Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 03.04.2013. a otsusega tunnistati Sander Telling süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti Sander Tellingule liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvestati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust arvestati alates 17.09.2012. a. Kohtuotsus jõustus 19.04.2013. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.09.2012. a ja lõppeb 17.03.2016. a. Ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes Sander Tellingul 17.06.2014. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik on nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Sander Telling on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Tartu Vangla toetab Sander Tellingu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on Sander Tellingul olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele, ja toetavad lähedased. Kriminaalhooldaja peab vajalikuks süüdimõistetu vabanemisel määrata talle lisakohustusteks otsida töökoht või võtta end töötuna arvele, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. Elektroonilise valve aeg võiks olla 4 kuud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg arvates ei vasta ühiskonna arusaamadele raskete esimese astme kuritegude toimepanemise eest karistatud Sander Tellingu vabastamine ennetähtaegselt esimesel võimalusel, sest tema poolt ära kantud karistuse pikkus ei vasta toimepandud kuritegude tegelikule ohtlikkusele ja raskusele. Narkootikumide sõltuvus on isiku puhul üheks kuritegelikkust soodustavaks probleemiks ning lisakohustuse määramine ei hoia seda riski ära. Samuti on teda karistatud 25.04.2014. a distsiplinaarkorras. Lisaks on ta vangistuse jooksul suhelnud mitme kriminaalkorras karistatud isikuga lühiajalistel kokkusaamistel. Süüdimõistetu Sander Telling selgitas, et vabanemisel asub ta elama X juurde ning saab tööd OÜ-s XXXX, kus ta saaks erialasemat tööd kui XXXX OÜ-s. Ta soovib omandada keskhariduse, hoidub narkootiliste ainete tarvitamisest ja ei suhtle kriminaalkorras karistatud isukutega. Sander Telling soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohtadega ja leiab, et on olemas kõik alused Sander Tellingu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtuniku seisukoht Sander Telling kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sander Telling temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on Sander Tellingu

vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sander Tellingut on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest ta kannab praegu reaalset vangistust. Karistust kannab ta narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja edasiandmise eest. Vangistuses viibib süüdimõistetu alates 17.09.2012. a, kui ta peeti kahtlustatavana kinni ning võeti Tartu Maakohtu 19.09.2012. a kohtumäärusega vahi alla. Sander Tellingul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 25.04.2014. a võõra raadio omamise eest, s.o noomitus. Kohus on seisukohal, et on olemas alused Sander Tellingu vabastamiseks karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele järelevalvele. Vangla iseloomustuse kohaselt asub Sander Telling pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist elama XXXX. Kriminaalhooldaja on oma arvamuses avaldanud, et eelnimetatud korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning nõusoleku selle rakendamiseks on andnud nii XXXX, kes on korteri omanik, kui ka kinnipeetava XXXX, kes aeg-ajalt seal peatub. Seega on Sander Tellingul vabanemisjärgselt olemas kindel elukoht. Nii kriminaalhooldaja kui ka vangla materjalide kohaselt puuduvad Sander Tellingu vastu rahalised nõuded. Samas on tal vabanemisfondis 1140 eurot. Sander Tellingu perekond on valmis teda pärast vangistusest vabanemist materiaalselt toetama. Sander Telling on oma sõnul töötanud praktika raames ja ka mitteametlikult ehitusel. Isiklikust toimikust nähtub, et XXXX OÜ juhatuse liige M.A. on andnud garantiikirja, mille kohaselt pakub XXXX OÜ Sander Tellingule poolte kokkuleppel tööd kohvimasinate hooldajana. Samas kinnitas Sander Telling, et loodab tööd saada tema oskustele vastavamal töökohal OÜ-s XXXX. Seega on Sander Tellingul vabanemisel olemas kõik eeldused, et majanduslikult toime tulla. Lisaks eelnevale võib positiivsena välja tuua asjaolu, et Sander Telling on jätkanud haridusteed – alates 01.09.2013. a õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis ning sügisel soovib jätkata õpinguid 12. klassis. Ajavahemikul 18.02.2014. a – 26.04.2014. a on Sander Telling läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tartu Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise riski Sander Tellingu puhul madalaks – mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19%. Sander Telling on tunnistanud, et tal on narkootiliste ainete tarvitamise kogemus kanepi näol 14-15 eluaastast. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas ta kanepit igapäevaselt viis aastat. Käesoleval ajal kinnitab Sander Telling, et ei soovi sellist elu enam elada ja sihitult kulgeda, vaid töötada ja õppida. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Sander Telling mõistnud kuritegude tagajärgede tõsidust. Kohus leiab, et Sander Telling on teinud oma varasemast tegevusest õiged järeldused ja on võimeline oma käitumist muutma. Ta on seadnud tulevikuks endale positiivsed eesmärgid. Nende elluviimiseks vajab ta teiste isikute toetust, mis on olemas lähedaste näol ning täiendavat

kontrolli, mida pakub kriminaalhooldus. Sander Telling on noor inimene, keda on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Ära kantud vangistuse pikkus - enam kui 1 aasta 9 kuud vangistust, on sellise isiku puhul piisav, et saavutada eesmärk mõjutada teda edaspidi uutest kuritegudest hoiduma. Sander Telling on muuhulgas süüdi mõistetud ka kahele alaealisele – 16 aastasele noorukile marihuaana edasiandmises. Samas Sander Telling tunnistab, et ta ei poolda seda, et alaealised narkootikume tarvitavad. Arvestades Sander Tellingu suhtumise muutumist, usub kohus, et ta on võimeline samasugust käitumist vältima ning see ei ole takistuseks tema ennetähtaegsel karistuse kandmiselt vabastamisel. Sander Tellingul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis oma sisult ei ole raske ning selle alusel ei saa teha järeldusi, et Sander Telling ei oleks võimeline edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituma. Arvestades toimepandud kuritegusid, milleks on korduv suures koguses narkootilise aine marihuaana käitlemine, tuleb uute õigusrikkumiste toimepanemise riski vähendamiseks Sander Tellingule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p 7, 8 alusel kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja läbida kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad sotsiaalprogrammid. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Sander Tellingut KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist ühe kuu jooksul või kui see siiski ei osutu võimalikuks temast mitteolenevatel põhjustel, siis pöörduda Töötukassasse ning võtta end töötuna arvele. Kuna Sander Tellingul on kandmata karistust rohkem kui üks aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata talle katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17.03.2016. a.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.