Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. september 2014, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-7312 (14962000002)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Prokurör
Ain Tali
Kriminaalasi
R.Z-i süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
§
lg
järgi
R.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 20.12.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 437 järgi 1 a vangistusega, millest loetud kantuks eelvangistuses viibitud aeg 14.11.2013-15.11.2013, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub 11 k 28 p vangistust tingimisi 3 a katseajaga, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral vandeadvokaat Arri Tooming
Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada R.Z KarS § 436 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.12.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust võrra ning R.Z ’i liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus 786 (seitsmesaja kaheksakümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada R.Z Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.Z-ilt menetluskuluna sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista R.Z-ilt menetluskuluna ekspertiisitasu 637,50 (kuussada kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Arri Tooming (asukoht Tallinna 21, 44311 Rakvere) kasuks 30 (kolmkümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 5 eurot) eurot v.-adv. Arri Toominga poolt määratud korras süüdistatava R.Z-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 337,20 (kolmsada kolmkümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani ja Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada R.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1507,20 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2014 igakuiselt vähemalt 125,60 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.2015. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700011713 ning selgitus: „R.Z , 1-14-7312, menetluskulude osamakse.“
Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
R.Z on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles Lõuna Kaitseringkonna ülema 03.10.2013 käskkirjaga nr 225P tagasiulatuvalt arvatud ajateenistusse alates 30.09.2013 ja viidud maaväe ülema 14.10.2013 käskkirjaga nr 241P üle edasise teenistuse jätkamiseks Kalevi jalaväepataljoni I jalaväebrigaadi, olles seega KarS § 431 täheldatud isikuks ning olles lubatud puhkusele alates 19.12.2013 kuni 05.01.2014 kella 20.00-ni, ei ilmunud määratud ajaks teenistuskohta Tapal Loode tn 35 asuvasse Kalevi jalaväepataljoni, vaid saabus väeossa tagasi alles 09.01.2014 kella 11.15 paiku. Seega pani R.Z toime KarS § 436 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väeosast väljalubatu tähtajaks teenistusse ilmumata jätmise, kui omavoliline äraolek on kestnud üle kolme päeva.
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.Z-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 436 lg 1 järgi 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.12.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta vangistust võrra ning mõista R.Z-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus 790 (seitsmesaja üheksakümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada R.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Süüdistatav R.Z on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav R.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. R.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 436 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi puudub. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel
kaitsjatasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.