siis tellija kontaktisik (samuti tema vahetu juht) oli juba enne tööde vastuvõtmist ja arvete esitamist teadlik, et osa kokkukorjatud jäätmetest ei veetud kalmistult välja, vaid kasutati ära kohapeal. Seega ei saa ka öelda, et süüdistatav oleks loonud kannatanule ebaõige ettekujutuse jäätmete väljaveo või osalise kohapeal ära kasutamise kohta. Nimetatut ei lükka ümber ka fakt, et tööde vastuvõtmise aktides on tööde nimetuseks märgitud „prügi väljavedu Riigiküla kalmistu“, kuna tegelikkuses olid tööde vastuvõtjad tunnistajad Xxx ja Xxx – teadlikud, et kõiki jäätmeid ei veetud välja. Sealjuures on mõlemad tunnistajad öelnud, et aktides märgitud mahud on nende endi poolt tuvastatud kasutades selleks skeemi, mis oli Xxx poolt koostatud enne Lepingu sõlmimist ning kuhu olid märgitud omavolilised prügiladestuste kohad ning nende mahud. Töid vastu võttes hinnati, millised skeemil olevatest prügikuhjadest on koristatud ning vastavalt varasemalt skeemile märgitud mahtudele arvestati, kui palju on töid tehtud, st prügi koristatud. Tööde vastuvõtjad ei hinnanud täiendavalt, kui palju on jäätmeid kalmistult ära viidud või taaskasutatud. Lähtuti seega kalmistul olnud prügi mahust ja asjaolust, et töid vastu võttes neid jäätmeid kalmistul enam ei olnud. Kui kannatanu leiab, et tööde vastuvõtmisel ei olnud taoline kontrollimise meetod asjakohane ega andnud adekvaatseid andmeid, tuleks vastavasisuline etteheide teha kontrolli teostajale, mitte aga süüdistatavale. Kuivõrd tellija esindajad olid teadlikud viisist, kuidas süüdistatav töövõtjana prügiga toimis, ei saa rääkida sellest, et süüdistatav oleks loonud tellijale oma tegevusest ebaõige ettekujutuse. Kõne alla võib tulla üksnes vastutus seaduses või muus õigusaktis sätestatud jäätmekäitluse korraldust reguleerivate normide rikkumise eest ning tsiviilõiguslik vastutus lepingutingimuste rikkumise eest. Teiseks, kohus ei nõustu ka süüdistuse ja tunnistaja Xxxi seisukohaga, et süüdistataval oli õigus küsida tasu üksnes reaalselt välja veetud jäätmete eest ning et teostatud tööde tegeliku maksumuse arvutamisel tuleks võtta aluseks OÜ Adelan Prügiveo arved süüdistatavale. Nii lepingu kui ka hankedokumentidest nähtub, et lepingu esemeks olevad tööd koosnevad kahest osast – omavoliliste prügiladestuste käsitsi korsitamine ning utiliseerimine. Esimese osa teostamata jätmse kohta ei ole süüdistuses etteheiteid tehtud. Seega peaks süüdistataval olema igal juhul õigus esitada arve kogu 250m3 koristamise eest ning vaidlus saab olla üksnes selles, kas tal oli õigus esitada arve ka 250m3 jäätmete utiliseerimise eest. OÜ Aviks Trade hinnapakkumise kohaselt on kuupmeetri hinna arvutamisel võetud arvesse prügi äraveo- ja utiliseerimiskulusid, jäätmete käsitsi koristamist ja veokile laadimist. Ühe kuupmeetri maksumuseks on 885 krooni ning tööde maksumus kokku 232 312,50 krooni (sh reserv 5%). Süüdistuses on väidetava kannatanule tekitatud kahju ja alusetult saadud kasu (119 475 krooni) arvestusel lähtutud OÜ Adelan Prügiveod poolt väljaveetud jäätmete mahtudest (120 m3) ning korrutatud see 885 krooniga, saadud summa (106 200 krooni) on lahutatud OÜ Aviks Trade poolt esitatud arvete kogumaksumusest. Taolist arvutuskäiku ei saa aga pidada õigeks, kuivõrd isegi juhul kui lähtuda sellest, et süüdistatav ei viinud jäätmeid kalmistu territooriumilt välja nõuetele vastaval viisil, ei tähenda see, et ta reaalselt ei koristanud

1-12-10402 kalmistult 250m3 jäätmeid. Lähtudes süüdistuse seisukohast, et lepingu tingimusi rikkudes jäeti 135m3 jäätmeid välja vedamata, siis ei saa lugeda kahjuks 119 475 krooni (885 x 135m3), kuivõrd kuupmeetri maksumus 885 krooni sisaldab ka jäätmete koristust ning selle osa tööde tegemata jätmist ei ole süüdistatavale ette heidetud, mistõttu ei saa seda osa tööde maksumusest väidetavalt tekitatud kahju ja saadud kasu suuruse hindamisel arvestada. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kui suure osa kuupmeetri maksumusest moodustas prügi koristamine ning kui suure osa utiliseerimise korraldamine. Ka juhul, kui oleks tuvastatud ühe kuupmeetri utiliseerimise maksumus, ei saaks öelda, et kannatanule on tekitatud kahju summas, mis on võrdne väljavedamata koguse jäätmete mahu (135m3) ja kuupmeetri utiliseerimise maksumusega korrutisega. Taolisest arvutuskäigust saaks lähtuda vaid juhul, kui kõnealused jäätmed oleksid jäetud nt kalmistule ning kannatanu pidanuks tegema täiendavaid kulutusi jäätmete väljaveoks või taaskasutamiseks. Antud juhul ei ole aga tuvastatud, et mingi osa jäätmeid oleks jäänud kasutamata kujul kalmistule ning kannatanu oleks teinud (või peaks tulevikus tegema) nende likvideerimiseks täiendavaid kulutusi. Arvestades, et süüdistuse kohaselt oli kogu kokkukorjatud prügi viidud jäätmekäitluskohtadesse või kohapeal taaskasutatud, siis ainus kahju, mis saab kõne alla tulla, on seoses väidetava jäätmekäitlusnõuete rikkumisega (juhul, kui asuda seisukohale, et kohapealne taaskasutus oli keelatud) keskkonnale tekitatud kahju. Ka kelmuse koosseisuliseks tunnuseks oleva tulu arvestamisel ei saa lähtuda prokuröri arvutustest. Kui võtta aluseks eeldus, et süüdistatav jättis Lepingu tingimusi rikkudes 135m3 jäätmeid kalmistult nõuete kohaselt välja vedamata ning kasutas need ebaseaduslikult kohapeal ära, siis võimaliku kelmusega saadud tulu arvestamisel peaks lähtuma summast, mille võrra süüdistatav tegi ebakohast jäätmete kasutamise viisi kasutades vähem kulutusi, kui ta pidanuks tegema korrektse soorituse korral. Ka siin ei saa lähtuda eelarves kajastatud 885-kroonisest kuupmeetri hinnast, kuivõrd nii nagu ülal öeldud, see sisaldab ka prügi koristamist, mille tegemata jätmist ei ole süüdistuses ette heidetud. Kohtu hinnangul ei ole kohtuliku uurimise raames esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada väidetava kahju ja ebaseadusliku tulu suurust. Ka mitte minimaalset summat, mis võimaldaks teha otsustust, kas kuriteo koosseisupärase kahju (tulu) alampiir on ületatud või mitte.

1-12-10402 Lepingu punktist 7.1.10 tulenevalt eeldatakse, et töövõtja teostab kõik lepingus kokkulepitud tööd isiklikult ning alltöövõtjate kasutamine on lubatud vaid tellija kirjalikul nõusolekul. Siinkohal tuleb esmalt juhtida tähelepanu Lepingu punktile 2.1, mille kohaselt on lepingu esemeks omavoliliste prügiladestuste käsitsi koristamine ja kogutud jäätmete utiliseerimise korraldamine. Sama tööde kirjeldus on antud ka hanke dokumentides. Asja materjalidest ei nähtu, et OÜ Aviks Trade oleks kasutanud alltöövõtjaid koristamisel või jäätmete utiliseerimise korraldamisel. Äriühing on küll ostnud kolmandatelt isikutelt teenust kogutud jäätmete osaliseks äraveoks, kuid OÜ-ga Adelan Prügiveod sõlmitud lepingust nähtuvalt on lepingu allkirjastanud OÜ Aviks Trade nimel V.Saksin ise, mis kinnitab, et süüdistatav ise korraldas jäätmete äravedu. Lepingust nr 315 ei tulenenud süüdistatavale kohustust ise jäätmed ära vedada, tal oli üksnes kohustus ise jäätmete utiliseerimist korraldada. Kõike eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kohtumenetluses ei ole leidnud kinnitust V.Saksini poolt OÜ Aviks Trade esindajana kannatanule lepingu nr 315 alusel teostatud tööde sisu, teostatud tööde mahtude, töö teostamise viisi vm asjaolude kohta ebaõige ettekujutuse loomine ning seeläbi kasu saamine. Kõnealune Leping ei keelanud kogutud jäätmete kohapealset taaskasutust ning taolisest osalise taaskasutuse rakendamisest olid kannatanu esindajad teadlikud juba enne tööde vastuvõtmist ning arvete tasumist. Siinkohal ei saa süüdistatavale etteheite tegemisel lähtuda ka selles, et Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majanduseameti direktori kohusetäitja ei pruukinud olla teadlik jäätmete taaskasutusest. Lepingus nr 315 oli kannatanu kontaktisikuks määratud tunnistaja Xxx ning süüdistataval puudus igasugune põhjus arvata, et ta oleks pidanud mingitest asjaoludest lisaks kontaktisikule teavitama ka teisi linnavalitsuse töötajaid. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et jäätmete taaskasutamisega siiski rikuti lepingut ning kannatanule loodi ebaõige ettekujutus, ei ole süüdistuse ja kohtumenetluses uuritud tõendite pinnalt võimalik tuvastada tekitatud kahju ja saadud tulu suurust, isegi mitte selle minimaalmäära, otsustamaks kas tegemist on summaga, mis ületab KarS § 209 koosseisuliseks tunnuseks oleva kasu alammäära. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole V.Saksini ja OÜ Aviks Trade tegevuses võimalik tuvastada KarS § 209 objektiivsete tunnuste esinemist ning süüdistatavad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista.