Kohtulahend

midagi ei soovi. Kohati on isik manipuleeriv. Kinnipeetav on veendunud, et ta tulevikus enam vanglasse ei sattu. Tõenäosus uuteks seaduserikkumisteks on olemas, arvestades isiku impulsiivset käitumist ja ellusuhtumist. Kinnipeetav on võrdlemisi kõrge enesehinnanguga. Probleemsetes situatsioonides ei ole vägivalla kasutamine välistatud. Endale püstitatud eesmärkide suhtes võib isik olla sihikindel. Viru Vanglas on kinnipeetav individuaalselt läbinud seksuaalkurjategijatele määratud programmi. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus füüsilise ründe, sh seksuaalse ründe võimalikkuses. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12%, vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32% ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus on 41-62%. Eeltoodust lähtuvalt Viru Vangla ei toeta Vitali Rizovi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Vitali Rizovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema M D ja õde D A D elavad xxxx. Kinnipeetav oma isa G R, kes on kriminaalkorras karistatud, enam ei suhtle. J D ja V K sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted lähedastega head. Suheldakse omavahel kokkusaamiste, telefoni ja kirjavahetuse teel. Korralikke sõpru, kes kinnipeetavat vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukohaks xxxx. Nimetatud korter on korralikult sisustatud. Korteri üürileping oli sõlmitud mai lõpuni. Kinnipeetava vanavanemad on xxxx ning nõus Vitali Rizovi vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetava elukaaslane V K töötab xxxx, olles samuti nõus Vitali Rizovi vabanemisjärgselt igati toetama. S M xxxx on teadlik Vitali Rizovi kriminaalsest minevikust. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on negatiivne asjaolu, et kinnipeetaval on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Vitali Rizov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul ei ole distsiplinaarkaristused temale määratud tõsiste rikkumiste eest. Ta teab seda, mida endast kujutab kriminaalhooldus. Kinnipeetava väitel tuleb ta sellega toime. Probleemi ei näe isik alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamises. Kuriteod pani ta toime, olles alkoholijoobes. Ta on kuulnud, et käitumiskontroll kohaldatakse aastaks ja just see aeg on tal jäänud. Vitali Rizovi väitel ei ole ta süüdi selle §-i järgi, mille eest karistust kannab. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vitali Rizovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 11.06.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohaga, ega toeta samuti nagu vangla V. Rizovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat ja neli lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (antud kuritegu on toimepandud alkoholijoobes; alkoholiseaduse § 71 alusel on isikut karistatud 4-l korral), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Eraldi

väärib märkimist, et V. Rizovi puhul on vangla hinnangul tema poolt 5 aasta jooksul uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 41-62 %. Kuna vangla on hinnanud uute kuritegude riski kõrgeks ja ei toeta eelnimetatud süüdimõistetu vabastamist, ei saa ka prokuratuur nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu kannab vangistust muuhulgas ka tahtlikult toimepandud I astme seksuaalse enesemääramise vastase (vägistamine raskendavatel asjaoludel) kuriteo eest. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust muuhulgas vägistamise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isiku seksuaalse enesemääramisõiguse rikkumine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. V. Rizovil on käesolev karistus esmakordne. Samas leiab prokuratuur, et iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (eriala ja riigikeele õppimine, sotsiaalprogrammi läbimine, kindla elukoha olemasolu jm) ei kaalu siiski üle negatiivset ehk toime pandud kuriteo asjaolusid. V. Rizovi ära kantud karistus ei vasta tema poolt toimepandu raskusele. Isik on süüdi tunnistatud muuhulgas raske seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemises, tema roll isikute grupis toimepandus on olnud aktiivne. Tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt selliste isikute kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristus on KarS § 141 lg 1 sanktsiooni alammääras, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega ei ole põhjendatud. V. Rizovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende õiguse isikupuutumatusele ja vabale eneseteostusele tagamiseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka, et V. Rizov on üleoleva suhtumisega, leiab oma kuritegudele õigustusi, ametnikega suhtlemisel puudub koostöövalmidus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Vitali Rizovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vitali Rizov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Vitali Rizov kannab Harju Maakohtu 17.04.2012 kohtuotsusega KarS § 141 lg 2 p 2; 121 järgi mõistetud liitkaristust – 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Väärib märkimist, et KarS § 141 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu (vägistamine kahe või enama isiku poolt) on

esimese raskusastme seksuaalse enesemääramise vastane süütegu, mille eest nii Vitali Rizovile kui ka kahele teisele isikule mõisteti karistus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Vitali Rizov pani kuriteod toime, olles alkoholijoobes. Kinnipeetav ise on oma kuritegudele leidnud õigustusi. Üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuid Vitali Rizovi näol on tegemist isikuga, kellel on Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt 7 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Eeltoodu näitab seda, et ka vanglas range järelevalve tingimustes ei ole Vitali Rizov suutnud käituda seaduskuulekalt. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kõike eelnevat arvestades ei vastaks kohtu hinnangul Vitali Rizovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et probleemsetes situatsioonides ja alkoholi tarvitanuna, arvestades seda, et isikut on ka väärteokorras korduvalt karistatud alkoholiseaduse § 71 rikkumise eest, võib isik teiste isikute mõjul kasutada vägivalda, seega panna toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on risk uuteks seaduserikkumisteks olemas, arvestades isiku impulsiivset käitumist ja ellusuhtumist. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid kinnipeetaval olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kuna uue seksuaalkuriteo toimepanemise risk on kõrge (41-62%), ei toeta ka Viru Vangla Vitali Rizovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vitali Rizovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.