Kohtulahend

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Vukkerti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Juri Vukkert karistust Tartu Maakohtu 08.03.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 27.04.2010.a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-10-4731 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu ja 14 (neljateist) päeva vangistuse võrra ning mõisteti Juri Vukkertile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates 01.01.2012.a. Juri Vukkert on kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude dünaamika on jäänud raskusastmelt samalaadseks, varem on teda karistatud röövimise ja huligaansuse eest, samuti narkokuriteo eest. Kuritegude sarnaseks jooneks on vägivaldsus ning soodusteguriks alkohol. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8 kuud ja kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Ajavahemikul 20.07.2012-02.10.2012 osales isik sotsiaalprogrammis „12 sammu ehk igapäevased valikud“. Ajavahemikul 02.08.2012-24.08.2012 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ajavahemikul 13.08.2012-31.01.2013 oli isik määratud majandustöödele koristajaks. Ajavahemikul 01.02.2013-04.02.2014 töötas isik AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhis abitöölisena. Alates 04.02.2014 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Juri Vukkert töötab alates 20.02.2014 avavanglas majandustöödel koristajana. Kinnipeetav on edukalt lõpetanud riigikeele A2 ja B1 taseme kursused. Alates 14.10.2013 alustas isik osalemist Corrigo tugigrupis. Kinnipeetaval on võimaldatud käia väljaspool vanglat xxxx ja töövestlusel xxxx, kuhu ta vormistati tööle alates 10.07.2014. Kinnipeetaval Juri Vukkertil puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Võimaliku vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on emale kuuluva 2-toalise korteriga, millest ühe toa saab Juri Vukkert enda kasutusse. Isikul on põhiharidus. Eesti keelest saab isik suhtlustasandil aru ja on võimeline igapäevastel teemadel rääkima. Kinnipeetava sõnade kohaselt läks ta peale põhihariduse omandamist tööle, sest oli vaja elamiseks raha teenida. Kinnipeetav on töötanud raudteetöölisena töölepingut omamata, ka mujal, näiteks ehitusel, kuid ikka mitteametlikult. Vahetult enne vangistust oli isik töötu (ei olnud arvel Töötukassas). Väidetavalt pidi isik Soome tööle minema, kuid pani enne seda toime õigusrikkumise. K-raha andmetel on Juri Vukkertil tasumata võlanõudeid summas 5531,24 eurot. Vabanemisfondis on isikul 279,84 eurot. Juri Vukkertil on võimalik vabanemisel tööle asuda xxxx (05.06.2014 Äriregistri andmetel on ettevõttel 2000 euro suurune maksuvõlg). Nimetatud ettevõtte juhatuse liikme S E sõnul võetakse Juri Vukkert töölisena ametlikult tööle. S E on teada isiku head tööoskused.

Probleem on aga selles, et töökoht asub xxxx ja Juri Vukkert peaks hakkama xxxx tööle sõitma kuni tööliste maja valmimiseni. Juri Vukkert on pärit paljulapselisest perest. Kinnipeetava suhted emaga on head. Juri Vukkerti võimalikul vabanemisel on ema valmis poega toetama moraalselt ning võimaluste piires ka materiaalselt. Isikul on suhted endiste elukaaslastega säilinud ning koos arutatakse ka laste kasvatamise küsimusi. Kinnipeetaval on kaks last, keda ta aitab nii palju kui saab. Vabaduses avaldavad Juri Vukkertile negatiivset mõju kriminaalkorras karistatud isikud, samuti alkoholi ja keelatud aineid tarvitavad isikud. Üheks riskifaktoriks on ka asjaolu, et isiku vennad on samuti kriminaalkorras karistatud (üks viibib hetkel kinnipidamiskohas) ja varasemalt on koos pandud toime kuritegusid. Kinnipeetav on ise väitnud, et tal alkoholiprobleemi ei ole, kuid 01.01.2012 toime pandud õigusrikkumine on esmane tõend, mis tõendab vastupidist olukorda. Isik ise ei pea oma käitumist probleemseks, leides, et politsei pidas teda kinni ilma põhjuseta ning on seisukohal, et politseiametniku löömist ei ole aset leidnud. Kinnipeetava sõnade kohaselt süstis ta endale narkootilist ainet enne kinnipidamist, s.o enne 22.11.2009 iga päev 2-3 korda. Peale vabanemist ja katseajale määramist 27.04.2010 väidetavalt narkootikume ei ole tarvitanud. Vangla andmetel ei ole isikul sõltuvust diagnoositud, isik on pigem juhutarvitaja. Kui eelmine kuritegu oli planeeritud arvestusega, et ei jää vahele, siis antud juhul käitus Juri Vukkert hetkeemotsioonide ajendil. Seejuures ta ise õigusrikkumise toimepanekut eitab, väites, et tegu oli politseiametniku poolse jõu kuritarvitamisega. Ebapiisavat probleemilahendamise oskust näitab isiku tegevus käitumiskontrolli ajal, kus ta seadis ennast välisriiki töölemineku ootele ning loobus aktiivsest tegevusest tööotsija/juhutööde tegijana. Viimase õigusrikkumise näitel tajub kinnipeetav ennast politseiametnike omavoli ohvrina ning süüdistab õigussüsteemi, et ainult tema pidi intsidendis osalenutest reaalselt vanglasse minema. Isiku puhul on alkoholi tarvitamise tagajärjel oht oma vajaduste rahuldamiseks füüsilise vägivalla abil, raha puudumise korral narkootilise aine edasimüümises/andmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul puudub kindel sissetulek ning kui isik on alkoholijoobes. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Tulenevalt riskiprotsendist toetab Viru Vangla kinnipeetava Juri Vukkerti ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla teeb ettepaneku kohaldada Juri Vukkerti suhtes lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused, samuti KarS § 75 lg 4 kohaselt kinnitada kohustusena Juri Vukkerti enda võetud kohustus – alustada kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumist tööle asumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 50 eurot kuus. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetav Juri Vukkert on säilitanud karistuse kandmise ajal suhted oma ema T K (kinnipeetav helistab). Kinnipeetava isa on surnud. Ekselukaaslane O Š ja nende ühine poeg M (xxxx) käivad sageli kinnipeetava xxxx ema hooldamas. Kinnipeetava teine ekselukaaslane, kes elab nende ühise xxxx pojaga ka xxxx ei käivat nii sageli kinnipeetava ema juures. Juri Vukkert suhtles väidetavalt enne kinnipidamiskohta minekut mõlema pojaga, toetades neid materiaalselt oma võimaluste piires. Kinnipeetava ema usub, et poeg siiski muudab oma varasemat käitumist ja suudab ennetähtaegse vabanemise korral järgida seaduskuulekat eluviisi. Ema loodab, et poeg on talle abiks ja toeks. Ema iseloomustab oma poega sõbraliku ja hoolitsevana. Enne käesolevat vangistust elatus Juri Vukkert juhutöödest ja ema xxxx. Kuigi kinnipeetaval on olemas teatud tööoskused ja ta on mõnda aega töötanud ametlikult raudteel, ei suutnud ta eelmise katseaja perioodil (18.05.2010-01.01.2012) endale legaalset tööd leida. Käitumiskontrolli ajal toimunud vestluste ajal on Juri Vukkert ametnikule avaldanud, et ta ei soovigi ametlikult tööle minna, sest siis läheb töötasu panka ja sealt võtavad kohtutäiturid kõik, mis on üle miinimumpalga, rahaliste nõuete katteks ära. Füüsiliste isikute täitetoimikute andmetel on kinnipeetaval kohtutäiturite menetluses rahalisi nõudeid kogusummas 9210,70 eurot. Juri

Vukkertit on kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest 4-l korral. Käesoleva kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal. Kinnipeetava senine käitumine on näidanud, et kuritegevusriskide maandamiseks ei piisa kinnipeetavale kohtu poolt määratavatest kohustustest. Kuritegevusriske on tõstnud Juri Vukkerti enda otsused. Kriminaalhooldus iseenesest ei maandaks kõiki kuritegevusriske ega hoiaks kinnipeetavat õiguskuulekana. Kui kinnipeetaval on siiski motivatsioon oma elu muuta, ametlikult tööle minna ja teha õigeid otsuseid, siis oleks tal võimalik saada toetust ja nõu ka kriminaalhooldusametnikult ning oleks ka järelevalve tema käitumise üle. Juhul, kui kohus otsustab Juri Vukkerti ennetähtaegselt vabastada, on kriminaalhooldusametniku arvates otstarbekas panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused ja kinnitada Juri Vukkerti enda võetud kohustus – alustada kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumist tööle asumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 50 eurot kuus. Juri Vukkert avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et suudab edaspidi käituda nii, et uusi kuritegusid toime ei pane. Juri Vukkerti väitel peab ta oma kahte last ning vana ja haiget ema aitama. Kinnipeetava sõnul on ta läbinud mitu programmi. Distsiplinaarkaristused tal puuduvad. 7 kuud on ta olnud avavanglas. Tal on vabanemisel kohe töökoht olemas ja siis ta saab maksta oma võlgnevusi. Kinnipeetava väitel on mõlemad töökohad xxxx, kus elamispinnaga probleeme ei ole. Kui kohus teda vabastab, siis on ta nõus võtma endale kohustuse hakata tasuma igakuiselt 50 eurot kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete katteks. Kinnipeetava väitel on ta juba muutnud oma elu. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Juri Vukkerti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 08.07.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud. J. Vukkerti varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tema viimane vägivaldne kuritegu oli otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et J. Vukkert võib jätkata vabaduses alkoholi kuritarvitamist. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised, vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine Tartu Maakohtu 10.01.2005 kohtumäärusega ning kriminaalhooldusele allutamine ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime 01.01.2012, st katseajal, uue avaliku võimu teostamise vastase vägivaldse kuriteo. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kuna J. Vukkert kannab liitkaristust narkokuriteo ning katseajal toimepandud avaliku võimu teostamise vastase kuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et vägivald võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub vangistuse eelduslikult täiel määral ära kandmises. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning

kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine Tartu Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega, ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Prokurör nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et antud juhul „kuritegevusriskide maandamiseks ei piisa kinnipeetavale kohtu poolt määratavatest kohustustest“. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Juri Vukkerti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul Juri Vukkert vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leidis, et karistuse eesmärk on parandada inimese käitumist nii, et edaspidi vältida uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetavat iseloomustatakse väga positiivselt. Ta on viibinud viimased 7 kuud avavanglas, ta töötab ja sellest võib teha järelduse, et ta teeb kõik endast sõltuva, et parandada oma eluviisi. Need positiivsed tulemused on ka näha. Talle pakutakse praegu 2 töökohta, kus ta saab teenida raha võlgade tasumiseks ja lähedaste aitamiseks. Positiivne on see, et ta hakkab töötama xxxx, kuna see asub väljaspool tema tavalist suhtluspiirkonda. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on täidetud. Tuleb arvesse võtta kinnipeetava käitumist viimasel ajal. Tema soov on muuta oma elu paremaks ja vältida uute kuritegude toimepanemist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Vukkerti võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on neljal korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab reaalset vangistust katseajal toimepandud tahtliku kuriteo eest. Alates 04.02.2014 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on olnud vanglas pidevalt tööga hõivatud, läbinud sotsiaalprogramme ja osalenud riigikeele kursustel. Juri Vukkertil puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses olles algusest peale astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning materiaalset ja moraalset toetust pakkuvad lähedased. Tulenevalt riskiprotsendist toetab ka Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul on karistus Juri Vukkerti puhul käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saab kohtu arvates veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Juri Vukkertile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustuste panemisega. Kuna Juri Vukkert on lubanud oma käitumist parandada ja võtnud endale KarS § 75 lg 2 loetlemata kohustuse, siis kohus kinnitab kohustusena selle, milleks on – alustada kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumist tööle asumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 50 eurot kuus. Kohtu hinnangul võiks Juri Vukkertile, keda on küll neljal korral kriminaalkorras karistatud ja kes kannab reaalset vanglakaristust teist korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ennetähtaegsel vanglast vabanemisel aitab kinnipeetavat õiguskuulekale elule suunata kriminaalhooldaja, mis kahtlemata kergendab isiku hakkama

saamist vabaduses. Vabastades Juri Vukkerti vangistusest käesoleval ajal, on tema üle kriminaalhooldajal võimalik teostada kontrolli ühe aasta kestel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andrei Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 190,80 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Arvestades kaitsjatasu suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada kinnipeetaval tasuda seda 12 kuu jooksul. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.