Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
15.08.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-17141
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andrei Tarassovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ANDREI TARASSOV, isikukood 37911182246, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 15.06.2013 ja lõpp 09.08.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Vabastada Andrei Tarassov tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 14.01.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 1 (üks) aasta, millest esimeseks kuueks (6) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Andrei Tarassovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;
Käesolevas asjas on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimisi ennetähtaega vabastamise formaalsed eeldused, s.o kinnipeetav A. Tarassov on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole ja on nõus enda suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus nõustub prokuröriga, et tingimisi ennetähtaega vabastamise sätete kohaldamise raskuskese lasub materiaalsete eelduste täidetusel. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et eeltoodud materiaalseid eeldusi tuleb hinnata nende kogumis ega ühele, näiteks seaduses esmalt nimetatud eeldusele ei saa a priori omistada teiste hulgas suuremat tähendust. Kohus leiab, et kinnipeetav A. Tarassovile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul omandatud keskeriharidus keevitaja-treial-lukksepp erialal, lisaks on ta läbinud ka infotehnoloogia ja keemiaprotsesside operaatori kursused. Peale selle oli ta enne kinnipidamist xxxx tudeng, mis annab kohtule aimu isiku motivatsioonist end erialaselt täiendada ja uusi oskusi omandada. Kinnipeetav on läbinud vanglas riigikeele A2 ja A1 taseme kursused. Vangla materjalide andmetel on kinnipeetaval võlgnevused tasutud ja vabanemisfondis on 1065 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtul põhjust uskuda, et isik on talle määratud esmakordsest reaalsest vangistusest enda edasise elu seadmiseks piisavalt õppinud ja rahalise kasu saamisele suunatud süütegude toimepanemine ei jätku. Kohtuistungil kinnipeetava küsitlemisel selgus, et isik on motiveeritud perekonda looma. Materjalidest nähtub, et isik ei ole vangistuse jooksul toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul on saavutatud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid ja isiku võib positiivse eripreventsiooni liiga vähest mõju kartmata edasise karistuse kandmisest vabastada. Käitumiskontrolli aja jooksul saab kinnipeetava puhul jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski, mis on oluline eeldus tema edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Antud juhul on ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 09.08.2015. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käeoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta ja kahe kuu kestel. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele ning lisakohustuste panemisega. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et A. Tarassov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 4 ls 1 kohaselt ärakandmata karistusaja pikkus, kuid mitte vähem kui üks aasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.