Kohtulahend

TU.P SISU JA MENETLUSE KÄIK

U.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 16.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas 111-709 KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust ning KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati U.P karistust Tartu Maakohtu 28.07.2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-10-6024 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti U.P-le 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel määrati, et karistuse algust arvestatakse alates 30.08.2010.a. Kohtuotsus jõustus 23.11.2011.a. Viru Maakohtu 15.10.2013.a kohtumäärusega vabastati U.P KarS § 76 lg 2 p 2 ja lg 3, 4 alusel temale Tartu Maakohtu 16.11.2011.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus määras, et ärakandmata karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta katseaja jooksul, s.o kuni 28.02.2015.a, ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1, 2 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtumäärus jõustus 26.10.2013.a. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule 15.11.2013.a erakorralise ettekande U.P kohta, kuna ta ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. 15.01.2014.a määrusega otsustas kohus jätta U.P-le Tartu Maakohtu 16.11.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-709 mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramata ning jätkata kriminaalhooldust. 16.07.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande U.P kohta, kuna viimane rikub endiselt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. U.P tuvastati 07.06.2014.a kell 03:38 patrullpolitseinike poolt Põltsamaa linnas Kalda tänaval alkoholijoove 0,69 mg/l. U.P selgitas, et tarbis alkoholi, kuna läks naisest lahku ja allus sõbra mõjule, koos hakati jooma. Ettekande kohaselt on U.P kriminaalhoolduse ajal mitmeid kordi elukohta vahetanud. Peale vangistusest vabanemist asus U.P tööle OÜ -a Birkendia abitöölise ametikohale, alates 24.03.2014.a töötas OÜ-a Bueno tähtajatu töölepingu alusel ehitustöölisena. U.P on plaanitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine sügisel 2014.a. Narkootilise aine tarbimise keelust on U.P kinni pidanud, kriminaalhooldajaga toimunud kohtumistele on hooldusalune ilmunud kokkulepitud aegadel. Vastuvõtul käies ei ole alkoholijoovet tuvastatud. Kriminaalhooldaja tegi, tuginedes KarS § 76 lg 5, ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leiab, et U.P elustiil ei ole muutunud ning alkoholi tarbimine

2 (4)

jätkub. Hooldusalusel puudub motivatsioon oma käitumist muuta ning uue kuriteo risk on suur. Kohus pidas asjas kohtuistungi 04.09.2014.a. Süüdimõistetu leidis, et kriminaalhooldus on üldiselt hästi läinud. U.P tunnistas, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega ning et on keelust hoolimata seda teinud. U.P selgitas, et tal oli plaanis alkoholisõltuvusega ka tegeleda ja spetsialisti abi otsida, kuid ei ole seda siiani teinud, kuna otsis tööd ja oli lastega kodus ning seetõttu ei olnud aega Tartusse minna. U.P avaldas, et ei soovi uuesti vangi minna, kuna on vahepeal abiellunud ja perel võib temata raskeks minna. Tema naine saab miinimumpalka ning koos soetati järelmaksuga auto. U.P kahetses tehtut. Kriminaalhooldaja jäi istungil oma taotluse juurde pöörata U.P kandmata karistus täitmisele, kuna ta ei ole pidanud kinni alkoholi tarvitamise keelust. Kriminaalhooldaja avaldas lisaks, et viimasest elukohavahetusest süüdimõistetu teda informeerinud ei ole, see tuli kohtuistungil üllatusena. Kriminaalhooldaja kinnitas, et U.P on täitnud registreerimiskohustust ning muid määratud kohustusi korrektselt. Sotsiaalprogrammis osalemine oli planeeritud sügiseks. Kaitsja leidis, et kuigi KarS § 76 lg 5 ei anna alternatiivi karistuse täitmisele pööramisele, tuleks ikkagi teha erand, olenemata sellest, et kohus seda juba korra teinud on. Kaitsja leidis, et alkoholisõltlasele ei saa esitada samu nõudeid nagu tavalisele inimesele ja avaldas kahetsust, et alkoholisõltuvus ei ole meil käsitletav haigusena. Sellisele inimesele tuleks kaitsja hinnangul osutada spetsialisti abi. Kaitsja avaldas pahameelt, et alkoholisõltlasel kriminaalhoolduse käigus alkoholijoobe kontrolli teostatakse. Kaitsja selgitas, et tema hinnangul ei ole õige karistada U.P alkoholi tarvitamise eest, sest tegemist on sõltlasega, kes ei saa ise oma probleemiga hakkama. Kaitsja palus mitte pöörata karistust täitmisele tingimusega, et kaitsealune pöördub 1 nädala jooksul psühhiaatriahaiglasse spetsialisti poole.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et vaatamata sellele, et KarS §76 lg 5 sõnastus jätab mulje, et karistus tuleb täitmisele pöörata, on kohtul rikkumise tuvastamisel kaalutlusõigus ning hinnata tuleb muuhulgas ka rikkumiste raskust. Sealjuures peab tehtav otsustus vastama ka karistusõiguse üldistele põhimõtetele. Kaalumist asjaolu, kas järgnev tagajärg on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtuotsusega määratud kohustuse korduv rikkumine, s.o alkoholi tarvitamine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Kohtule esitatud tõenditest järeldub, et U.P on suhtunud hoolimatult temale veelkordselt antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Oma käitumisega on ta näidanud, et eelnev vanglakaristus ei ole mõjus olnud. Kohus vabastas U.P enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuna leidis, et esmakordselt vangistuses viibitud üle 3 aasta pikkune aeg oli piisav, et täita oma eesmärk ning edasi on võimalik mõjutada teda käitumiskontrolli abil. Vaid ühe kuu möödudes peale vabastamist tuvastati U.P oma elukohas joove 0,19 mg/l, seega kohustuse rikkumine. Kohus ei pidanud tol korral kriminaalhooldaja taotlusest

3 (4)

hoolimata vajalikuks pöörata karistust täitmisele, kuna rikkumine oli esmakordne, tuvastatud joobe määr väga madal ning U.P oli asja arutamise ajaks kohtuistungil saavutanud stabiilse eluviisi. Kohus oli veendunud, et U.P teeb juhtunust tõsised järeldused. Teistkordse ja juba tõsisema rikkumise korral ei saa kohus enam sellisele seisukohale asuda. Arvestades U.P poolt toimepandud kuritegusid ja võimalikke riske, mis on õigusvastase käitumiseni viinud, on peetud vajalikuks tema vabastamisel kohaldada lisakohustusena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. U.P ei ole talle antud võimalust kasutanud, ta on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. Lisaks selgus, et ta on ka kriminaalhooldaja teadmata vahetanud elukohta. Ennetähtaega vangistusest vabastamine on soodustus, millega kaasnevad teatavad tingimused. Isikul on vabaduses olles võimalus valida, kas ta täidab neid või kannab karistusaja lõpuni vanglas. U.P oli teadlik määratud nõuete täitmise kohustuslikkusest ning nende rikkumise tagajärgedest. Vaatamata sellele ei ole ta võtnud neid tõsiselt ning on jätkanud mitteõiguskuulekat käitumist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et U.P-le Tartu Maakohtu 16.11.2013.a otsusega mõistetud liitkaristuse ära kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. U.P on viibinud vanglas 30.08.2010.a kuni 26.10.2013.a, s.o 3 aastat 1 kuu 26 päeva, seega karistuse kandmata osa, mis tuleb pöörata täitmisele on 1 aasta 4 kuud ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmiseks tuleb U.P ilmuda Tartu Vanglasse. Vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 1 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena, mistõttu määras kohus käesolevaks ajaks täisealiseks saanud U.P-le kaitsja. U.P kaitsjana osales riigi õigusabi korras määratuna advokaat Valli Murde, kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 109,44 eurot. Kohus leidis, et kulu on põhjendatud ja kinnitas selle. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, 432. Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.