lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1482/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-1482/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2296
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1482/19Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.04.20141-14-1482/48Viru Maakohus Narva kohtumaja29.11.20211-14-1482/60Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium28.01.20221-14-1482/70Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-1482

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2014. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-1482

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola

Kohtuistungi sekretär

Liina Kaev

Tõlk

Svetlana Talli

Kriminaalasi

Konstantin Žgiljovi süüdistuses KarS § 122 ja § 214 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Konstantin Žgiljov ja tema kaitsja advokaat Alla Raudsepp Anneli Lumiste Konstantin Žgiljov isikukood 38303090236, kannab karistust Tartu Vanglas, varem 11 korda kohtu poolt karistatud, viimati 16.01.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 114 p 1 järgi vangistusega 13 aastaks 14 päevaks Advokaat Alla Raudsepp

Prokurör

Süüdistatav

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 14. aprilli 2014. a kohtuotsus Konstantin Žgiljovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Konstantin Žgiljovilt Eesti Vabariigi kasuks 693,60 (kuussada üheksakümmend kolm eurot kuuskümmend senti) eurot määratud kaitsjale Alla Raudsepale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti

filiaalis EE403300333416110002 EE701700017001577198.

või

Nordea

Bank

Finland

PLC

Eesti

filiaalis

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 14. aprilli 2014. a otsusega üldmenetluses tunnistati Konstantin Žgiljov süüdi ja karistati KarS § 122 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega ning KarS § 214 lg 2 p 1 järgi (10.-28. juuni 2012. a episood) 5 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Harju Maakohtu 16. jaanuari 2013. a otsusega mõistetud 13 aasta 14 päevast vangistust osaliselt ja mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 16. jaanuari 2013. a otsuse järgi mõistetud ärakantud karistus 2 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Konstantin Žgiljov tunnistati süüdi veel KarS § 214 lg 2 p 1 järgi (02.05.-16.06.2013. a episoodis) ja mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 10 aasta 6 kuu 27 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 15 aastat 27 päeva vangistust algusega 14. aprillist 2014. a.
2.KarS § 122 järgi tunnistati Konstantin Žgiljov süüdi selles, et ta ajavahemikul 08.06.2012 kuni 18.06.2012 ja 24.06.2012 kuni 06.07.2012 Tallinna Vangla II üksuse kambris nr 353 piinas kaaskinnipeetavat VB, pekstes teda järjepidevalt ja igapäevaselt rusikatega kehasse, kõhtu ja jalgadesse. Seejuures lõi ta korduvalt samadesse kohtadesse, kuhu oli kannatanule juba varasemalt oma rusikalöökidega valu põhjustanud, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning verevalumid kehale. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi tunnistati Konstantin Žgiljov süüdi selles, et ta varem varguse ja väljapressimise toime pannud isikuna nõudis varalise kasu üleandmist vägivalla kasutamisega. Tema tegevus seisnes alljärgnevas. Konstantin Žgiljov, olles eelnevalt toime pannud varguse ja kasutanud Tallinna Vangla II üksuse kambris nr 353 VB suhtes järjepidevalt füüsilist vägivalda, nõudis temalt 13.06.2012 vägistamise

2(6)

ähvardusel võlakirja kirjutamist, mille kohaselt VB kohustub tasuma Konstantin Žgiljovile kümne päeva jooksul 200 eurot ning selle mittetasumise korral 500 eurot. VB pidas ähvardust reaalseks ja palus selleks raha oma vanaemalt. Pärast raha laekumist VB arvele nõudis Konstantin Žgiljov 28.06.2012 temalt füüsilise vägivalla ähvardusel vangla kauplusest kauba tellimiseks väljastatud tellimislehe allkirjastamist. VB kirjutas tellimislehele alla ning selle alusel väljastati talle kaupa kokku 97,82 euro väärtuses ja toimetati kambrisse nr 353, kus Konstantin Žgiljov võttis selle temalt ära. Samuti Konstantin Žgiljov isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, viibides kinnipeetavana Tartu Vangla eelvangistushoone 7. osakonna kambris nr 2091, kasutas ajavahemikul 02.05.2013 kuni 16.05.2013 korduvalt vaimset vägivalda oma kambrikaaslase OK suhtes, ähvardades varalise kasu saamise eesmärgil OK tervisekahjustuse tekitamisega, seksuaalse ärakasutamise ning tema elukoha põlema panemisega ning nõudis põhjendamatult 1500 euro tasumist selle eest, et OK lõhkus ära kambris olnud ajalehe. Väljapressimise tulemuse soodustamiseks ja OK-lt nõutava rahasumma 1500 euro üleandmise tagamiseks nõudis Konstantin Žgiljov OK-lt kirjalikku kinnitust võlakirja näol, mille kohaselt juhul, kui ta Konstantin Žgiljovile ei kanna tähtajaks 29.05.2013 üle 1500 eurot, peab ta Konstantin Žgiljovile tasuma 10 000 eurot ja juhul kui OK teavitab juhtunust politseid, siis pidi summa kasvama 100 000 euroni. Kannatanu pidas ähvardusi reaalseks ja kirjutas võlakirja. Ta kirjutas oma emale ja palus raha üle kanda Konstantin Žgiljovi kontole. Ta kartis Konstantin Žgiljovi, kes kandis karistust tapmise eest. Lisaks sellele oli Konstantin Žgiljov üles kirjutanud tema koduse aadressi.

3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav Konstantin Žgiljov ja tema kaitsja advokaat Alla Raudsepp. 3.1 Süüdistatav Konstantin Žgiljov tunnistab end kaaskinnipeetavale VB-le kehavigastuste tekitamises süüdi, kuid märgib, et tegi seda vaid üks kord. Ta viis kannatanu tualettruumi ja lõi talle 3 korda rusikaga kõhtu ning selga. Selle põhjuseks oli asjaolu, et VB korduvalt ajas prügi Konstantin Žgiljovi voodile. Konstantin Žgiljov oli teda varem selle eest korduvalt korrale kutsunud, kuid see ei aidanud. Tunnistaja IP annab valeütlusi, sest löömine toimus tualettruumis ja uks oli suletud. Tema ütlused on vastuolulised ning tal ei olnud süüdistatavaga just kõige paremad suhted. Konstantin Žgiljov eitab, et ta oleks kelleltki raha välja pressinud. VB pakkus talle ise 200 eurot moraalse kahju hüvitist selle eest, et määris süüdistatava voodi. Konstantin Žgiljov tunnistab, et täitis VB eest kaupade tellimislehe, kuid ta tegi seda VB enda palvel. Esiteks seetõttu, et VB viibis vanglas esmakordselt ning ei osanud seetõttu tellimislehete täita. Teiseks seetõttu, et Konstantin Žgiljovil on ilus ja väike käekiri. Tegelikult võib tellimislehe täita ju igaüks, kes kambris viibib. OK suhtes toime pandud väljapressimist eitab Konstantin Žgiljov täielikult. OK pandi Konstantin Žgiljoviga ühte kambrisse, kuid tal ei olnud endaga kaasas mingisuguseid isiklikke tarbeid. Konstantin Žgiljov andis talle paberit, ümbrikke ja marke. Samuti helistas ta mitu korda Konstantin Žgiljovi arvel oma emale. OK kirjutab oma kirjas ka ise emale, et Konstantin Žgiljov abistas teda raskel ajal ja on talle seepärast võlgu. Kui OK oleks Konstantin Žgiljovi kartnud, siis oleks ta võinud vanglatöötajal paluda end teise kambrisse paigutada. OK on Konstantin Žgiljovile avaldanud, et ta võtab oma avalduse tagasi juhul, kui Konstantin Žgiljov kannab tema arvele 3500 eurot. 3.2 Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist Konstantin Žgiljovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 122 järgi ning selles osas kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, sest kohus on tunnistanud süüdistatava süüdi konkretiseerimata süüdistuses, millega on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Kaitsja taotleb selle rikkumise tunnistamist kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.

3(6)

Apellatsiooni motiivide kohaselt on MK VB piinamise eest juba kohtu poolt süüdi tunnistatud, mistõttu teist korda ei ole võimalik Konstantin Žgiljovi samade tegude toimepanemise eest süüdi mõista. Süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1 järgi taotleb kaitsja Konstantin Žgiljovi õigeksmõistmist, sest väljapressimised ei ole tõendatud. Kaitsja hinnangul ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult. Süüdistatava ütlused on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Kannatanud VB ja OK ning tunnistaja IP annavad valeütlusi. Ei ole usutav, et nii suuri summasid oleks võimalik vangla tingimustes kelleltki nõuda. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea kriminaalmenetlusnormi olulise rikkumise tõttu õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist võimalikuks, siis saata ka väljapressimise osas kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

4.Ringkonnakohtu istungil prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. Süüdistatav ja kaitsja toetasid nende poolt esitatud apellatsioon ja taotlesid kohtuotsuse tühistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Esitatud apellatsioonides taotlevad nii süüdistatav kui kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. septembri 2005. a otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Vastuseks apellatsioonidele märgib kohtukolleegium järgmist. 5.2 Kaitsja leiab, et Konstantin Žgiljovi ei ole võimalik KarS § 122 ega ka KarS § 121 järgi VB suhtes toime pandud tegudes süüdi tunnistada juba ainuüksi seetõttu, et MK on samade tegude toimepanemise eest juba süüdi tunnistatud. Süüdistust kuriteo toimepanemises isikute grupis nendele esitatud ei ole.

4(6)

Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et MK paigutati kambrisse 353 28. juunil 2012. a. Harju Maakohtu 11. detsembri 2013. a kohtuotsuse ja selle aluseks oleva süüdistusakti kohaselt tunnistati MK süüdi VB piinamises ajavahemikul 29. juunist kuni 7. juulini 2012. a. Süüdistusaktis märgitakse, et VB-le tervisekahjustuste põhjustamist MK-ile ette ei heideta, sest Konstantin Žgiljov oli juba varem VB suhtes vägivalda tarvitanud (tl 100-103). Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt mõisteti Konstantin Žgiljov süüdi VB piinamises ajavahemikul 8. juunist kuni 18. juunini ning 24. juunist kuni 6. juulini 2012. a. Süüdistust VB piinamises isikute grupis ei ole Konstantin Žgiljovile ega MK-ile esitatud. Seega piinas Konstantin Žgiljov VB juba enne seda, kui MK samasse kambrisse paigutati. Pärast seda peksid nad VB ükshaaval. Kannatanu VB on kinnitanud, et Konstantin Žgiljov ja MK teda koos ei peksnud. Nad tegid seda ühekaupa, erinevatel aegadel. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et Konstantin Žgiljovi ei ole võimalik VB piinamises ega väärkohtlemises süüdi mõista, sest teine isik on samade tegude toimepanemise eest juba süüdi tunnistatud. 5.3 Konstantin Žgiljov leiab, et ta ei ole VB piinanud, sest ta tarvitas tema suhtes füüsilist vägivalda vaid ühel päeval. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu, sest kannatanu VB ja tunnistaja IP ütlustega on tõendatud, et Konstantin Žgiljov peksis VB järjepidevalt selle eest, et ta oli töötanud turvatöötajana. Maakohtul ei olnud põhjust nendes ütlustes kahelda. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et 2010. aastal oli Konstantin Žgiljov tapnud vangivalvuri piinaval viisil, mille konkreetsed asjaolud olid eriti võikad. Seega on igati usutav, et Konstantin Žgiljov, vihates korrakaitsjaid, peksis järjepidevalt VB selle eest, et ta oli töötanud turvatöötajana. 5.4 Süüdistatav Konstantin Žgiljov ja tema kaitsja leiavad, et raha väljapressimised VB-lt ning OK-lt ei ole tõendamist leidnud. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest kannatanud VB ja OK on üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas väljapressimised toimusid. Kannatanu VB ütlused on kooskõlas tunnistaja IP ütlustega, mille kohaselt tarvitas Konstantin Žgiljov VB suhtes järjepidevalt vägivalda ning neil oli probleem mingi võlakirjaga. Kuna IP paigutati teise kambrisse, siis ta ei tea, kas VB Konstantin Žgiljovile ka tegelikult midagi maksis. Kohtukolleegium märgib, et kuriteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni seisukohast ei olegi sellel asjaolul tähtsust, sest väljapressimine on viidud lõpule nõudmise esitamisega. Tegelikult nähtub aga asja materjalidest, et VB kirjutas oma vanaemale kirja, milles palus saata endale raha. Konstantin Žgiljov luges kirja läbi. Pärast raha saabumist täitis Konstantin Žgiljov VB nimel tellimuskirja ja võttis tema nimele väljastatud kauba ära. Tellimuslehele sundis Konstantin Žgiljov alla kirjutama VB. Kahtlemata kartis VB Konstantin Žgiljovi, kes teda iga päev peksis. Puuduvad tõendid selle kohta, et VB oleks olnud Konstantin Žgiljovile midagi võlgu. Võlasuhte olemasolu ei kinnita ka süüdistatav ise. Konstantin Žgiljovi väide selle kohta, et ta täitis tellimuskirja seetõttu, et tal on ilus käekiri, on asjakohatu. Teda ei süüdistata mitte VB eest tellimuskirja koostamises, vaid sundimises teda sellele alla kirjutama ning tema kauba omastamises. Samuti ei olnud maakohtul alust kahelda kannatanu OK ütlustes väljapressimise toimepanemise kohta, sest need on kooskõlas tema ema LK ütlustega. Nende ütluste kohaselt palus OK emale saadetud kirjas Konstantin Žgiljovi kontole saata 1500 eurot, sest on talle võlgu. Tegelikult OK Konstantin Žgiljovile midagi võlgu ei olnud. Säilinud on ka emale saadetud kiri ning see on tunnistatud asitõendiks.

5(6)

Kannatanu ütluste kohaselt kirjutas ta kirja Konstantin Žgiljovi etteütlemise järgi. Tunnistaja MP ütlustest nähtub, et ühel jalutuskäigul ütles talle OK, et kambrikaaslane pressib temalt raha välja. Sama juttu rääkis OK ka tunnistaja JP-le. Tunnistaja EE ütluste kohaselt hakkas Konstantin Žgiljov ühel hetkel väga sageli oma konto seisu vastu huvi tundma. Kahtlemata oli ka OK-l alus karta ähvarduste täideviimist, sest ta teadis, et Konstantin Žgiljov kannab karistust tapmise eest. Kambrist leitud märkmikust nähtub, et Konstantin Žgiljov oli kirjutanud oma märkmikku OK koduse aadressi. Seega oli kannatanul alust karta, et tema kodu põlema pannakse. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on Konstantin Žgiljovi põhjendatult süüdi tunnistanud ja karistanud KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, mistõttu apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna.

6.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjatele advokaat Alla Raudsepa tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras kaitsjale välja maksta 693,60 eurot. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Konstantin Žgiljovi suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 14. aprilli 2014. a kohtuotsuse Konstantin Žgiljovi suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.