lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-1919/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 14.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-1919/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
14.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-1919/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.03.20121-12-1919/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.11.20131-12-1919/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-12-1919

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-1919

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. novembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Juri Vukkert, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 25. novembri 2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 08.03.2012 otsusega tunnistati Juri Vukkert süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 27.04.2010 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-10-4731 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ning mõisteti J. Vukkertile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates 01.01.2012. Karistus lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15.06.2015.
2.23.09.2013 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav J. Vukkerti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 25. novembri 2013 määrusega jäeti J. Vukkert talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.J. Vukkertit on neljal korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust katseajal toimepandud uue tahtliku kuriteo eest. Tartu Maakohtu 27.04.2010 otsusega tunnistati J. Vukkert süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistati tingimisi vangistusega, kuid ta pani talle määratud katseajal, so 01.01.2012 toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Varasemalt on J. Vukkertit vabastatud Tartu Maakohtu 10.01.2005 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ega ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist.
3.2.Kinnipeetav õigustab jätkuvalt oma viimast kuritegu ega näe enesel süüd. J. Vukkerti vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ei vastaks kohtu hinnangul ühiskonna ega kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kinnipeetaval vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mitteasumisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral ja sõltuvusaineid tarvitades, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Vukkert, kes palub tühistada Viru Maakohtu 25.11.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada J. Vukkert vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
4.1.Kinnipeetav on vangistuses läbinud kõik programmid, sooritanud edukalt riigikeele eksamid ja töötab alates 01.02.2013, isikul ei esine distsipliini rikkumisi. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks lisaks arvestada, et J. Vukkertil on elukaaslane ja kaks alaealist last. J. Vukkert leiab, et maakohus on tema asja läbi vaadanud hooletult, kuna on valesti kirjutanud tema elukaaslase nime ja kinnipeetava vanemate perekonnas olevate laste arvu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Vukkerti ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja J. Vukkerti tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas J. Vukkerti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kolleegium peab positiivseks, et J. Vukkert on vangistuses käitunud üldjoontes normikuulekalt ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud kaks sotsiaalprogrammi, sooritanud edukalt kaks riigikeele eksamit ja olnud alates 13.08.2012 hõivatud tööga. Vabanemisel korral oleks J. Vukkertile tagatud elukoha olemasolu. Kinnipeetaval on head suhted enda ema ja elukaaslasega.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et J. Vukkerti vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J. Vukkertit on korduvalt varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole J. Vukkert oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused, mh -2-

varasem vanglakaristus, on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. J. Vukkert õigustab enda käitumist politseiametniku suhtes toimepandud kuriteo osas ega soovi vanglas osaleda ka korduvkuritegevust maandavates tegevustes. Eelnevast tuleneb, et kinnipeetav ei ole endale täielikult teadvustanud temast ühiskonnale lähtuvat ohtu. Ringkonnakohus on arvamusel, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.

7.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles J. Vukkertit iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mh neli korda kriminaal– ja 23 korda väärteokorras, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja uue kuriteo toimepanemise katseajal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohaga, et J. Vukkerti ennetähtaegne vabastamine käesolevas ajal oleks põhjendamatu, kuigi isiku käitumises on tajutavad teatavad positiivsed muutused. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval jätkata töötamist, et tasuda olevasolevad võlanõuded ja individuaalse täitmiskava täitmist. Samuti hoiduda ka edaspidi kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse. Järgmine võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avaneb 20.04.2014.
8.Määruskaebuses leitakse, et maakohus ei ole J. Vukkerti ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel olnud piisavalt hoolas. Kuigi maakohtu määruses esineb tõesti üks J. Vukkerti poolt välja toodud viga, s.o elukaaslase nime esitäht on kirjutatud valesti, on oluline, et viga on puhtalt grammatiline ega saa kuidagi mõjutada maakohtu poolt tehtud otsustust mitte vabastada J. Vukkertit karistuse kandmisest ennetähtaegselt. Maakohtu määruses toodud põhistused on asjakohased ja kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25.novembri 2013 määrus muutmata ja J. Vukkert vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.