Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata K. K. `ile katseajaks järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - asuda tööle või võtta end töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest alates; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata. Välja mõista K. K. `ilt menetluskuluna kaitsja tasu riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 217 (kakssada seitseteist) eurot ja 56 senti riigituludesse. Menetluskulud tuleb K. K. tasuda ositi 10 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700009437 ning selgituse “K. K. , määrus nr 1-12-1921, menetluskulud“. Määrus K. K. `i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 29.03.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1921 tunnistati K. K. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi (31.10.2011.a, 12.11.2011.a episoodid) ja § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi (15.02.2012.a kaks episoodi) ning karistuseks mõisteti vastavalt 3 kuud vangistust ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati (15.02.2012.a episoodide eest) mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 18.01.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja K. K. mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti K. K. kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, lugedes 29.03.2012.a otsusega mõistetud 3 kuud vangistust (31.10.2011.a, 12.11.2011.a episoodide eest) kaetuks 3 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.11.2012.a ja lõpeb 08.03.2016.a.

1-12-1921 Tartu Vangla esitas 02.07.2014.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab K. K. ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning temale kriminaalhoolduses lisakohustuste panemist. Vangla poolt antud kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, lk-d 57-59) kohaselt on süüdimõistetu varasemalt 2-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuriteo dünaamika on läinud kergemaks, kuna minevikus pani toime vägivallaga kuriteo. Soodustegur on alkohol ja majanduslik kasusaamine. 08.03.2013.a – 08.12.2013.a töötas majandusabitöödel koristajana, tekkis kohusetundlik suhtumine töösse. 10.04.2013.a – 05.06.2013.a läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Programmis käsitleti sõltuvusprobleemide lahendamist, K. K. töötas kaasa, oskab kasutada õpitud oskuseid, end kehtestada, et tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisele. Programmis läbitu aitab kaasa positiivsete eluhoiakute kujunemisele. Lõpetas kiituskirjaga puidupingitöölise eriala 24.04.2014.a. Läbis noorteprogrammi EQUIP, mille eesmärk on õpetada noortele vastutusrikast mõtlemist ja käitumist kaaslaste abistamise kaudu. K. K. töötas kaasa, oli aktiivne, kodutööd alati tehtud, kohusetundlik. Töötab vangla majandustöödel köögitöölisena, suhtub töösse vastutustundlikult. Vangistuses on toimunud psühholoogi vestlused probleemilahendusoskuste arendamise kohta. Alates 05.03.2014.a osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, mille eesmärk on kuritegeliku käitumise muutmise motiveerimine. Hea käitumise eest motivatsiooniprogrammi raames on viibinud kodukülastusel 5 korda. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama emale kuuluvasse 3-toalisse korterisse aadressile Tartu maakond, Elva, Vaikne 4-1. Ema ja õed-vennad on nõus elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisega. Enne vangistust õppis Elva Täiskasvanute Gümnaasiumis 10.klassis. Vanglas õppis puidupingitöölise erialal, lõpetas hinnetega väga hea, õpetaja hindas K. K. tähelepaneliku, tõsise suhtumise ja taipliku loomuga noormeheks, kellel on tulevikuplaanid ja huvid. Ametlik töökogemus puudub, on teinud juhutöid ehitusel, elektriku abina, katuseid lumest puhastanud. Iseseisev majandusliku toimetuleku kogemus puudub. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Ema on nõus K. K. toetama kuni töökoha leidmiseni. Süüdimõistetu soovib võtta ennast töötuna arvele ning hakata tööd otsima. Suhted lähedastega on head. K. K. on väidetavalt kuriteokaaslastega ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhted katkestanud. Tartu Vangla andmetel on rahalisi nõudeid 2 253,88 eurot. Süüdimõistetu hakkas alkoholi tarvitama 18aastaselt. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Tunnistab tarvitamist ning vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi, kus õppis saavutama kontrolli oma käitumise üle. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt K. K. üldist kalduvust probleeme vägivaldselt lahendada ei ole selgunud, kuritegude põhjal võib järeldada, et alkoholi joove lisab impulsiivsust. Riski maandamiseks on osalenud psühholoogi nõustamisel sotsiaalprogrammis. Vangistuse ajal on näidanud üles tahet muutuda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 26%. Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist ning leiab, et on otstarbekas kohaldada K. K. lisakohustusi mitte tarbida alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoha ning mitte suhelda kohtu määratud isikutega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K. K. avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist.

1-12-1921 K. K. kaitsja on seisukohal, et K. K. vabastamine on põhjendatud.

enne karistusaja tähtaja lõppemist vangistusest

Prokurör oma kirjalikus seisukohas on arvamusel, et süüdimõistetu peaks vabastama kohaldades elektroonilist järelevalvet. K. K. on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud, seejuures kannab ta aga esimest reaalset vangistuskaristust. Kuritegude dünaamika on läinud üldjoontes kergemaks: esmalt oli vägivallaga kuritegu (röövimine), käesolevalt kannab karistust varguste eest. Ka Tartu Vanglast edastatud iseloomustav materjal .J-i suhtes on positiivne. Ülaltoodu alusel asub prokurör seisukohale, et arvestades nii toimepandud kuriteo iseloomu, .J-i ülalpidamist vangistuses ning .J-i isikuomadusi võib väita, et valitsev piisavalt madal risk uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas annab aluse K. K. tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks kohaldades elektroonilist järelevalvet. Vangla toetab seda samuti. Samuti on elukohas olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palub prokurör K. K. ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kohtu seisukoht KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Tartu Maakohtu 29.03.2012.a otsusega mõisteti K. K. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mida süüdimõistetu kannab alates 09.11.2012.a. Kuna K. K. on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära üle poole ning süüdimõistetu on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, siis on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Elukoha sobivuse kontroll-lehelt (vangla toimiku 2. osa, lk 55) nähtub, et aadressil Tartu maakond, Elva, Vaikne 4-1 asuva eluaseme üldine olukord vastab elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ning elektroonilise valve seadmiseks on oma kirjalikud nõusolekud (vangla toimiku 2. osa, lk-d 54-55 pöördel) andnud ema Aet Alliku, õde Helina .J ja vend Sander .J. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

1-12-1921 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et K. K. on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada tulenevalt tema varasemast elukäigust, käitumisest vangistuse ajal ning kuna tema resotsialiseerumisväljavaated on head. Süüdimõistetu kannab esimest reaalset vanglakaristust. Pärast vabanemist on süüdimõistetul olemas kindel elukoht ema korteris aadressil Tartu maakond, Elva, Vaikne 4-1 ning toetav lähivõrgustik. Ema on nõus K. K. ka majanduslikult toetama kuni süüdimõistetu poolt töökoha leidmiseni. K. K. ei ole vabanemisel küll kindlat töökohta, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu varasemalt teinud juhutöid erinevatel aladel, vangistuses lõpetas kiituskirjaga puidupingitöölise eriala, mis tõstab tema konkurentsivõimet tööturul ning kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetul tahe töökoht leida. Tulenevalt eeltoodust on usutav, et K. K. vabaduses töökoha leiab. Vangistuses on K. K. läbinud mitmeid sotsiaalprogramme enda käitumise paremaks kujundamiseks, probleemide lahendamiseks, saamaks oskusi elus rasketes olukordades toimetulekuks, s.h on toimunud vestlused psühholoogiga probleemide lahendamisest. Sotsiaalprogrammides osaledes on K. K. näidanud üles motiveeritust, on olnud aktiivne osaleja, tähelepanelik, töökas ning kohusetundlik. Samuti on K. K. vangistuses töötanud majandusabitöödel, mille käigus on üles näidanud vastutustundlikku töösse suhtumist. Alkoholi tarvitamine on K. K. puhul olnud kuriteo toimepanemise riski tõstvaks faktoriks, kuna kuriteod on enda sõnul toime pannud alkoholijoobes. Süüdimõistetu tunnistab alkoholi tarvitamist ning on vanglas läbinud sõltuvusest vabanemise sotsiaalprogrammi, kus õppis saavutama kontrolli oma käitumise üle. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole K. K. kalduvust probleeme vägivallaga lahendada, ta on vangistuse kestel üles näidanud tahet muutuda. Eelpool toodu näitab, et süüdimõistetu on teinud enda varasemast käitumisest vajalikud järeldused, ta on motiveeritud muutuma ning on vangistuses ka selleks vajalikud sammud astunud – läbinud vastavad sotsiaalprogrammid ning suhelnud psühholoogiga. K. K. on hea käitumise eest viibinud motivatsiooniprogrammi raames korduvalt kodukülastusel, mis näitab, et isik on asunud paranemise teele ning vangla usaldas teda heast käitumisest tulenevalt korduvalt lubada kodukülastusele. Tulenevalt eeltoodust on kohus hinnangul, et osaliselt ärakantud vangistus on oma eesmärki täitnud ja andnud süüdimõistetule motivatsiooni õiguskuulekaks eluks. Eelnevat kogumis hinnates on kohus seisukohal, et K. K. on võimalik vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annab K. K. edaspidisel mõjutamisel õiguskuulekale käitumisele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Käesolevaga saab süüdimõistetu tõestada, et ta on muutunud, võimeline edaspidi õigusrikkumistest hoiduma ning täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kui süüdimõistetu rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Et ei toimuks tagasilangust, tuleb K. K. määrata lisakohustused, s.o asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna süüdimõistetu on varasemalt kuriteo toime pannud alkoholijoobes, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuse panemist. Et tagada K. K. materiaalne kindlustatus ja toimetulek vabaduses, on vajalik määrata K. K. tööga hõivatuse kindlustamiseks lisakohustus asuda tööle

1-12-1921 või võtta end töötuna arvele. K. K. on küll väidetavalt suhted kuriteokaaslastega katkestanud, kuid siiski on vajalik määrata kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et vältida kuritegelikku seltskonda sattumist ja süüdimõistetu mõjutatavust kriminogeensete sõprade poolt. Lisaks eelpoolnimetatud kohustustele, tuleb K. K. katseaja jooksul täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et K. K. suhtes on põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet 5 kuud. Kohus lähtub asjaolust, et K. K. ärakandmata karistusaeg on küllaltki pikk, s.t 1 aasta ja 6 kuud. Samas võimaldab mõnevõrra alla keskmise määra tähtaja määramise K. K. suhtes esinevad positiivsed asjaolud, s.h kindel elukoht, toetav sotsiaalvõrgustik, varasemate kriminaalsete tutvuste katkestamine, motivatsioon ja soov elada õiguskuulekalt. Kõik positiivne annab alust arvata, et K. K. taasühiskonnastamiseks ei ole vajalik pikaaegne elektroonilise järelevalve kohaldamine. Liiga pikk intensiivne kontroll võib samas olla ka takistuseks elatise teenimisel. Normaalne materiaalne toimetulek on eduka katseaja läbimise üheks eelduseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. K. K. on ärakandmata 1 aasta ja 6 kuud vangistust, seega tuleb K. K. määrata 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud Süüdimõistetule K. K. riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel (Advokaadibüroo Objartel & Partnerid) esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks 217,56 euro ulatuses. Taotlus on põhjendatud ja süüdimõistetult K. K. tuleb välja mõista kaitsjatasu riigituludesse 217,56 eurot.

Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.