Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

-2-

- võltsitud müügileping sõiduauto Mercedes Benz S350, reg nr XXX, kohta, milles nagu OÜ L&V Ehitus Grupp XXXisikus oleks müünud 01.08.2008 nimetatud sõiduki OÜ-le Estikson M.S isikus; - L&V Ehitus Grupp OÜ taotlus autoregistrikeskusele 18.07.2008; - koopia vara vastuvõtu-üleandmise aktist kapitalirendilepingu 280915AL lisa, milles nagu M.S oleks Alnebor OÜ-le üle andnud sõiduauto Mercedes Benz, puudub kuupäev; - inglisekeelne müügileping 03.06.2008,milles nagu American OAB Corp oleks müünud sõiduki Mercedez Benz 03.06.2008 LjaV Ehitus Grupile. ümbrikus nr 2 - saksakeelne ostu-müügileping 10.04.2009, milles nagu XXX XXX isikus oleks müünud väikelaeva Viirastus OÜ-le10.04.2009; - inglisekeelne väikelaeva sertifikaat, mis ei vasta tegelikkusele; - müügileping 15.09.2009, milles Viirastus OÜ XXX isikus nagu oleks müünud väikelaeva S&L Global OÜ-le. ümbrikus nr 3 - koopia müügilepingust, milles OÜ Autohaus XXX isikus nagu oleks müünud 26.02.3008 sõiduauto Mercedes Benz OÜ-le Estikson M.S isikus; - koopia müügilepingust, milles XXXnagu oleks 26.02.2008 müünud sõiduauto Mercedes Benz OÜ Autohaus XXX isikus; - võltsitud taotlus, milles nagu XXXoleks taotlenud sõiduauto Mercedes Benz arvelevõtmist riiklikus autoregistrikeskuses 26.02.2008, registraatorina kirjas XXX; - saksakeelne võltsitud müügileping, milles XXXnagu oleks müünud sõiduauto Mercedes Benz 02.2008 XXX; ümbrikus nr 4 - M.S käe-ja allkirja eksperimentaalproovid 06.07.2012 10-l lehel ja proovide võtmise kohta protokolli koopia 2 lehel ning allkirjade kohta dokumentide väljatrükid politsei andmebaasist 3-l lehel ; - M.S allkiri asjade kättesaamise kohta 1 lehel; - XXX allkirja kohta dokumendi väljatrükk politsei andmebaasist 1-l lehel; - Harju Maakohtu registriosakonnast välja nõutud Viirastus OÜ avalduse koopia 1-l lehel ja ainuosaniku otsuse koopia 1-l lehel, Päikeselill OÜ avalduse koopia 1-l lehel ja ainuosaniku otsuse koopia 1-l lehel, avaldus 04.03.2010 1-l lehel; - XXX allkirja ja käekirja eksperimentaalproovid 7-l lehel ja proovide võtmise protokolli koopia 2-l lehel ning allkirja kohta dokumendi väljatrükk politsei andmebaasist 1-l lehel; ümbrikus nr 5 - XXX käe- ja allkirja eksperimentaalproovid 10-l lehel ja koopia proovide võtmise protokollist 2-l lehel ning allkirja kohta dokumendi väljatrükk politsei andmebaasist 1-l lehel; - XXX käe- ja allkirja eksperimentaalproovid 8-l lehel ja proovide võtmise protokoll 2-l lehel ning allkirja kohta dokumendi väljatrükk politsei andmebaasist 1-l lehel; ümbrikus nr 6 - M.S käe-ja allkirja eksperimentaalproovid 06.07.2012 10-l lehel ja proovide võtmise kohta protokolli koopia 2-l lehel ning allkirja kohta dokumentide väljatrükid politsei andmebaasist 3-l lehel ; - XXX käe-ja allkirja eksperimentaalproovid 7-l lehel ja proovide võtmise kohta protokolli koopia 2 lehel ning allkirja kohta dokumendi väljatrükk politsei andmebaasist 1-l lehel; - XXX käe-ja allkirja eksperimentaalproovid 31.08.2011 8-l lehel ja proovide võtmise kohta protokolli koopia 2-l lehel. -3-

Ülalloetletud ümbrikutes asuvad kõik dokumendid jm esemed – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. - 3 väikelaeva Regal 2665 Commodore, reg nr XXX, tehasetähisega XXX võtit, mis asuvad Põhja Prefektuuris – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid: VÕS § 1043, § 1045 alusel M.S ilt välja mõista tsiviilhagid alljärgnevalt: - ABC Laenud AS kasuks summas 11906,74 eurot, mis kanda ABC Laenud AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedpank; - XXX kasuks summas 23008,19 eurot, mis kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedpank; - Placet Group OÜ kasuks summas 2257,74 eurot, mis kanda ITM Inkasso arveldusarvele nr EE562200221040923052, märkides selgituseks SL GLOBAL OÜ laenuleping nr XXX . - Danske Bank AS Eesti Filiaal kasuks solidaarselt Boriss Leviniga, kellelt on juba tsiviilhagi välja mõistetud, summas 65883,13 eurot. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: M.S-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, määratud kaitsja tasu 57,60 eurot, toimiku koopiate kulu 0,45 eurot, ekspertiisikulud alljärgnevalt: - käekirja ekspertiisiakt nr 12E-DK0144, 21.01.2013, maksumusega 564 eurot /I kd tl 99-105/ - BMW 730D, XXX , liiklustrassoloogia ekspertiisiakt LT-366-08/6168, 23.02.2009, maksumusega 2400krooni (153,38 eurot), /II kd lk 12/; - käekirja ekspertiisiakt nr 12E-DK0111, 22.10.2012, maksumusega 282 eurot /II kd lk 253/; - käekirja ekspertiisiakt nr 12E-DK0121, 08.11.2012, maksumusega 282 eurot /III kd lk 107/, - käekirja ekspertiisiakt nr 12E-DK0115, 01.11.2012, maksumusega 282 eurot /IV kd lk 157/; - liiklusekspertiisi akt nr LT-38-10/520, 24.05.2010, maksumusega 2400 krooni (153,38 eurot) /V kd lk 46/; -käekirja ekspertiisiakt nr 12E-DK0150, 04.12.2012, maksumusega 282 eurot /V kd lk 56/, s.o kokku 1998,76 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega M.S-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukohavõi e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord -4-

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: M.S süüdistatakse selles, et tema omandas veebruaris 2008.a. täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult teadvalt kuritegelikul teel saadud sõiduauto Mazda 5, VIN-kood XXX , maksumusega 27209.00eurot ning hoidis seda enda kasutuses täpsemalt tuvastamata kohas, kuni 20.05.2008.a.andis laenu tagatisena üle ABC Laenude AS-le. Nimelt 20.11.2007.a. öösel varastati tuvastamata isikute poolt Austria Vabariigist Tyrolist, Kirchbich, Lofererstrasse 10, firmalt Hans Brunner GHMB uus, veel registreerimata sõiduauto Mazda 5, VIN-kood XXX , maksumusega 27209.00eurot ja toodi Eestisse. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisega pani M.S toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse M.S selles, et tema, eesmärgiga võtta nimetatud varastatud sõiduk Eestis arvele, et sellega oleks võimalik teenida kuritegelikku tulu, täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas võltsis sõiduauto Mazda 5 (VIN-kood XXX ) saksakeelse müügilepingu, millega nimetatud sõiduk nagu oleks võõrandatud 21.01.2008.a. XXX poolt XXX ning võltsis sama sõiduki kohta müügilepingu, millega nagu 09.02.2008.a. XXX oleks võõrandanud nimetatud sõiduki Osaühingule Estikson, keda esindas M.S. Lepingutele tema kirjutas allkirjad XXX ja XXX nimelt. XXX ei tundnud M.S, ega ole kunagi selliseid lepinguid sõlminud ja allkirjastanud, samuti ei kuulunud nimetatud sõiduauto kunagi XXX nimelisele isikule. Seega pani M.S dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti esitas M.S Austriast varastatud uue ja registreerimata sõiduauto Mazda 5 (VINkood XXX ) Eestis arvele võtmiseks OÜ Estikson nimele, et selle sõidukiga oleks hiljem võimalik tehinguid teha ja kuritegelikul teel kasumit teenida, 13.02.2008.a. taotluse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroole, asukohaga Tartus Sepa tn 23, koos teadvalt võltsitud või fiktiivsete dokumentidega: tema poolt võltsitud saksakeelse müügilepingu, millega nimetatud sõiduk nagu oleks võõrandatud 21.01.2008.a. XXX poolt XXX , tema poolt võltsitud müügilepingu, millega nagu 09.02.2008.a. XXX oleks võõrandanud nimetatud sõiduki Osaühingule Estikson, keda esindas M.S , tuvastamata isiku poolt võltsitud itaalia keelse omandiõiguse tunnistuse nr XXX , milles nagu sõiduauto Mazda 5, VIN-koodiga XXX , oleks kuulunud XXX , fiktiivse 07.02.2008 XXX poolt koostatud registreerimiseelse ülevaatuse akti nr 1032923, nagu oleks nimetatud sõiduk olnud varem kasutusel ja Itaalias registreeritud ning esitatud ülevaatuseks XXX poolt, kuigi tegelikult XXX seda ülevaatuseks ei esitanud. M.S tasus registrikeskuses riigilõivu ja sai riiklikud numbrimärgid XXX ning registreerimistunnistuse XXX , kus sõiduki omanikuks oli märgitud OÜ Estikson ja kasutajaks M.S . (Tagaotsimise märkeid hakati ARK registrisüsteemis tegema alles 24.07.2012, seega puudus neil info auto tagaotsimise kohta). -5-

Seega M.S, võltsitud dokumentide kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti M.S , eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pöördus Estikson OÜ esindajana 18.02.2008.a. Tallinnas Gonsiori tn 9 asuvasse ABC Laenude AS kontorisse, et saada kuritegelikul teel omandatud sõiduki Mazda 5, reg nr XXX, tagatisel 160 000 krooni laenu. Nii sõlmis tema ABC Laenud esindaja XXX laenulepingu nr XXX , millega võttis Estikson OÜ-le kohustuse tasuda maksegraafiku alusel 18.03.2008.a. 13150 krooni ja 18.04.2008.a. 173150 krooni ning lõi laenuandjale ebaõige ettekujutuse, nagu tema oleks võimeline laenu tasuma ja 18.02.2008 tema registreeris sõiduki autoregistrikeskuses samuti ABC Laenud nimele, jättes mulje, et laenu tagatiseks antav sõiduk kuulus temale. Lepingut sõlmides tema teadis, et ei kavatse võetud kohustust täita. Nii jättis tema tasumata laenu ja intressid ning 18.02.2008 loovutas laenu tagatiseks antud sõiduki ABC Laenude AS-le, kuna teadis, et nimetatud sõiduk oli eelnevalt varastatud ja tema jaoks väärtust ei oma. ABC Laenude AS püüdis sõidukit maha müüa, kuid 15.05.2008 selgus autoregistrikeskuses, et see on varastatud ja 16.07.2008.a. otsustas Harju Maakohus nimetatud sõiduki Austriale välja anda ning see tagastati Austria kindlustusseltsi Vienna Insurance Group volitatud esindajale 06.01.2009. M.S tegevuse tõttu tekkis ABC Laenud AS-le varaline kahju summas 11906,74eurot. OÜ Estikson on äriregistrist kustutatud 19.10.2011. Seega M.S varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse M.S selles, et tema taas korduvalt omandas veebruaris 2008.a. täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult teadvalt kuritegelikul teel saadud sõiduauto BMW 730D, VIN-koodiga XXX, maksumusega 37647.06eurot, ehk vara suures ulatuses, millel oli tuvastamata isiku poolt võltsitud tehasetähist ja kleebitud tehaseväliselt valmistatud tehaselipik ning hoidis seda enda kasutuses täpsemalt tuvastamata kohas, kuni 01.11.2008 andis laenu tagatiseks üle XXX (01.01.2014 alates moodustub suur varaline kahju alates 35 500eurost). Nimelt ajavahemikul 02.09.2007 kella 19:30 kuni 03.09.2007.a. kella 09:00 varastati seni tuvastamata isikute poolt Saksa Liitvabariigist, Hamburgist, Isestrasse 11 maja juurest Wolfgang Niemeyerile kuuluv sõiduauto BMW 730D, tehasetähisega XXX, maksumusega 37647.06eurot ja toodi Eestisse. Vähemalt teist korda süüteo toimepanemise tulemusena suures ulatuses saadud vara omandamise ja hoidmisega pani M.S toime KarS § 202 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti M.S, eesmärgiga võtta varastatud sõiduk Eestis arvele, et sellega oleks võimalik teenida kuritegelikku tulu, võltsis täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas sõiduauto BMW 730D, tehasetähisega XXX , prantsuse keelse sõiduki loovutamise tunnistuse 05.02.2008, milles nagu OÜ Autohaus esindaja oleks ostnud XXX XXX nimetatud sõiduki (muudetud tehasetähisega XXX) ja võltsis ostu-müügi lepingu 06.03.2008, milles nagu OÜ Autohaus esindaja XXX oleks müünud nimetatud sõiduki (muudetud tehasetähisega XXX) 700 000krooniga OÜ Estikson-ile, keda esindas M.S. Seega pani M.S dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti esitas M.S nimetatud varastatud sõiduki Eestis arvele võtmiseks OÜ Estikson nimele, et selle sõidukiga oleks hiljem võimalik kuritegelikul teel kasumit teenida, 06.03.2008.a. taotluse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Harju büroo Maardu osakonda, aadressil Maardu, Fosforiidi 14, koos teadvalt võltsitud või fiktiivsete dokumentidega: tema poolt võltsitud prantsuse keelse sõiduki loovutamise tunnistuse 05.02.2008, milles nagu OÜ Autohaus oleks ostnud XXX -6-

XXX sõiduauto BMW 730D, tehasetähisega XXX ja tema poolt võltsitud ostu-müügi lepingu 06.03.2008, milles nagu OÜ Autohaus esindaja XXX oleks müünud nimetatud sõiduki 700 000krooniga OÜ Estikson-ile, keda esindas M.S . Samuti oli autoregistrikeskusele esitatud dokumentide juurde lisatud fiktiivne prantsuse keelne tunnistus (Certificat d’immatriculation), milles Prantsuse politsei kinnitab, et nimetatud sõiduk kuulub XXX XXX 16.05.2007. Kes viimase tunnistuse materjalidele lisas, ei ole tuvastatud. M.S tasus registreerimise eest riigilõivu ja sai numbrimärgid XXX ning registreerimistunnistuse XXX, millise väljastas temale büroo töötaja XXX. Seega M.S, võltsitud dokumentide kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti M.S , eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pöördus Estikson OÜ esindajana 20.05.2008 OÜ Expresslaen poole asukohaga Vasara 46 Tartus, et saada kuritegelikul teel omandatud sõiduki BMW 730D, reg nr XXX , tagatisel laenu 400 000krooni. Nii sõlmis tema OÜ Exspresslaen esindaja XXX laenulepingu nr 9, millega võttis Estikson OÜ-le kohustuse tagastada laenusumma koos intressidega 19.07.2008.a. ja sõlmis nimetatud sõiduki kohta ostumüügi lepingu, mille p. 4 märgiti, et auto omandiõigus läheb üle laenulepingust tulenevate kohustuste mittekohasel täitmisel. Seega lõi M.S laenuandjale ebaõige ettekujutuse, nagu tema oleks võimeline laenu tasuma ja laenu tagatiseks antav sõiduk kuulub temale, kuid lepingut sõlmides tema teadis, et ei kavatse võetud kohustust täita. Tema jättis tasumata laenu ja intressid ning loovutas laenu tagatiseks antud sõiduki OÜ Expresslaenule 19.07.2008, kuna teadis, et nimetatud sõiduk oli eelnevalt varastatud ja tema jaoks väärtust ei oma. Sama laenu kohta sõlmis M.S Estikson OÜ esindajana 19.08.2008 laenulepingu nr 3 füüsilise isiku XXX , kes viimane oli eelnevalt OÜ –le Expresslaen M.S-ile laenu andmiseks omakorda raha laenanud 19. ja 20.05.2008 . Selle lepingu kohaselt võttis Estikson OÜ samuti kohustuse tagastada laenu summa 400 000 krooni 18.09.2008 ja lisatud ostu-müügi lepingu p. 4 kohaselt auto omandiõigus pidi üle minema XXX vaid laenulepingust tulenevate kohustuste mittekohasel täitmisel. M.S tasus XXX laenu osaliselt 22.09.2008 ja 20.10.2008, kinnitades taas loodud pettekujutust, et ta on võimeline laenu tasuma, kuid ülejäänud summat ei tasunud ja asus ennast laenuandja eest varjama. M.S andis üle nimetatud sõiduki valduse XXX 01.11.2008, kuna teadis, et nimetatud sõiduk oli eelnevalt varastatud ja tema jaoks väärtust ei oma. XXX vormistas sõiduki 06.11.2008 autoregistrikeskuses enda nimele, kuid politsei võttis selle temalt ära 28.11.2008 ja see anti 07.12.2009 Harju Maakohtu määrusega välja Saksa Liitvabariigi kindlustusfirmale Huk-coburg Allgemeine Versicherung AG. M.S tegevuse tõttu tekkis XXX kahju 23008,19 eurot. Seega M.S varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse M.S selles, et tema omandas korduvalt teadvalt kuritegelikul teel saadud sõiduauto, nimelt ajavahemikul 20.10.2008 kuni 10.05.2009 täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult varastatud sõiduauto Volkswagen Multivan vin-koodiga XXX , maksumusega 250 000krooni (15 977,91eurot) ning hoidis ja kasutas seda kuni 15.09.2009 müüs ja andis üle Rootsis elavale XXX . Nimelt ajavahemikul 18.10.-20.10.2008.a. varastati tuvastamata isikute poolt Šveitsi Konföderatsioonist Soloturn kantonist CH-2540 Grechen garaažist automüügiettevõttelt Garage Bordin Automobile sõiduauto Volkswagen Multivan, vin-koodiga XXX , maksumusega 15977,91eurot ja toodi Eestisse. Kindlustus hüvitas kannatanule tekkinud kahju. -7-

Vähemalt teist korda süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmisega pani M.Soime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, M.S , eesmärgiga võtta nimetatud varastatud sõiduk Eestis arvele, et teenida sellega kuritegelikku tulu, võltsis ajavahemikul 20.10.2008 kuni 10.05.2009, täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas sõiduauto Volkswagen Multivan, vin-koodiga XXX , saksa keelse siduva tellimuslepingu 09.06.2009, milles nagu Tartus asuv S&L Global oleks tellinud XXX nimetatud sõiduki ja tasunud sularahas 15 000eurot. Seega pani M.S dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti M.S, eesmärgiga võtta nimetatud varastatud sõiduk Eestis arvele S&L Global OÜ nimele, et teenida sellega kuritegelikku tulu, esitas 10.05.2009 (seega enne võltsitud siduva tellimuslepingu kuupäeva) taotluse Eesti Riiklikule Autoregistrikeskuse Jõgeva büroole, asukohaga Jõgeva, Jaama 2, koos tuvastamata isiku poolt võltsitud ja ilma kuupäevata saksa keelse ostu-müügi lepinguga, milles nagu Balzersis asuv Meisterbau AG oleks müünud nimetatud sõiduki XXX ja tema enda poolt võltsitud siduva tellimusega 09.06.2009, milles nagu XXX oleks müünud nimetatud sõiduki S&L Global OÜ’le, fiktiivse Šveitsi registreerimistunnistuse XXX , mille kohaselt nimetatud sõiduk nagu oleks kuulunud Meisetrbau AG-le. M.S tasus registreerimise eest riigilõivu ja sai numbrimärgid XXX ning registreerimistunnistuse XXX kuu aega peale taotluse esitamist, so 10.06.2009, kuigi registripidaja XXX on märkinud M.S taotlusele väljastamise kuupäevaks 10.05.2009 ja M.S on kättesaamist enda allkirjaga kinnitanud. Menetlusega tuvastati, et nimetatud sõiduk ei ole kunagi kuulunud Meisterbau AG-le või XXX ja Lieschtensteinis asuv Meisterbau AG ei ole sellist autot edasi müünud. Samuti puudub autode registrikeskusel auto registreerimiseelne akt nr XXX , millele viitas registripidaja XXX auto arvele võtmisel ja registreerimistunnistuse väljastamisel 10.05.2009. Seega M.S, võltsitud dokumentide kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti, M.S , olles varem toime pannud kelmused ja taas eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, sõlmis 10.06.2009 Tallinnas Veerenni 52 büroos Placet Group Osaühinguga S&L Global Osaühingu esindajana laenulepingu nr XXX ja sai laenu summas 130 000krooni (8308,51eurot) varastatud sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr XXX , tagatisel, ning vastavalt lepingule võttis kohustuse laenu koos intresside ja kuludega tagastada kogusummas 159 250.- krooni (10177,93eurot) 10.09.2009.a. Nimetatud sõiduki kohustus M.S vormistama laenu tagatiseks riiklikus autoregistris Placet Group OÜ nimele, mida ta ka tegi 11.06.2009 ning kuigi leping nägi ette, et auto jääb samuti laenuandja valdusesse, anti see 10.06.2009 aktiga S&L Global OÜ kasutusse, sest M.S asus täiendava tagatisena 10.06.2009 füüsilise isikuna nimetatud laenulepingut käendama, eksitades nii Placet Group OÜ esindajat veelkord lubadusega laen ära tasuda ning luues pettekujutuse, nagu tema oleks auto omanik. M.S tasus laenu kuni 10.07.2009 kuni 09.12.2009.a. summas 83924krooni, siis jättis maksed vahele ning uuesti tasus 14. maiks 2010.a. summas 40 000krooni, kui laenuandja ähvardas politseile avalduse esitada, kuid ülejäänud summat ei tasunud ja laenu tagatiseks olnud sõiduki viis 15.06.2009 Rootsi ning müüs 15.09.2009 XXX maha 160 000 rootsi krooni eest ilma laenuandja loata ja neid teavitamata. XXX viis selle edasi Soome, registreeris Soomes 16.09.2010.a. enda nimele ja hiljem müüs edasi. Vastavalt laenulepingule kandis Placet Group OÜ 130 000krooni M.S vennapoja XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXX 11.06.2009, ning sõiduauto Volkswagen Multivan, reg nr XXX , kohta koostati 10.06.2009 ostu-müügi leping, nagu sõiduk oleks müüdud 1 krooni eest Placet Group OÜ-le. M.S tegevuse läbi sai Placet Group OÜ varalist kahju summas 2257,74eurot. -8-

Seega M.S varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse M.S selles, et tema, eesmärgiga võtta mitteeksisteeriv või võltsitud tehasetähisega sõiduk arvele Eesti Riiklikus Autoregistris enda firma nimele, et sellega teha tehinguid ja seeläbi teenida ebaseaduslikku tulu, võltsis tuvastamata ajal ja kohas enne 06.08.2008 sõiduauto Mercedes Benz S350, VIN kood XXX, reg nr XXX, kohta müügilepingu, milles nagu OÜ L&V Ehitus Grupp XXX isikus oleks müünud 01.08.2008 nimetatud sõiduki OÜle Estikson M.S isikus. Tegelikult sellist sõidukit kunagi toodetud ei ole ja XXXsellist lepingut ei ole sõlminud ega allkirjastanud. Seega pani M.S dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti tema, eesmärgiga võtta mitteeksisteeriv sõiduk arvele Eesti Riiklikus Autoregistris enda firma nimele, et sellega teha tehinguid ja seeläbi teenida ebaseaduslikku tulu, esitas taotluse ja tema poolt võltsitud müügilepingu, milles nagu OÜ L&V Ehitus Grupp XXX isikus oleks müünud 01.08.2008 sõiduki Mercedes Benz S350, VIN kood XXX Estikson Osaühingule M.S isikus, 06.08.2008 Maanteeameti Liiklusregistri Tallinna Büroole, aadressil Tallinn Mäepealse 19, ning tasus riigilõivu ja sai registreerimistunnistuse XXX, milles sõiduki omanikuks oli märgitud Estikson OÜ. (XXX oli võltsitud või fiktiivsete dokumentide alusel 18.07.2008 juba nimetatud olematule sõidukile väljastanud registreerimistunnistuse XXX, millele märgitud numbrimärgiks

XXX).

Seega M.S, võltsitud dokumentide kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, taas eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja suures ulatuses, sõlmis 15.09.2008 OÜ Estikson esindajana Danske Bank AS Eesti Filiaaliga asukohaga Tallinnas Narva mnt 11, ostu-müügi lepingu nr XXX, millega müüs viimasele mitteeksisteeriva või võltsitud VINkoodiga sõiduki Mercedes Benz S350, VIN kood XXX, 63 349,23euro eest, millest tema arvele kanti 02.10.2008 42948, 62 eurot (672000krooni). Tema ettepanekul sõlmis XXX 15.09.2008 Alnebor OÜ esindajana nimetatud olematule sõidukile Danske Bank AS Eesti filiaaliga kapitalirendilepingu nr XXX ning võttis sellega temale kuuluva firma Alnebor OÜ-le kohustuse tasuda liisingumakseid 60 kuu jooksul koos intressidega summas 70 475,32eurot ja täiendava tagatisena asus XXX füüsilise isikuna liisingut käendama, lepinguga nr XXX ning kirjutas alla sõiduki vastuvõtu aktile, tugevdades nii liisinguandja ekslikku veendumust, et võetud laen kindlasti makstakse tagasi. M.S oli eelnevalt XXX võlgu 300 000krooni, mis justkui arvestati liisingu esimeseks sissemakseks. XXX tasus liisingumakseid ainult osaliselt kuni 25.03.2009, mille tõttu pank ütles lepingu üles 11.06.2009. Kuna XXX oli laenu isiklikult käendanud, nõudis pank võla tasumist temalt (tsiviilasi nr 2-10-40740), ja seda vaatamata sellele, et XXX jõudis M.S ettepanekul Alnebor Osaühingu maha müüa aprillis 2009.a. Läti kodanik XXX ja pangalt taotleda sõiduki kasutamise õigust XXX nimele, kes asus välisriigis, ei omanud juhtimisõigust ega ole nimetatud autot kunagi kasutanud . M.S ja XXX ühine tegutsemine põhjustas Danske Bank AS Eesti filiaalile kahju summas 42 948,63eurot, mis on suur varaline kahju. Danske Bank AS Eesti filiaal ei oleks ostnud nimetatud sõidukit, kui XXX ei oleks soovinud seda autot liisingusse võtta ja liisingut käendama asuda. M.S ja XXX lõid panga töötajale pettekujutluse, nagu M.S omaks seaduslikku alust vara käsutada ja liisingu tasumine garanteeritakse.

-9-

Seega M.S varalise kasu saamisega suures ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isikute grupis, ning kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse M.S selles, et tema eesmärgiga võtta olematu või võltsitud VINkoodiga sõiduk Eestis arvele, saada registreerimistunnistus ja riiklik numbrimärk, et teenida seeläbi kuritegelikku tulu, võltsis täpsemalt tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 26.02.2008 sõiduauto Mercedes Benz, VIN kood XXX , kohta taotluse Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele 26.02.2008 kuupäevaga XXXnimelt. Samuti võltsis tema samal eesmärgil täpsemalt tuvastamata ajal ja kohas, kuid enne 26.02.2008 ostu-müügi lepingu, milles nagu OÜ Autohaus esindaja XXX oleks müünud sõiduauto Mercedes Benz, VIN kood XXX , Osaühingule Estikson, keda esindas M.S. Seega pani M.S dokumentide võltsimisega, mille alusel on võimalik omandada õigusi, toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo. Samuti M.S , eesmärgiga võtta olematu või võltsitud VIN-koodiga sõiduk Eestis arvele, et teenida sellega kuritegelikku tulu, esitas 26.02.2008 Eesti Riiklikule Autoregistrikeskuse Maardu Büroole, asukohaga Maardus Fosforiidi 14, sõiduauto Mercedes Benz, VIN kood XXX , kohta tuvastamata isiku poolt, ajal ja kohas võltsitud 02.2008 kuupäeva kandva ostu-müügi lepingu, milles nagu XXXoleks müünud 02.2008 nimetatud sõiduki XXX ja täpselt tuvastamata isiku poolt, ajal ja kohas võltsitud ostu-müügi lepingu 26.02.2008 kuupäevaga, milles nagu XXX (mitte XXX ) oleks müünud nimetatud sõiduki OÜ-le Autohaus XXX isikus, sai registreerimistunnistuse XXX ning riikliku numbrimärgi XXX . Taotluse registreeris registris XXX. Samuti nähtub registrikannetest, et sõiduki registreerimiseelse akti koostas XXX 07.02.2008 XXXja XXX ülalnimetatud dokumente koostanud ja allkirjastanud ei ole. Nimetatud VIN koodiga sõiduk kuulus Itaalias XXX ja müüdi 21.12.2009 XXX , seda ei ole kunagi Eestisse toodud ning registreerimistunnistuses olev Itaalia numbrimärk kuulus hoopis teistsuguse VINkoodiga Mercedes Benzile, omanikuna on kirjas sõidukite vahendaja koos kaasomaniku aadressiga. Seejärel M.S esitas Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele (bürood ei tuvastatud) tema poolt võltsitud taotluse 26.02.2008 XXXnimelt sama sõiduki arvelevõtmiseks OÜ Estikson nimele, tema poolt võltsitud ostu-müügi lepingu 26.02.2008, milles nagu OÜ Autohaus esindaja XXX oleks müünud sama sõiduki OÜ-le Estikson M.S isikus ning tasus riigilõivu ja sõiduk registreeriti ümber OÜ Estikson nimele, väljastati registreerimistunnistus XXX. Seega M.S, võltsitud dokumentide kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Seejärel tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, taas eesmärgiga saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja suures ulatuses, OÜ Estikson esindajana müüs olematu või võltsitud VIN-koodiga sõiduauto Mercedes Benz, VIN kood XXX , reg nr XXX 29.08.2008 Danske Bank AS filiaalile asukohaga Tallinnas, Narva mnt 11, lepingu nr XXX , eesmärgiga teenida ebaseaduslikku tulu. Sama lepinguga võttis auto liisingusse OÜ Merrilmann ning pank kandis OÜ Estikson arvele 05.09.2008 570000krooni ( 36 429.64eurot). (01.01.2014 alates moodustub suur varaline kahju alates 35 500eurost), millise summa M.S osade kaupa välja võttis (IV kd lk 309). Müümise hetkel M.S teadis, et nimetatud sõidukit ei ole toodetud ja registreerimistunnistuses nimetatud VIN koodiga sõiduk on arvel ning asub Itaalia Vabariigis. Vormistati ka sõiduki kolmepoolne üleandmise – vastuvõtmise akt 29.08.2008, millega nagu oleks sõiduk üle antud OÜ Merrilmann esindajale

XXX .

Merrilmann OÜ võttis nimetatud sõiduki liisingusse, et seda omakorda edasi liisida ja kasumit - 10 -

teenida, seega juba eelnevalt, so 30.07.2008 OÜ Merrilmann kasuturendi lepinguga TKP-1336 oli andnud nimetatud sõiduki edasi üürile Railex OÜ-le, keda esindasid kokkuleppel M.S-iga XXX ja XXX , lepingu allkirjastas XXX , võttes Railex OÜ-le kohustuse tasuda rendimakseid 13 570,87krooni kuus ning nimetatud sõiduki, väärtusega 60 716.07eurot, kasutajaks märgiti riiklikus autoregistris XXX , kellel tegelikult puudus juhtimisõigus. Volikirja alusel tegi kande riiklikus autoregistris XXX ja tema sai registreerimistunnistuse XXX , kuid riigilõivu tasus kande eest XXX . Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud, kuigi üürilepingu tingimuste p. 4.3. kohaselt peaks see akt olema üürilepingu lahutamatu osa. Railex OÜ tasus liisingumakseid kuni novembrini 2008.a. ja seejärel enam ei tasunud, sõidukit OÜ Merrlimannile ei väljastanud. M.S korraldas nii, et 06.11.2008 vormistas XXX sümboolse tasu eest Railex OÜ juhatuse liikmeks ilma kindla elu-ja töökohata kordudvalt kriminaalkorras karistatud XXX , kes ei teadnud midagi nimetatud sõiduki asukohast ega liisingust, XXX ei tunne. Seega ei vastuta XXX eelneva juhatuse ja omanike tegutsemise eest. XXX oli kuni firma äriregistrist kustutamiseni 30.11.2011 selle omanikuna kirjas. XXX ja XXX ei saanud nimetatud sõidukit enda valdusesse ega saanud seetõttu seda ka omastada. Seega M.S ebaseadusliku tegevuse läbi sai OÜ Merrilmann kahju 35187,55eurot. Seega M.S varalise kasu saamisega suures ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 2 sätestatud kuriteo. Samuti süüdistatakse M.S selles, et tema eesmärgiga võtta väikelaev ebaseaduslikult teist korda arvele enda firma S&L Global nimele, esitas 05.01.2010 Eesti Maanteeameti Liiklusregistri Lõuna Regiooni Jõgeva Büroole, asukohaga Jõgeva, Jaama 2, 2009.a. sügisel Korner AK Osaühingu esindaja XXX poolt temale hoiule antud, kuid AS Sampo Pangale kuuluva väikelaeva Regal 2665 Commodore, reg nr XXX, tehasetähisega XXX, millel oli tuvastamata isiku poolt muudetud tehasetähis XXX ja lisatud teinegi vale tehasetähis numbriga XXX , sest tehnilise ekspertiisiga tuvastati, et tegu on 2005.a. toodetud kaatriga, mille algupärane tehasetähis (HINkood) on hoopis XXX . Samuti esitas M.S sama büroo töötatajale tuvastamata isiku poolt võltsitud ostu-müügi lepingud, milles nagu XXX , XXXisikus oleks müünud 10.04.2008 nimetatud väikelaeva Viirastus Osaühingule 26500euro eest, ja seejärel nagu oleks Viirastus OÜ XXXisikus müünud 15.09.2009 nimetatud väikelaeva 490 000krooni eest S&L Global Osaühingule M.S isikus ning mittevastava väikelaeva Regal 2665 Commodore vastavusdeklaratsiooni ilma nõutavate lisadeta (tuvastati, et CE-märgistusega tootjaplaat on kinnitatud nõuetele mittevastavale väikelaevale ja Regal väikelaevade ametliku esindaja tootjale esitatud päringu kinnitusel ei vasta CIN/HIN-kood tegelikkusele, see on peale kantud tehaseväliselt, seega esitatud vastavusdeklaratsioon ei ole väljastatud tootja Regal Marine Industries Ltd poolt). Allkirja ekspertiisiga tuvastati, et 15.09.2009 ostu-müügi lepingule ei ole tõenäoliselt alla kirjutanud XXX . XXX on tagaotsitav alates 10.11.2010 ja Viirastus OÜ on Äriregistrist kustutatud 05.10.2009. Kuna Maanteeameti Liiklusregistri Lõuna Regiooni Jõgeva Bürool tekkisid kahtlused dokumentide õigsuses, esitas M.S sama väikelaeva 14.01.2010 kontrollimiseks Veeteede Ametile, väites , et temal ei ole registreerimisdokumente, kuna laev tuli Saksamaalt ja seal ei olevat neid vaja. Menetlusega aga tuvastati, et nimetatud väikelaev oli Eestisse toodud Baltic Boat Center OÜ poolt 05.06.2007.a. Saksamaalt ja võeti Eestis arvele 30.08.2007 müügiarve ja tootja sertifikaadi alusel, mis samuti ei vastanud tegelikkusele. Eelnevalt teostati tehniline ülevaatus Veeteede Ametis. Paadile väljastati reg.number VLD 248. Baltic Boat Center OÜ müüs selle 07.03.2008 AS Sampo Pangale 1 049 999.99 krooni eest, et XXX saaks selle liisingusse võtta OÜ Korner AK nimele. Laev registreeriti AS Sampo Pank nimele 13.03.2008 ja XXX sai selle kätte 14.03.2008. Pank lõpetas ühepoolselt lepingu 03.08.2010, kuna Korner AK OÜ-l tekkisid makseraskused liisingu tasumisega alates aprillist 2008 ja lõpuks ei tasunud liisingumakseid, võlgnevus jäi summas 39 496,95eurot. Ei saa välistada, et seda sooviti võltsitud dokumentide alusel edasi vormistada - 11 -

võõra maksejõuetu isiku nimele, et liisingust vabaneda, kuid seda ei suudetud tõendada. XXX on keeldunud ütluste andmisest. 26.01.2011 anti väikelaev välja AS Sampo Panga volitatud esindajale ning see on maha müüdud. Seega M.S, võltsitud dokumentide kasutamisega, eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: -kelmuse läbi kannatanu ABC Laenud AS esindaja XXX taotleb tsiviilhagi väljamõistmist süüdlastelt summas 11906,74eurot, mis moodustub tasumata laenu ja intresside kogusummast, palub see kanda arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedpangas. - kelmuse läbi kannatanud XXX taotleb tsiviilhagi väljamõistmist süüdlastelt summas 23008,19 eurot, mis moodustub tasumata laenusummast ning palub kanda see tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedpangas. - kelmuse läbi kannatanud Placet Group OÜ volitatud esindaja ITM Inkasso Merike Lätt isikus taotleb tsiviilhagi väljamõistmist süüdlaselt summas 2257,74 eurot, mis moodustub tasumata laenu, intresside ja viivise kogusummast ning palub see kanda ITM Inkasso arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks SL GLOBAL OÜ laenuleping nr XXX . -sõidukiga Mercedes Benz S350, toimepandud kelmuse läbi kannatanud Danske Bank AS Eesti Filiaal, esindaja advokaat Rainer Kuulme, esitas taotluse, et tsiviilhagi summas 65883,13eurot, mõistetaks solidaarselt Boriss Leviniga välja M.S-ilt, kuna kannatanul on õigus nõuda kahjude hüvitamist kõigilt süüdlastelt; - sõidukiga Mercedes Benz, reg nr XXX , toimepandud kelmuse läbi kannatanud Danske Bank AS Eesti Filiaal loobus esitatud tsiviilhagist, kuna OÜ Merrillmann on neile kogu laenu ära tasunud. OÜ Merrillmann esindaja teatas, et tsiviilhagi ei esita. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav M.S, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus M.S süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud, süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud, süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 2,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta, süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 9 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg – 1 päeva arvata karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus eelmise, Tartu Maakohtu 20.09.2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. Mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud 29 päeva asendada üldkasuliku tööga 1438 tundi tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on M.S kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. Kohtuistungil jäi süüdistatav M.S sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu, ekspertiisikulu, toimiku koopiate kulu Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et - 12 -

menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel M.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 345 lg 1; § 344 lg 1; § 202 lg 2 p 2,3; § 209 lg 2 p 1,2,3 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. M.S-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 532,50 eurot, määratud kaitsja tasu 57,60 eurot, toimiku koopiate kulu 0,45 eurot, ekspertiisikulud kokku summas 1998,76 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik

- 13 -

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.