Kohtulahend

ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks)

Vastavalt LS § 127 on B.G kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohaldada B.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 07.08.2014.a. Välja mõista B.G-lt riigituludesse sundraha 266,25 eurot ja menetluskulud 198 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. B.G poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD

B.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 07.08.2014 kella 20:45 ajal Maardu linnas, Keemikute ja Haigla tänavate ristmikul, liikudes Noorte tänava suunas, mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,06 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l , lõplik tulemus 0,96 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani B.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Süüdistatav B.G tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses puhtsüdamlikult juhtunut. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis B.G ütlusi, et jõi 07.08.2014 kella 17 paiku oma kodus umbes 100 ml viina, kella 20 paiku otsustas ta enda kasutuses oleva taksosõiduautoga Opel Zafira reg märgiga XXX sõita Maardusse. Maardus Haigla bussipeatuses pidas politseipatrull ta kinni, politseibussis kontrolliti joobeseisundit ja tuvastati alkoholijoove. Seejärel toimetati ta Maardu politseijaoskonda, kus tal veelkordselt tuvastati alkoholijoove ja viidi kainenemisele (tl 25-28). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: tunnistaja Illimar XXX (XXX) ütluste kohaselt oli ta 07.08.2014 tööl politseiametnikuna ja sai väljakutse Jõelähtme valda Saviranna külla, kus oli toimunud liiklusõnnetus. Sõites väljakutsele märkas ta Maardus Keemikute teel kahtlase sõidustiiliga sõiduautot Opel reg märgiga XXX, mis sooritas ohtlikke möödasõite ja sõitis suurel kiirusel vastassuunavööndis Noorte tänava suunas. Tunnistaja otsustas sõiduki peatada, peale sõiduki peatumist 07.08.2014 kella 20.45 paiku kontrollis tunnistaja koos paarimehega sõiduki juhi joobeseisundit indikaatorvahendiga, mis näitas alkoholijoobe olemasolu. Tunnistaja kutsus auto juhi B.G politseiautosse, kus B.G tunnistas, et on alkoholijoobes ja tarvitas enne sõitma hakkamist alkoholi. Tunnistaja kutsus juhiga edasiseks tegelemiseks kohale politseipatrulli (tl 23) - 07.08.2014 kella 20.46 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli andmetel oli kontrolli tulemus positiivne, indikaatorvahendi näit oli 1,15 mg/l kohta (tl 14); - 07.08.2014 kella 22.08 ajal koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli andmetel oli B.G alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,06 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,96 mg/l (tl.15-16) - väljatrükiga juhiloa andmete kohta, mis tõendab, et B.G on mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv juhiluba (tl 35). B.G poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ning kogutud kirjalike tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.G juhtis tahtlikult mootorsõidukit joobeseisundis ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Rahaline karistus, mille kohaldamist kaitsja taotles, ei vastaks B.G süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. B.G on varem 7 korral kriminaalkorras karistatud, neist 6 korral mootorsõiduki juhtimise ees joobeseisundis. Viimati karistas Harju Maakohus B.G KarS § 424 järgi 25.01.2013.a vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 836 tundi tähtajaga 24 kuud, lisakaristusena võeti B.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Sellest hoolimata juhtis B.G järjekordselt mootorsõidukit joobeseisundis. On ilmne, et B.G ei ole enda jaoks karistusest mingeid

järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades B.G jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine 1 aastaks vaatamata töökoha ja perekonna olemasolule, põhjendatud. On tuvastatud, et B.G pani kuriteo toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 7 kohaselt asendatakse üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemise ja vangistuse kohaldamise korral üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Seega tuleb B.G-le KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja asendatud ning ärakandmata liitkaristus. Lisakaristusena tuleb B.G suhtes tema liiklusalase käitumise mõjutamiseks kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et B.G ise mõistaks, et nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 on asutud seisukohale, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel (vt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 p 50, Riigikohtu 20. aprilli 2006 otsus asjas nr 3-1-1-20-06 p 9).B.G on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning kohus ei ole tuvastanud ühtegi erandlikku asjaolu, mis õigustaks B.G-lt juhtimisõiguse äravõtmata jätmist. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus B.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 256-5 lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi kindlaksmääratud maksetena 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.