Kohtulahend

poolt karistuse kandmisele

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi:

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon: I.B süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, - 31.10.2011 kella 14.56 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Elvas Käo tee 2 asuvast Elva Tarbijate Ühistu kauplusest Käo ühe 0,5 liitrilise pudeli õlut Saku Originaal maksumusega 0,94 eurot ja 2 pakki sibulaleivakesi kogumaksumusega 0,84 eurot, s,o kaupa kokku 1,78 euro väärtuses; - 12.11.2011 kella 18.37 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult ära Elvas Kesk tn 1 asuvast Elva Tarbijate Ühistu kauplusest Konsum ühe jooksekoolutaja Philips maksumusega 12,08 eurot ja ühe juuksekoolutaja Babylis maksumusega 31,89 eurot, s.o kaupa kokku 43,97 euro väärtuses; - 15.02.2012 kella 14.37 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Elvas Kesk tn 7 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Säästumarket ühe 0,5 liitrilise pudeli viina Vjaskovaja maksumusega 5,99 euro; - 15.02.2012 kella 15.37 paiku püüdis võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Elvas Kesk tn 7 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest Säästumarket ühe 0,5 liitrilise pudelit viina Viru Valge maksumusega 6,65 euro ja ühe 0,5 liitrilise purgi alkohoolset jooki GIN Grapfer maksumusega 1,15 euro, s.o kaupa kokku 7,80 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani I.B toime KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja advokaat Mare Lauri tasu summas 19,20 eurot Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi on esitanud I.B vastu Rimi Eesti Food AS summas 5,99 eurot ja Elva Tarbijate Ühistu summas 1,78 eurot Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteo (31.10.2011 ja 12.11.2011 episoodid) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo (kaks episoodi 15.02.2012) toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada (15.02.2012 episoodide eest) mõistetavat 4 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 18.01.2012 otsusega nr 1-11-13035 I.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks I.B-le mõista 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista I.B-le kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, lugedes 3 kuud vangistust (mis mõistetakse 31.10.2011 ja 12.11.2011 episoodide eest) kaetuks 3 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega (mis on KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus). Konfiskeerimisele kuuluv vara: Asitõendid ja salvestised:

asitõendiks olevad kaks juuksekoolutajat on tagastatud omanikule Elva Tarbijate Ühistule (esindajale Tiiu Karule); salvestised - 3 CD plaati asuvad kriminaaltoimiku juures II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et I.B, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada I.B KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et I.B on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud tsiviilhagejatele varalist kahju. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendid, mis välistaksid I.B süü kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad nii Rimi Eesti Food AS kui ka Elva Tarbijate Ühistu tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha 200 eurot, kuid seaduses ettenähtud summa on II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades I.B resotsialiseerumisväljavaateid, on põhje ndatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.