Kohtulahend

tõkendina vahistamist ning

Välja mõista Konstantin Žgiljovilt riigituludesse sundraha 887,50 eurot ja menetluskulud 1607,28 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „Konstantin Žgiljov, 1-14-1482, menetluskulud“. Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Asitõendid – märkmik, mis asub kriminaalasja juures, tellimisleht, kiri ja ümbrik jätta kriminaalasja juurde.

tagastada Konstantin Žgiljovile;

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades

1-14-1482 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Konstantin Žgiljov on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 122 järgi selles, et tema ajavahemikul 08.06.2012.a. kuni 18.06.2012.a. ja 24.06.2012.a. kuni 06.07.2012.a., s o pika aja jooksul ja järjepidevalt, väärkohtles kehaliselt XXX Vanglas, aadressil XXX Vangla II üksuse kambris nr 353, pekstes järjepidevalt ja igapäevaselt kannatanut rusikatega vastu keha, kõhu, pea ja jäsemete piirkonda, seejuures lüües korduvalt samadesse kohtadesse, kuhu oli kannatanule juba varasemalt oma rusikalöökidega valu põhjustanud, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – hematoomid alaseljal, õlavarrel, vasaku ja parema reie piirkonnas järgnevalt: 08.06.2012.a. kella 20:00 paiku, lõi Konstantin Žgiljov XXX rusikaga vähemalt kolm korda vastu labajalga ning kahel korral vastu paremat ja vasakut külge ning kaks korda vastu pead, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu; Seejärel peksis Konstantin Žgiljov XXX järjepidevalt, lüües mitu korda rusikaga vasakule ja paremale küljele, rindkeresse, parema ja vasaku reie piirkonda, millega põhjustas järjepidevalt kannatanule suuremat füüsilist valu, mis seisnes löömises ühtedesse ja samadesse kohtadesse ning tekitas tervisekahjustusi – vasakule poole alaseljale puusanuki ülemisele piirile hematoomi, paremale poole alaseljale puusanuki ülemisele piirile, parema käe õlavarre ülemise kolmandiku keskmisele osale, vasaku reie ülemisele kolmandikule, parema jala reie ülemisel kolmandikule hematoomid; Seega, Konstantin Žgiljov, järjepideva kehalise väärkohtlemisega pani toime piinamise, s o KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav K. Žgiljov tunnistab end süüdi osaliselt niong seletab, et ei ole XXX piinanud, ta lõi XXX ainult mõned korrad kõhtu ja üks kord selga peale seda, kui kannatanu ajas prahti süüdistatava voodi peale. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav viibis ajavahemikul 08.06.2012 - 06.07.2012.a XXX asuvas Vanglas II üksuse kambris nr 353 koos kannatanu XXX. Alates 29.06.2012 viibis samas kambris nr 353 ka Maksim Kostomarov, kes mõisteti Harju Maakohtu 11.12.2013 otsusega süüdi KarS § 122 järgi XXX piinamises ajavahemikul 29.06.2012 kuni 07.07.2012.a. (tl 100-106). Kannatanu XXX ütluste kohaselt hakkas K. Žgiljov teda peksma juunis 2012 paar päeva pärast ühisesse kambrisse tulekut, sest kannatanu ütles vastuseks süüdistatava küsimustele, et töötas turvafirmas ja on vanglas perevägivalla pärast. K. Žgiljov peksis kannatanut järjepidevalt igal päeval 2-3 korda päevas rusikaga kehasse, puusa piirkonda nii vasakule kui ka paremale, vastu keha vasakut ja paremat külge, rinna piirkonda ja jalga. Iga löök tekitas kannatanule valu, löökide tagajärjel tekkisid kannatanul mõlema külje piirkonnas ja jalal verevalumid. Kannatanu ütluste kohaselt püüdis ta alguses valu välja kannatada, sest süüdistatav ütles talle, et teises kambris läheb veel halvemini. Umbes 28.06.2012 paiku toodi samasse kambrisse M. Kostomarov, ka tema hakkas kannatanut peksma kord või kaks päevas, kuid vähem kui K. Žgiljov. XXXkinnitas, et K. Žgiljov ei löönud teda pähe. Kui peksmine oli kestnud juba kuu aega, siis pöördus kannatanu vangla töötajate poole.

1-14-1482 Vanglas ühes kambris koos süüdistatava K. Žgiljovi ja kannatanu XXXviibinud tunnistaja XXX ütluste kohaselt kiusas süüdistatav kannatanut töötamise pärast turvafirmas ja lõi kannatanut rusikaga. Tunnistaja teadis, et K. Žgiljov oli kohtu all kas turvatöötaja või vangivalvuri tapmise pärast. Tegemist oli täieliku vägivallaga, mille tõttu kannatanu nuttis. Kannatanu mingit vägivalda K. Žgiljovi suhtes ei tarvitanud. Kannatanut lõi ka M. Kostomarov, kes paigutati samasse kambrisse hiljem, enne jaanipäeva 2012.a. Tallinna Vangla arstitõend (tl 48) ja XXXisiku läbivaatuse protokoll (tl 42-47) tõendavad kannatanu ütlusi peksmise kohta kehasse, puusa piirkonda nii vasakule kui ka paremale, vastu keha vasakut ja paremat külge, rinna piirkonda ja jalga. Tallinna Vangla 07.07.2012.a arstitõendi kohaselt toodi kannatanu meditsiiniosakonda igapäevasele sidumisele ning XXX kaebas, et teda pekstakse kambris. Kannatanul tuvastati kehavigastused: paremal puusal neerude piirkonnas 4 lillakaskollast hematoomi suurusega 2x3 cm, paremal puusal lillakaskollane hematoom suurusega 5x6 cm, vasakul puusal lillakaskollane hematoom suurusega 4x5 cm. 09.07.2012 XXX isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati kannatanul hematoomid vasakul pool alaseljas, paremal pool alaseljas, parema käe õlavarre ülemise kolmandiku keskmises osas, vasaku reie välimisel küljel ülemises kolmandikus ja parema jala reie välimisel küljel ülemises kolmandikus. Vigastuste kohta on lisatud fotod, mis tõendavad nimetatud vigastuste olemasolu kannatanu kehal. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et süüdistatav peksis kannatanut järjepidevalt. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta süüdistatava pideva peksmise tõttu valu, kuni ei suutnud rohkem kannatada ja pöördus vangla töötajate poole. Ka tunnistaja XXX ütlused tõendavad, et kannatanu tundis peksmise tõttu valu, sest tunnistaja nägi kannatanut vägivalla tõttu kambris nutmas ja hoiatas Konstantin Žgiljovi, et see asi hästi ei lõpe, kuid langes siis ise põlu alla. Kaitsja on seisukohal, et tõendatud on kehalise väärkohtlemise toimepanemine süüdistatava poolt selles, et süüdistatav lõi XXX, kuid puuduvad tõendid K. Žgiljovi süü kohta XXX piinamises. Kaitsja vaidlustab tõendina tunnistaja Ilmar Paluoja ütlused, sest tunnistaja kinnitas kohtus, et ei mäleta üksikasju ning ei rääkinud, kui palju ja millistel ajahetkedel ja kui tihti ta löömist nägi. Samuti on jõustunud kohtuotsusega kannatanu XXX piinamises süüdi mõistetud Maksim Kostomarov. M. Kostomarovile ja K. Žgiljovile grupiviisilist piinamist ei ole inkrimineeritud. Kaitsja asus seisukohale, et vigastused, mille tekitamises süüdistatakse K. Žgiljovi, on tekitatud M. Kostomarovi poolt. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu ja tunnistaja ütluste kohaselt peksid teda nii K. Žgiljov kui ka M. Kostomarov. Kõige rohkem järjepidevalt 3-4 korda päevas alates ühises kambris viibimise teisest päevast peksis XXX K. Žgiljov. M. Kostomarov väärkohtles kannatanut peale ühisesse kambrisse paigutamist alates 29.06.2012.a. KarS § 122 sätestatud piinamise objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises, mille all tuleb mõista KarS § 121 koosseisule vastavaid tegusid, so tervisekahjustuse tekitamist, löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Piinamiseks kvalifitseeruvad nimetatud teod kahel juhul – toime panduna järjepidevalt või suurt valu põhjustavatena. Kannatanu ütlused, et K. Žgiljov peksis teda järjepidevalt ja tekitas sellega valu, riimuvad tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kaitsja poolt väljatoodud asjaolu, et tunnistaja ei mäleta kõiki väärkohtlemise üksikasju, ei anna kohtule alust pidada tema ütlusi kogumis ebausaldusväärseteks.

1-14-1482 Süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, on ennastõigustavad ning kohus ei loe neid usaldusväärseks. Kohus analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et K. Žgiljovi süü XXX piinamises on tõendatud. Kohus leiab, et K. Žgiljov pani XXX piinamise toime otsese tahtlusega, pekstes kannatanut järjepidevalt ja igapäevaselt rusikatega vastu keha, kõhu ja jäsemete piirkonda, seejuures lüües korduvalt samadesse kohtadesse, kuhu oli kannatanule juba varasemalt oma rusikalöökidega valu põhjustanud, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi on K. Žgiljov kohtu alla antud selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides alates 06.06.2012 kuni 07.07.2012 asuvas Vangla II üksuse kambris nr 353 ning olles eelnevalt kasutanud järjepidevalt füüsilist vägivalda XXX suhtes, esitas 10.-13.06.2012.a. XXX nõude 200 EUR tasumiseks kümne päeva jooksul, nõudes, et XXX kirjutaks võlakirja, mille kohaselt ta kohustub tasuma Konstantin Žgiljovile kümne päeva jooksul 200 EUR ning mittetasumise korral kokku 5000 EUR. Seejuures ütles Konstantin Žgiljov kannatanule ähvardamiseks, et võlakirja kirjutamisest keeldumise korral ta vägistab kannatanu ära. Kannatanu pidas ähvardust reaalseks ja kirjutaski võla tunnistamise kohta võlakirja, kuna Konstantin Žgiljov oli varasemalt tema suhtes vägivalda tarvitanud. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, viibides alates 06.06.2012 kuni 07.07.2012 XXX asuvas Vangla II üksuse kambris nr 353 ning olles eelnevalt kasutanud järjepidevalt füüsilist vägivalda XXX suhtes, esitas 28.06.2012.a. XXX nõude allkirjastada vangla kauplusest kauba tellimiseks kannatanule väljastatud tellimisleht, mille oli Konstantin Žgiljov ise täitnud. Seejuures ütles Konstantin Žgiljov kannatanule ähvardamiseks, et kirjutagu kannatanu alla või ta annab kannatanule uuesti peksa. Kannatanu pidas ähvardust reaalseks ja kirjutaski tellimislehele alla, kuna Konstantin Žgiljov oli varasemalt tema suhtes vägivalda tarvitanud. Nimetatud tellimislehe alusel väljastati vangla kaupluse poolt kannatanule kaupa 97,82 EUR väärtuses. Kaup toimetati kambrisse, kuhu kannatanu oli paigutatud koos Konstantin Žgiljoviga ning Konstantin Žgiljov võttis kannatanult tema nimele väljastatud kauba ära. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, viibides kinnipeetavana s, Turu 56 asuvas Vangla eelvangistushoone 7. osakonna kambris nr 2091, kasutas ajavahemikul 02.05.2013.a. kuni 16.05.2013.a. korduvalt vaimset vägivalda oma kambrikaaslase XXX suhtes, ähvardades varalise kasu saamise eesmärgil XXX tervisekahjustuse tekitamisega, seksuaalse ärakasutamise ning XXX elukoha põlema panekuga ning nõudis põhjendamatult 1500 EUR-i tasumist, selle eest, et XXX lõhkus ära kambris olnud ajalehe. Väljapressimise tulemuse soodustamiseks ja XXX nõutava rahasumma 1500 EUR üleandmise tagamiseks nõudis Konstantin Žgiljov XXX kirjalikku kinnist võlakirja näol, mille kohaselt juhul, kui ta Konstantin Žgiljovile ei kanna üle tähtajaks 29.05.2013.a. 1500 EUR, peab XXX võlakirja kohaselt Konstantin Žgiljovile tasuma 10 000 EUR ja juhul kui XXX teavitab juhtunust politseid, siis pidi summa kasvama 100 000 EUR-ni. Kannatanu pidas ähvardusi reaalseks ja kirjutaski võla tunnistamise kohta võlakirja ja samuti kirjutas oma emale, paludes raha ülekandmist Konstantin Žgiljov kontole kuna talle oli teada, et Konstantin Žgiljov oli varasemalt karistatud tapmise eest ja samuti oli Konstantin Žgiljov üles kirjutanud kannatanu koduse aadressi.

1-14-1482 Seega, Konstantin Žgiljov, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, nõudes varalise kasu üleandmist vägivalla kasutamisega, pani toime väljapressimise s o KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör täpsustas kohtuistungil K. Žgiljovile esitatud süüdistust ning leidis, et K. Žgiljov pani 10.06.-28.06.2012.a. XXX suhtes toime ühe kestva väljapressimise. Seega süüdistatakse K. Žgiljovi kahes väljapressimises - 10.06. - 28.06.2012.a väljapressimises XXX ja 02.05.-16.05.2013 väljapressimises XXX. K. Žgiljov ennast väljapressimiste toimepanemises süüdi ei tunnista. Väljapressimine XXX10.06.-28.06.2012.a. Süüdistatav eitab vägivalla ähvardusel võlakirja kirjutamise nõudmist ja vägivalla ähvardusel kaupluse tellimislehe allkirjastamise nõudmist XXX. Süüdistatav kinnitab, et täitis XXX nimelt kauba tellimislehe, sest kannatanu palus tal seda teha. Süüdistatav ei oska öelda, kes kauba vastu võttis, on tavaline et kambris tarvitatakse ühiselt tellimislehe alusel saadud kaupa, välja arvatud isiklikud asjad, isiklikeks asjadeks võivad olla hambahari, pasta, žiletiterad. Kannatanu XXX ütluste kohaselt hakkas K. Žgiljov teda peksma paar päeva pärast ühisesse kambrisse tulekut. Ajavahemikul 10.06.-13.06.2012 hakkas K. Žgiljov kannatanult raha välja pressima, kõigepealt nõudis K. Žgiljov kannatanult, et ta ütleks, kui palju ta maksab ja ähvardas vastasel juhul kannatanu läbi peksta. Kannatanu ütles, et 200 eurot. Seejärel nõudis K. Žgiljov kannatanult selle summa tasumist ning võlakirja kirjutamist, ähvardades kannatanut vägistamisega. Kannatanu kartis, et K. Žgiljov kas vägistab ta või tapab ning andis K. Žgiljovile oma andmed ja isikukoodi. Kannatanu ütluste kohaselt näitas K. Žgiljov talle paberit, millest kannatanu sai aru, et K. Žgiljov on vanglas turvamehe tapmise eest ja see tekitas kannatanus hirmu. Peale võlakirja kirjutamist kirjutas kannatanu oma vanaemale XXX ja palus temalt raha 200 eurot. Kannatanu ei kirjutanud vanaemale, milleks tal raha vaja on, ta küll tahtis seda teha, kuid K. Žgiljov luges kirja läbi ja viskas minema ja kontrollis siis iga kannatanu kirja. Vanaema saatiski 100 eurot. Peale raha saabumist täitis K. Žgiljov kannatanu eest kauba tellimislehe vangla kauplusest ja nõudis peksmise ähvardusel, et kannatanu tellimislehe allkirjastaks. Kannatanu kartis K. Žgiljovi ja allkirjastas tellimislehe. Vanglatöötajatele kartis ta sellest rääkida. Kannatanu ei tea, mida täpselt K. Žgiljov kauplusest tellis, arvab, et präänikut ja toiduaineid. Kaup toimetati kambrisse ning K. Žgiljov võttis kannatanult tema nimele väljastatud kauba ära. Tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovinud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta Vanglas ühes kambris koos süüdistatava ja kannatanu XXX. Süüdistatav K. Žgiljov tarvitas kannatanu suhtes vägivalda.. Peale vägivalla tarvitamise oli süüdistatava ja kannatanu vahel probleem veel mingi võlakirjaga, mille kirjutas kannatanu. Kes kellele kui palju võlgu oli, seda tunnistaja ei tea. Kuna tunnistaja paigutati teise kambrisse, siis ei tea ta, kas kannatanu tasus midagi võlakirja alusel. Tunnistaja XXX töötas 2012 juunis Vangla kaupluses ja andis ütlusi kauba saamise korra kohta vangla kauplusest. Kinnipeetavad saavad vangla kauplusest kaupa vangla poolt väljastatud kaupluse lehtede alusel, kuhu on märgitud summa, kui palju tohib kaupa osta ja kauba nimetused, mida kinnipeetavad tahavad osta. Täidetud lehed tuuakse poodi. Kaupluse töötajad arvestavad kokku, kui suurele summale kaupa tellitakse ja kontrollivad, et see summa ei ületaks vangla poolt märgitud summat. Kaupluses on tööl kaks kinnipeetavat, kes

1-14-1482 panevad tellimused kokku karpidesse. Kinnipeetavad saavad kauba kätte määratud päeval, pakid viiakse laiali vastavalt tellimislehel olevale kambri numbrile. Pakk antakse läbi ukseava lehel märgitud isikule, kes annab allkirja ja kirjutab kättesaamise kuupäeva. Kaupluse töötaja nimetab tellija nime, aga ei tea, kas see isik tuleb ja võtab paki või mitte, ta teab vaid seda, et sel momendil see isik viibib kambris. Vangla tellimislehe nr XXX kohaselt on kinnipeetav XXX tellinud ja talle on väljastatud ostuperioodiks juuli 2012 kaupu 97,25 euro väärtuses (tl 57). Vangla arstitõend (tl 48) ja XXX isiku läbivaatuse protokoll (tl 42-47) tõendavad kannatanu ütlusi peksmise kohta kehasse, puusa piirkonda nii vasakule kui ka paremale, vastu keha vasakut ja paremat külge, rinna piirkonda ja jalga. Kaitsja on seisukohal, et väljapressimine XXX ei ole tõendatud ja tegemist on võlaõigusliku kokkuleppega, kus K. Žgiljov küsis kannatanult, kuidas ta hüvitab tekitatud kahju ja kannatanu tegi ettepaneku, et maksab 200 eurot. Kaitsja väitel ei ole K. Žgiljov mingit nõuet esitanud ja seega puudub alus seadusevastaseks tegevuseks. Kaitsja väitel ei ole eluliselt usutav, et kannatanu kannatas igapäevaselt vaikides K. Žgiljovi peksmist ja ähvardamist ja teatas peksmisest alles peale seda, kui kambrisse paigutati M. Kostomarov, kes teda ka peksis. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega. Kohtuistungil ei ole tuvastatud, et XXX tekitas süüdistatavale kahju. Kannatanu ütluste kohaselt nõudis K. Žgiljov kannatanult, et ta ütleks, kui palju ta maksab ja ähvardas vastasel juhul kannatanu läbi peksta. Kannatanu ütles, et 200 eurot ning süüdistatav nõudis vägistamisega ähvardades võlakirja kirjutamist sellele summale. Hiljem täitis K. Žgiljov kannatanu eest kauba tellimislehe vangla kauplusest ja nõudis peksmise ähvardusel, et kannatanu tellimislehe allkirjastaks. Ka süüdistatav ei väida, et XXX oleks talle varalist kahju tekitanud, süüdistatava ütluste kohaselt olevat XXX ajanud rämpsu tema voodisse ja selle eest lõi süüdistatav teda ühel korral. Väljapressimist süüdistatav eitab. Kannatanu ütluste kohaselt ei julgenud ta algul vanglatöötajatele peksmisest ja väljapressimisest rääkida, sest ta kartis K. Žgiljovi. K. Žgiljov ütles kannatanule, et teises kambris läheb tal veel halvemini. Kui vägivald ja väljapressimine ei lõppenud, teavitas kannatanu sellest vanglatöötajaid. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav viibis ajavahemikul 08.06.2012 - 06.07.2012.a XXX asuvas Vanglas II üksuse kambris nr 353 koos kannatanu XXX. Vaidlust ei ole ka selles, et K. Žgiljov täitis XXX nimelt kaupluse tellimislehe, selles osas on kannatanu ja süüdistatava ütlused kooskõlas. Kannatanu ütluste kohaselt kirjutas ta vägistamise ähvardusel K. Žgiljovile võlakirja 200 EUR tasumiseks, palus kirja teel oma vanaemalt 200 euro saatmist ja peale 100 euro saamist kirjutas peksmist kartes K. Žgiljovi nõudmisel alla süüdistatava poolt täidetud kaupluse tellimislehele. Kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et K. Žgiljov tarvitas XXX suhtes vägivalda, millega kaasnesid raha nõudmised. Kannatanu on selgelt väljendanud, et ta pidas raha tasumata jätmisel reaalseks K. Žgiljovi poolt vägivalla jätkumist. Seega oli kannatanu viidud sellisesse vaimsesse seisundisse, kus tal oli piisavalt põhjust karta süüdistatava kui varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isiku poolseid sanktsioone. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu ütlusi toetavad tunnistaja XXX ütlused. Süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, on ennastõigustavad ning kohus ei loe neid usaldusväärseks.

1-14-1482 Kohus nõustub prokuröriga, et K. Žgiljov pani 10.06.-28.06.2012.a XXX suhtes toime ühe jätkuva väljapressimise. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. K. Žgiljov nõudis XXX10.-13.06.2012.a vägistamise ähvardusel 200 euro tasumist kümne päeva jooksul ja võlakirja kirjutamist, kannatanu palus selleks raha oma vanaemalt, peale raha laekumist kannatanu arvele nõudis K. Žgiljov 28.06.2012 kannatanult vangla kauplusest kauba tellimiseks väljastatud tellimislehe allkirjastamist. Kannatanu kirjutas tellimislehele alla, tellimislehe alusel väljastati kannatanule kaup, mis toimetati kambrisse ning K. Žgiljov võttis kannatanult tema nimele väljastatud kauba ära. Kohus leiab, et K. Žgiljovi süü väljapressimises XXXon tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Väljapressimine XXX 02.05.2013-16.05.2013.a: Süüdistatav eitab vägivalla ähvardusel võlakirja kirjutamise nõudmist XXX ja kinnitab, et ei ole XXX öelnud oma konto numbrit ning ei tea, miks XXX palus oma ema K. Žgiljovile raha üle kanda. XXX elukoht on tema märkmikusse kirjutatud, sest nad tahtsid peale vabanemist olla kirjavahetuses, samuti on süüdistataval tuttav, kes tegeleb kalaga ning kuna XXX pere tegeleb kalapüügiga, siis tahtis süüdistatav kontakte, et osta kala. Kannatanu XXX ütluste kohaselt kohtus ta K. Žgiljoviga Vanglas, kus oli temaga 2013.a maikuus paar nädalat ühes kambris. Kannatanu süüdistatavat varem ei tundnud. Peale seda, kui kannatanu rebis kogemata süüdistatava ajakirjast välja ühe lehe, hakkas K. Žgiljov kannatanult nõudma raha summas 1500 eurot. Kannatanu keeldumise peale hakkas K. Žgiljov teda ähvardama ja andis talle ühe päeva aega mõtlemiseks, ähvardades, et kui kannatanu ei ole nõus maksma, siis läheb tal halvasti. K. Žgiljov ähvardas juhul, kui kannatanu ei maksa, saata kannatanu kodumaja juurde inimesi, kes põletavad maja maha ükskõik kas seal on inimesi sees või ei. Samuti ähvardas kannatanut täpsustamata viisil seksuaalselt ahistada. Kannatanu arvates olid need ähvardused reaalsed, sest K. Žgiljov oli eelnevalt võtnud kannatanult koduse aadressi andmed. Raha saamiseks kirjutas kannatanu kirja oma emale, kirja osa ema tervise ja sugulaste kohta kirjutas ta ise, teise osa, mis rääkis arvutist ja mobiilist, ütles ette K. Žgiljov. Kannatanu palus kirjas emal saata Konstantin Žgiljovi kontole 1500 eurot. Konto andmed andis talle süüdistatav. Peale kirja kirjutamist jätkas süüdistatav kannatanu ähvardamist ja sundis kannatanut peksmise ähvardusel kirjutama võlakirja, mille kohaselt peab kannatanu maksma 1500 eurot, tasumata jätmisel see kasvab kuni 10 000 euroni, juhul kui sellest saavad teada julgeolekuorganid, siis kasvab summa 100 000 euroni. XXX pöördus vangla julgeoleku osakonna poole ja ta paigutati teise kambrisse. Ema XXX raha ei saatnud. Kannatanu kinnitab, et K. Žgiljov ähvardas teda, et juhul, kui ta ei maksa nõutud raha, läheb tal peale vanglast vabanemist halvasti ja K. Žgiljovi sõbrad peksavad ta läbi. Ta teadis, et K. Žgiljov kannab karistust tapmise eest. Kannatanu ütlusi kinnitavad Vanglas K. Žgiljovi ja XXX kambris teostatud läbiotsimise materjalid. 16.05.2013. a koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti läbiotsimise käigus K. Žgiljovi kapist ja võeti ära tumesinist värvi märkmik (tl 49-50). Märkmiku kui asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et kambrist leitud süüdistatavale kuuluvasse märkmikku oli märgitud kannatanu XXX kodune aadress (tl 54-56). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka kohtuistungil avaldatud XXX kiri oma emale XXX ja kirja kui asitõendi vaatlusprotokoll (tl 35-39), samuti tunnistaja XXX ütlused. XXXpalub kirjas

1-14-1482 emal saata Konstantin Žgiljovi kontole 1500 eurot, sest on selle summa võlgu. Kannatanu ütluste kohaselt kirjutas ta kirja selle osa K. Žgiljovi etteütlemise järgi. XXX ütluste kohaselt kandis tema poeg XXX karistust Vanglas, siis viidi ta üle Vanglasse. Süüdistatavat tunnistaja ei tunne. Poeg kirjutas tunnistajale Vanglast kirja selle kohta, et temalt nõutakse raha, kirjas oli ka konto number, kuhu raha üle kanda. Konto number oli võõras, tunnistaja ei mäleta konto omaniku nime. Raha nõuti seoses arvutitega. Tunnistaja ei mäleta rahasummat, raha ta ei saatnud, sest tunnistajale helistati Vanglast ja paluti koos kirjaga kohale tulla. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötas ta mais 2013 Vanglas vanemvalvurina ja tunneb K. Žgiljovi ja XXX kui Vanglas ühes kambris viibinud kinnipeetavaid. Tunnistaja täpset kuupäeva ei mäleta, kuid ühel päeval kui K. Žgiljov läks jalutuskäigule, ütles XXXtunnistajale, et kambrikaaslane pressib temalt raha välja ja palus abi selle info edastamisel. Tunnistaja fikseeris info ja edastas selle vangla töötajatele. Pärast XXX avaldust anti korraldus K. Žgiljovi ja XXX ümberpaigutamiseks. Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötab ta spetsialistina Vangla julgeoleku osakonnas. Ajavahemikul 2.05.-16.05.2013 olid K. Žgiljov ja XXX kinnipeetavad Vanglas ühes kambris. Tunnistaja puutus kannatanuga kokku seoses tööülesannetega. Tunnistaja tööks on reageerida isikute kaebustele. XXX rääkis tunnistajale, et Konstantin Žgiljov pressib temalt raha välja, ähvardab vägivallaga ja kannatanu kirjutas ka perekonnale. XXXsõnul nõudis K. Žgiljov kannatanult raha alusetult ja ähvardas, et kui ei maksa, siis kasutab vägivalda tema või lähedaste suhtes. Vestlusest ei tulnud välja, et XXXoleks tegelikult K. Žgiljovile võlgu. XXXtundus hirmunud. Edasiste konfliktide vältimiseks ja kinnipeetava julgeoleku huvides paigutati XXX ja K. Žgiljov eraldi kambritesse. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötab ta inspektorina Vanglas. Tunnistaja selgitas vanglas viibivale isikule saadetud raha hoidmise korda: isikule saadetud raha hoitakse personaalsel isikuarvel, raha liikumist ja raha seisu näeb virtuaalselt kontaktisik. Kinnipeetav saab konto liikumise kohta informatsiooni küsida kontaktisikult. 2013.aastal, ajal, kui K. Žgiljov ja XXX viibisid ühes kambris, hakkas K. Žgiljov varasemast märksa tihedamalt küsima infot konto seisu kohta, ta küsis seda mitmel korral nädalas. Kaitsja on seisukohal, et väljapressimine XXX ei ole tõendatud. K. Žgiljovi märkmikus oleva kannatanu aadressi osas väidab kaitsja, et märkmik ongi selleks, et sinna aadresse kirjutada ja on eluliselt usutav, et vangla tutvused jäävad eluks ajaks pidama. XXXkiri emale ei tõenda väljapressimist. XXX kirjutab kirjas pika lõigu, kus küsib teiste inimeste tervise ja tuttavate käekäigu kohta. XXX kirjutab emotsionaalselt, heatahtlikult, see ei viita ähvarduse all oleva isiku kirjastiilile. Kirja teises lõigus selgitab kannatanu, et tal on vaja 1500 eurot, sest on selle summa võlgu kambris olevale isikule. Kirjutab, et temaga on kõik korras ja keegi teda ei puutu. Kaitsja seisukohalt puudub väljapressimises XXX nõue. Mõlemast episoodist käib läbi võlakirja teema, kuid ühtegi võlakirja ei ole leitud, seega pole midagi, mille alusel välja pressida. See ei ole eluliselt usutav. Kaitsja tunnistab, et kui K. Žgiljov mainis, mille eest ta vangistuses on, siis see fakt hirmutab igat keskmist inimest. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega tõendite hindamise osas. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tema märkmikus XXX elukoht ja nimi, sest nad tahtsid olla kirjavahetuses pärast vabanemist, samuti on süüdistataval tuttav, kes tegeleb kalaga ning süüdistatav tahtis kontakte, et osta kala. Kannatanu selliseid ütlusi ei kinnita, kannatanu suhted K. Žgiljoviga ei

1-14-1482 olnud head. Kannatanul oli süüdistatavaga juttu sellest, et ta võiks vabanedes kohtuda tema sõpradega, üksnes seoses süüdistatava ähvardusega, et kui kannatanu ei maksa nõutud raha, siis tullakse kannatanule vastu ja tal läheb halvasti. Süüdistatava ütlused kannatanu elukoha andmete üleskirjutamise kohta võimalikuks kirjavahetuseks ja kala ostmiseks peale vanglast vabanemist ei ole eluliselt usutavad. Ajal, mis K. Žgiljov viibis ühes kambris koos XXX, kandis ta Harju Maakohtu 16.01.2013.a otsusega mõistetud pikaajalist vangistust (13 aastat ja 14 päeva), karistuse kandmise aja lõpp saabub 2024. aastal. Kannatanu ütluste kohaselt kirjutas ta kirjas emale ühe osa kirjast ise, selle osa, mis puudutab raha saatmist K. Žgiljovi kontole, kirjutas ta süüdistatava etteütlemise järgi. Süüdistatav ei oska selgitada, miks XXX kirjas emale sooviti ülekande tegemist tema kontole ja väidab, et ei ole öelnud XXXoma konto numbrit, kuid konto andmed olid tema sahtlis, kuhu on juurdepääs on kõikidel. Sellised süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et kui K. Žgiljov mainis, mille eest ta vangistuses on, siis see fakt hirmutab igat keskmist inimest. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega ning kohtul ei ole alust kahelda nende tõepärasuses. Süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, on ennastõigustavad ning kohus ei loe neid usaldusväärseks. Kohus leiab, et K. Žgiljovi süü väljapressimises XXX on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. KarS § 214 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Väljapressimine on lõpule viidud nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. K. Žgiljov on varem toime pannud varguse ning Harju Maakohus karistas teda 29.10.2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi (tl 68-70). Seega on põhjendatud K. Žgiljovi süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, so väljapressimine isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse. Väljapressimise korral on vägivald, mis võib olla nii füüsiline, kui ka psüühiline, kannatanu sundimise vahend anda vara üle ning vara üleandmine ja vägivalla kasutamine võivad olla ajaliselt lahutatud. Väljapressimine on lõpule viidud varalise kasu nõude esitamisega, millega kaasneb ähvardus. Väljapressimise kvalifitseerimisel ei ole vara üleminek oluline, määrav on, et nõutakse vara üleandmist vägivalda kasutades või sellega ähvardades. Kohtus ei ole leidnud tõendamist, et K. Žgiljovil oleks olnud tõeline või oletatav õigus varaliseks nõudeks kannatanute XXX ja XXX vastu. Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Süüdistatav ja kannatanud kohtusid alles vanglas, kus nad paigutati ühisesse kambrisse, varasemaid kokkupuuteid neil ei olnud, neil ei olnud ka varasemaid võlasuhteid. Voodi peale prahi ajamine ja ajakirjast lehe väljarebimine ei saa olla aktsepteeritavaks aluseks kannatanutelt suurtes summades raha nõudmiseks. K. Žgiljovi eesmärgiks oli kannatanute arvel varalise kasu saamine ja selleks kasutas ta kannatanute suhtes nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Kannatanute XXX ja XXX ütlusi väljapressimiste kohta kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Üksnes asjaolu, et kannatanute poolt

1-14-1482 kirjutatud võlakirju ei ole leitud, ei anna kohtule alust kahelda kannatanute ja tunnistajate ütluste tõepärasuses. Kohus märgib, et väljapressimiste toimepanemist K. Žgiljovi poolt XXX ja XXX tõendab ka mõlema kuriteo sarnane toimepanemise viis. K. Žgiljov pani kuriteod toime kannatanute suhtes, kes olid samuti kinnipeetavad ja olid sunnitud viibima süüdistatavaga ühes kambris. Kannatanud ei andnud põhjust nende suhtes kuritegude toimepanemiseks. Kõigepealt hankis K. Žgiljov temaga samas kambris viibivatelt kannatanutelt nende isiklikke andmeid – XXX varasema töökoha kohta ja XXX elukoha kohta - seejärel asus saadud andmeid kasutades vägivalla ähvardusel kannatanutelt varalist kasu välja pressima. K. Žgiljov mõjutas kannatanuid küsima raha lähedastelt ja kontrollis nende kirjavahetust. Mõlemalt kannatanult nõudis süüdistatav vägivalla ähvardusel võlakirjade kirjutamist. Mõlemat kannatanut ähvardas K. Žgiljov seksuaalse vägivallaga. Kannatanutes hirmutunde suurendamiseks andis K. Žgiljov mõlemale kannatanule teada, et ta on vanglas tapmise eest. Riigikohus on seisukohal, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Kannatanu hirmutunne ei saa tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 2011. a otsus asjas 3-1-1-59-11, p 9.2, 23. novembri 2012 otsus asjas 3-1-1-103-12, p 10). K. Žgiljov hakkas kannatanu XXX peksma juba paari päeva pärast alates ühisesse kambrisse asumisest. XXX ütluste kohaselt näitas K. Žgiljov talle paberit, millest kannatanu sai aru, et K. Žgiljov on vanglas turvamehe tapmise eest ja see tekitas kannatanus hirmu, kuna süüdistatav teadis, et kannatanu on töötanud turvamehena. Kannatanu XXX teadis, et K. Žgiljov oli varasemalt korduvalt karistatud, kohe peale ühisesse kambrisse saabumist ütles süüdistatav, et on karistatud tapmise eest 13 aastase vangistusega. K. Žgiljov tuletas pidevalt XXX meelde, et juhul, kui raha ei tule, siis tekivad tal ja ka kannatanu sugulastel suured probleemid. XXX kartis K. Žgiljovi ja pöördus abi saamiseks vangla julgeoleku osakonna poole ning ta paigutati teise kambrisse. Kannatanutele tundusid K. Žgiljovi ähvardused reaalsetena. Lisaks leiab kohus, et on tuvastatud, et süüdistatavale on omane vägivalla kasutamine teiste isikute suhtes. Sellele viitab asjaolu, et süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas üliraske kehavigastuste tekitamise eest, millega põhjustati kannatanu surm ja 4 korral kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod kannatanu XXX suhtes pani süüdistatav toime ajal, mil ta viibis eelvangistuses raske isikuvastase kuriteo eest. 16.01.2013 karistas Harju Maakohus K. Žgiljovi piinaval või julmal viisi toimepandud mõrva eest KarS § 114 p 1 järgi. Eeltoodu annab kohtule aluse pidada K. Žgiljovi ähvardusi reaalseks ka keskmisele kõrvalseisjale. Kohus leiab, et K. Žgiljov pani väljapressimised toime kavatsetult, so ta seadis endale eesmärgiks nõuda kannatanutelt raha, kasutas selleks kannatanu suhtes vägivalda ja ähvardas kannatanuid vägivalla kasutamisega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 1 järgi. K. Žgiljovi teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 122 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 214 lg 2 p 1 näeb sanktsioonina ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja

1-14-1482 raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-177-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata suhteliselt noorele eale on K. Žgiljovi juba 11 korral kriminaalkorras karistatud. K. Žgiljovi on korduvate kuritegude eest karistatud erinevate karistustega, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. Ka käesoleval ajal kannab ta karistust raske isikuvastase kuriteo eest. Kohus arvestab ka asjaoluga, et süüdistatav jätkas kuritegude toimepanemist nii eelvangistuses viibides kui ka teise kuriteo eest karistust kandes. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel on selgelt väljakujunenud kalduvus toime panna vägivallaga seotud kuritegusid. Isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 122 järgi vangistusega. Karistuse määra osas leiab kohus, et K. Žgiljovi tuleb karistada vangistusega, mis on rangem ettenähtud sanktsiooni alammäärast, kuid jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega piinamise eest karistusraami esimese kolmandiku lähedaselt ja väljapressimiste eest sanktsiooni esimese kolmandiku lähedaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt kuuluvad menetluskulude hulka tasu määratud kaitsjale ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt välja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1607,28 eurot ja sundraha 887,50 eurot. Vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 1 jätab kohus asitõendid - tellimislehe, kirja ja ümbriku kriminaalasja juurde. Asitõend - märkmik, mis asub kriminaalasja juures - tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada K. Žgiljovile.

Eha Popova Kohtunik

Raimo Jõgeva Rahvakohtunik

Kristiina Visse Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.