Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
07.08.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-2716
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.H, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 23.01.2014 ja lõpp 05.03.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.08.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.01.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2716 tunnistati D.H süüdi KarS § 122 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru maakohtu 30.09.2009 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) kuu 10 (kümme) päeva vangistust. Seega lõplikuks sanktsiooniks määrati liitkaristus pikkusega 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates isiku vahi alla võtmisest kohtusaalis KrMS § 130 lg 5 alusel 23.01.2014.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.01.2014.a kohtuotsus jõustus 08.02.2014.a.
Viru vangla toetab kinnipeetava D.H vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung D.H taotles kohtuistungil enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav märkis, et ta on olnud kodune inimene ja harva väljas käinud. D.H tõi välja, et juhul, kui teda vabastatakse, siis hakkab ta esialgu elama üksi, sest elukaaslasega pole tal enam mingit suhet. Oma sissetulekuallikana näeb ta üksnes invaliidsuspensioni. Kinnipeetav väidab kohtuistungil, et aastal 2012 lõpetas ta suhted alkoholiga, sh igasuguse õllejoomise ja selleks saavutamiseks tuleb lihtsalt kodune olla ning väljas üksnes poes söögi järel käia. Samuti toob kinnipeetav istungil välja, et ta ise ei tunne, et oleks agressiivne inimene, ta on enda jaoks kõik asjad juba selgeks mõelnud ja sellepärast peaks kohus kaaluma tema vabastamist. Agressiivsuse kohta lisas D.H veel, et minevikuepisoodides elukaaslane provotseeris tema agressiivset käitumist ja isegi ründas kolmel korral süüdimõistetut noaga. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava D.H taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab oma otsustust alljärgnevalt. Käesolevas asjas on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimisi ennetähtaega vabastamise formaalsed eeldused, s.o kinnipeetav D.H on karistusajast ära kandnud vähemalt kolmandiku ja nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib, et tingimisi ennetähtaega vabastamise sätete kohaldamise raskuskese lasub materiaalsete eelduste täidetusel. Vastavalt KarS § 76 lg-le 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viimase, 23. jaanuaril 2014.a mõistetud karistusega heideti kinnipeetavale D.H-le ette oma elukaaslase suhtes kokku mitmetes episoodides perioodil juuli - august 2011.a järjepidevalt füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamist, millega tekitati kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. Sealjuures pani D.H teod toime oma alaealiste laste juuresolekul. Mõnes episoodis kestis peksmine pausidega kuni kaks tundi ja selle tagajärjel oli kannatanul rohkelt hematoome. Teod kvalifitseeriti karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb piinamist. Antud kuritegude eest mõisteti karistus kokkuleppemenetluse vormis, kohus võttis karistuskokkuleppe kinnitamisel arvesse, et teod on toime pandud pika aja vältel ja ühtlasi katseajal, s.o ajal, mil isikule oli eelmise kohtuotsusega jäetud tingimisi karistus kohaldamata. Süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavad korduv perevägivald, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja korduvad liiklusseaduse rikkumised alkoholijoobes. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad isiku ohtlikkusele. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtub, et isik kannab käesoleval ajal reaalset vangistust teistkordselt. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Ühtne kuritegude muster puudub, peamine ühine tunnus alkoholi kuritarvitamine. Kuritegude jätkuv toimepanemine viitab sellele, et senised karistused ei ole D.H-le soovitud eripreventiivset mõju avaldanud. Kinnipeetava D.H ennetähtaegset vabastamist kaaludes ei saa jätta tähelepanu pööramata
tema käitumisele kinnipidamisasutuses karistuse kandmise ajal. Riigikohus on väljendanud selles osas oma selget seisukohta, mille kohaselt on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses viibimise aja kestel tema ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus. Kohtule saadetud materjalidest nähtub, et D.H ei ole käesoleva karistuse kandmise kestel kinnipidamisasutuses toime pannud õigusrikkumisi. Kohus toonitab, et õigusrikkumiste puudumine käesolevas kontekstis ei anna alust automaatselt vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu jaatamiseks. Nimelt on õiguspärane käitumine normiks, ka kinnipidamisasutuses. Vangistusest ennetähtaegset vabastamist õigustavad aga positiivsed erandlikud asjaolud, mitte normist hälbiva käitumise puudumine. Vangla poolt koostatud riskianalüüsi hindamise tulemusena on isiku vägivalla komponendiga korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 33%, seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise viie aasta jooksul 23-40%. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et käesoleval juhul puuduvad need positiivsed erandlikud asjaolud, mis annavad D.H karistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele aluse. Kohus peab tingimisi ennetähtaegu vabastamist otsustades arvestama lisaks süüdimõistetut ennast puudutavatele argumentidele ka kriminaalpoliitilisi kaalutlusi. Käesolevaks ajaks seadusloome protsessis lõpule jõudnud karistusõiguse revisjoni käigus on lähisuhtevägivalla osas seadusandja tahe eriti selgelt avaldunud. See annab märku nimetatud sotsiaalse probleemi tõsidusest ja annab tooni ka nimetatud tegudele karistusõiguslikul reageerimisel. Kuivõrd seadusandja on perevägivalla juhtumite puhul ette näinud senisest rangemaid karistusi, peab kohus eriliselt kaaluma sellise teo toime pannud isiku karistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Isikul on küll subjektiivne õigus nõuda kohtult tema tingimisi ennetähtaegu vabastamise arutamist, kuid mitte ennetähtaegu vabastamist.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.