lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-2006/47

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-2006/47
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
946
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-2006/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.03.20121-12-2006/23Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.12.20131-12-2006/41Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja06.08.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-08-6228/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval17.07.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-2006

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. augusti 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Andres Õunapuu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 6. augusti 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Andres Õunapuu tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2§ 22 lg 3 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 1 kuu ja 18 päeva.
2.Viru Maakohtu 06.08.2014 määrusega jäeti A. Õunapuu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus, osundades 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt on kinnipeetavale muuhulgas karistuseks mõistetud vangistus tingimisi. Katseaega kinnipeetav nõuetekohaselt ei läbinud ja pani kehtival katseajal toime uue kuriteo. Samuti on teda varem karistatud ka reaalse vangistusega. Eeltoodu näitab selgelt, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. A. Õunapuu kuritegude laad on muutunud raskemaks. Varasemalt on kinnipeetav toime pannud varavastaseid kuritegusid, siis käesoleval ajal kannab ta karistust raske I astme rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Viru Maakohtu 08.11.2010 määrusega vabastati kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.01.2012. Vaatamata sellele pani kinnipeetav 01.09.2011 toime uue

kuriteo, seega taas kehtival katseajal. Seega ei ole antud kinnipeetava taas vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega millegagi põhjendatud ja alused selleks puuduvad. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi ning ei pane katseajal toime uusi kuritegusid. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud antud asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. 2.2 Kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine on positiivne, kuid ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samuti on positiivseteks asjaoludeks kindla alalise elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, kuid ka vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht ja samuti töökoht olid kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei välista antud asjaolud kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Määruskaebuse esitaja on vanglas läbinud sotsiaalrehabilitatsiooniprogramme, mis on paljuski aidanud kaasa mõtte-, sihi- ja enesekindluse arendamisele. A. Õunapuu on õppinud nägema oma tegude ja tagajärgede stsenaariume paremini. Varem oli ta liiga enesekindel ning ei tuginenud adekvaatsetele teadmistele ja kogemustele elust. 3.2 A. Õunapuu soovib juhtida kohtu tähelepanu sellele, et eelmisel korral, kui ennetähtaegset vabastamist arutati (06.12.2013) oli ta kinnises vanglas, ent sellele vaatamata toetas prokurör ennetähtaegset vabastamist. Iseloomustuses oli toona uue kuriteo toimepanemise protsent 17, vägivaldse teo oma aga 0%. Nüüd, kus A. Õunapuu on üle viidud avavangla osakonda (alates 21.01.2014), ta käib tööl ning igasugune järelevalve puudub, on uue kuriteo toimepanemise protsent hoopis tõusnud (45%) ning ka prokurör on vabastamise vastu. 3.3 A. Õunapuu lisab, et on tihti mõelnud kuritegudele ja nendega tekitatud tagajärgedele ning ei soovi enam uusi kuritegusid toime panna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Esmalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumist selle terviklikkuses. A. Õunapuud on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning nagu maakohus õigesti märkis, on tema kuritegude dünaamika muutunud aja jooksul raskemaks. Viru Vangla ja kriminaalhooldaja poolt kinnipeetavale antud iseloomustused on üldjoontes positiivsed: A. Õunapuu omab vabaduses elukohta, tal on head suhted perekonnaga, süüdimõistetu täidab individuaalset täitmiskava, töötab alates 23.03.2014 väljaspool vanglat ning tema käitumine vanglas on eeskujulik. A. Õunapuule on kahel korral võimaldatud lühiajalist väljasõitu ning see on hinnatud eesmärgipäraseks. Samas on iseloomustustes riskidena välja toodud täitmata

varalised kohustused, A. Õunapuu varasemad toimepandud kuriteod, mis viitavad grupi mõjule ning on toime pandud impulsiivsuse ajendil ja katseajal toime pandud uued kuriteod, mis näitavad isiku suhtumist õiguskorda. Väärteokorras on A. Õunapuud karistatud 25 korral (sh 13 korral väheväärtusliku asja varguse eest). Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise risk on 45%.

6.A. Õunapuul ei ole iseenesest maakohtu määrusele etteheiteid, ent ta selgitab, et on vangistuses palju muutunud ning viibib avavanglas. Samuti on ta tihti mõelnud toimepandud kuritegudele ja nendega tekitatud tagajärgedele ning ei soovi enam uusi süütegusid toime panna. Ringkonnakohus tunnustab A. Õunapuud toimunud muutuste eest. Nihet paremuse poole on sedastanud ka iseloomustuse koostaja, märkides, et A. Õunapuu on varasemaga võrreldes rohkem hakanud oma tegude tagajärgedele mõtlema, teadvustades süüd toimepandud kuriteos ning on motiveeritud õiguskuulekusele.
7.Vaatamata positiivsetele muudatustele A. Õunapuu käitumises tuleb arvestada ka teisi seaduses sätestatud materiaalseid aluseid, mille alusel kujundada arvamus tingimusliku vabastamise tulemuslikkuse ja karistuse eesmärkide osas. Seetõttu jagab ka ringkonnakohus maakohtu kahtlusi A. Õunapuu sobivuses kriminaalhooldusele ja tema ennetähtaegse vabastamise osas. Nimelt iseloomustab süüdimõistetu käitumist enne vangistust korduv kriminaalkorras karistatus, uute kuritegude toimepanemine katseajal, raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine ning kuritegude dünaamika raskemaks muutumine. Eeltoodud põhjustel ei pea ka ringkonnakohus A. Õunapuu vabastamist võimalikuks.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.