1.B.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 ja p 9 (03.11.2013 episood) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
2.
KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.
3.KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista B.D-le liitkaristus Harju Maakohtu 27.01.2014. a kohtuotsusega mõistetud karistusega, 7 (seitse) kuud ja 3 (kolm) päeva, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva.
4.B.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (29.03.2014 ja 31.03.2014 episoodid) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud.
5.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.
6.KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõista B.D-le liitkaristus suurendades mõistetud karistust 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva käesoleva kohtuotsuse punktis 3 moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 (üheksa) kuu ja 3 (kolm) päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 13 (kolmteist) päeva.
7.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada B.D karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o alates 31.03.2014. a.
8.B.D suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
9.Asitõendid: - 1 CD-plaat kaupluse turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. - mobiiltelefon Apple iPhone 4, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX(nimetatud XXX). - 3 pudelit viskit Ballantines ja 1 pudel viskit Macallan, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, KarS § 126 lg 3 p 6 alusel anda riigi omandisse.
10.Rahuldada XXXtsiviilhagi. B.D-lt välja mõista kannatanu XXXkasuks 650,00 (kuussada viiskümmend) eurot, milline summa tuleb tasuda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXX Nordea Pank.
11.Rahuldada Selver AS tsiviilhagi. B.D-lt välja mõista kannatanu AS Selver kasuks 466,89 (nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 89 senti) eurot, milline summa tuleb tasuda AS Selver arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank.
12.B.D-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 324,00 eurot; • KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro.
13.Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank, nr IBAN EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbank, nr IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bank või nr IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida süüdistatava ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, „menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 alusel esitada apellatsiooni süüdistatav, tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. KrMS § 319 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon
esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 22.08.2014. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
1.Esitatud süüdistus B.D süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguseid toimepannud isikuks ning keda on Harju Maakohtu 27.01.2014.a otsusega karistatud varguste toimepanemiste eest KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, uuesti võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Vabaduse väljak 6 juures XXX kotist tumesinist värvi rahakoti Marc Jacobs maksumusega 150 eurot, milles oli XXX kuuluvad Nordea Visa Electron pangakaart ja Soome Vabariigi juhiluba ning seejärel haaras XXX käes olnud mobiiltelefoni Apple iPhone 4 maksumusega 500 eurot ning jooksis seejärel koos esemetega minema. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 29.03.2014.a kella 14.36 paiku Tallinnas Läänemere tee 28 asuvas Selver AS-le kuuluvas Läänemere Selver kauplusest kolm pudelit viskit Ballantines maksumusega 65,90 eur/tk, kogumaksumusega 197,97 eurot ning ühe pudeli viskit Ballantines Finest Klass maksumusega 14,99 eurot, seega kokku kaupa kogumaksumusega 212,69 eurot ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, võttis taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 31.03.2014.a kella 17.57 paiku Tallinnas Läänemere tee 28 asuvas Selver AS-le kuuluvas Läänemere Selver kauplusest kolm 0,7-liitrilist pudelit viskit Ballantines maksumusega 64,90 eur/tk, kogumaksumusega 194,70 eurot ning ühe 0,7-liitrise pudeli viskit Macallan maksumusega 59,50 eurot, seega kokku kaupa 254,20 euro väärtuses ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Oma tegevusega pani B.D, olles varem vargusi toimepannud isikuks, uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
vaatlusprotokoll (tl 75-79); isiku B.D kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 83-86); kahtlustatava B.D ütlused (tl 87-90). Harju Maakohtu 27.01.2014 otsus.
3.Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
3.1.03.11.2013. a episoodi osas teo aset leidmine ja selle toime panemine B.D poolt on tõendatud: 1) kannatanu XXX ütlustega selle kohta, et 03.11.2013 kella 05.40 paiku liikus ta mööda Pärnu mnt Vabaduse väljaku monumendi poole, kui vastu tulnud noormees haaras tema käes olnud avatud kotist tumesinist värvi Marc Jacobs rahakoti maksumusega 150,00 eurot. Seejärel haaras noormees kannatanu käest telefoni Apple iPhone 4 maksumusega 500,00 eurot ja jooksis edasi Pärnu maantee poole. Noormees oli kõhna kehaehitusega ning ligikaudu 180 cm pikk. 2) tunnistaja XXX ütlustega selle kohta, et 03.11.2012 kella 06.00 paiku kõndis ta koos XXX Vabaduse väljaku poole. XXX oli just oma käekotist välja võtnud mobiiltelefoni ja hoidis seda enda käes. Käekott oli lahtisena teises käes. Seejärel jooksis neile vastu meesterahvas. Meesterahvas haaras enda kätte XXX mobiiltelefoni. Samuti käis selle mehe käsi XXXkäekotis ning rahakott, mis veel 20 minutit varem oli alles, oli kadunud. Mobiiltelefon oli Apple iPhone 4 ja rahakott Marc Jacobs. Meesterahvas oli kõhna, umbes 180 cm pikk; 3) tunnistaja XXXütlustega, mille kohaselt millalgi 2013. aasta novembrikuu alguses ostis ta endale musta värvi mobiiltelefoni Apple iPhone 4. Müügikuulutuse leidis portaalist okidoki.ee ning kohtus telefoni müüjaga Priisle turu juures. Telefoni müüv meesterahvas oli 180-195 cm pikk, tõenäoliselt rahvuselt venelane, kuid rääkis väga head eesti keelt. Mobiiltelefoni eest maksis 180,00 eurot; 4) tunnistaja XXX ütlustega mille kohaselt 2013. a novembris müüs ta Priisle keskuse juures ühele naisterahvale musta värvi iPhone 4. Ise ostis ta selle telefoni samal päeval Keskturu juurest parklast. Sõber helistas ja küsis telefoni ostusoovi kohta ning palus tal minna Keskturu parklasse. Seal ootas tunnistajat 27-30 aastane mees, keskmist kasvu, kõhna kehaehitusega. Silmad olid tal tumedad, välimus natuke grusiini moodi. Mees väitis, et oli telefoni samal päeval ostnud 100 euro eest ning soovib kallimalt maha müüa. Ostis telefoni 120 või 130 euro eest. Telefon mustas nimekirjas ei olnud; 5) äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt on XXX äratundmiseks esitatud B.D koos kahe sarnase isikuga. XXX on täiesti kindel selles, et fotol nr 3 (B.D) on sama isik, kelle käest ta ostis 2013. aasta novembris Keskturu juures mobiiltelefoni iPhone; 6) äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt XXX tunneb ära talle telefoni müünud isikuna XXX; 7) musta värvi telefon iPhone 4 on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. B.D on kahtlustatavana andnud ütlused, mille kohaselt oli ta 02.11.või 03.11.2013 varahommikul Tallinna vanalinnas ning nägi enda ees kõndimas kahte purjus soomlasest naisterahvast, ühel neist avatud käekott üle õla lükatud. Ettevaatlikult ligi hiilides märkas ta käekotis mobiiltelefoni ja võttis selle kotist. Rahakotti ta ei võtnud ja seda kotis ka ei olnud. Mobiiltelefoni ära võtmist need kaks naist isegi ei märganud. Telefoni müüs Keksturul ühele meesterahvale 60 euro eest. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused usutavad. Need ei kattu kannatanu ja tunnistaja Järvi ütlustega B.D liikumise suuna, varguse toimumise asjaolude ning kannatanu ja tunnistaja käitumise osas vahetult peale varguse toime panemist. Samuti ei kattu süüdistatava ütlused tunnistaja XXX ütlustega telefoni müügihinna osas. Kogutud tõendid annavad põhjuse järeldada, et lisaks mobiiltelefonile varastas süüdistatav kannatanult ka rahakoti.
Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud B.D poolt võõraste vallasasjade avalik äravõtmine. B.D objektiivsest käitumisest nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.
3.2.29.03.2014. a episoodi osas teo aset leidmine ja selle toime panemine B.D poolt on tõendatud: 1) Selver AS avaldusega selle kohta, et 29.03.2014 kell 14.36 tundmatu meesterahvas (kiilakas, halli värvi jope ja püksid) lahkus Läänemere Selveris müügisaalist kauba eest tasumata. Kaubaks oli 3 Ballantise ix yo ja 1 Ballantines finest class; 2) tunnistaja XXX(XXX) ütlustega, mille kohaselt töötab ta TopSec OÜ-s, millise firma ja Selver AS vahel on sõlmitud leping kaupluste võrgu valvamise kohta. 02.04.2013 tegi ta videoanalüüsi Läänemere Selveri valvekaamerate salvestuste alusel. Analüüsi käigus tuvastas, et 29.03.2013 kella 14.36 paiku halli värvi jope ja pükstega meesterahvas varastas alkoholi: 3 Ballantise ix yo ja 1 Ballantines finest class; 3) asitõendi vaatlusprotokolliga (kaupluse turvakaamera videosalvestis), mille kohaselt 23.03.2014 kell 14:24 siseneb Läänemere Selverisse meesterahvas, kellest saab ära tunda B.D. Ta suundub müügisaali otse alkoholi riiuli juurde., võtab riiulist pakendis oleva alkoholipudeli ja paneb riiulisse tagasi. Kell 14:36 võtab ta riiulist neli pakendis olevat alkoholipudelit, topib omale põue ja lahkub müügisaalist läbi kassade liini millegi eest maksmata; 4) B.D ütlustega, mille kohaselt läks ta 29.03.2014 kell 14:30 paiku kauplusesse Läänemere Selver varastamise eesmärgil. Läks alkoholiosakonda, võttis riiulilt 4 pudelit viskit ja pani jope alla põue. Mingeid turvaelemente ta ära ei võtnud ja läks kassast mööda kauba eest tasumata. Alkoholi müüs Lasnamäe turul võõrale inimesele 100 euro eest. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud B.D poolt võõraste vallasasjade (nelja konjakipudeli) äravõtmine. B.D objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi varastamise eesmärgil, võttis konjakipudelid, peitis põue – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. 3.3 31.03.2014. a episoodi osas teo aset leidmine ja selle toime panemine B.D poolt on tõendatud: 1) Selver AS avaldusega, mille kohaselt palutakse vastutusele võtta 31.03.2014 kell 19:57 kaupluses Läänemere Selver õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Selver AS-ile kuuluvat kaupa 254, 20 euro väärtuses (kolm Ballantines (kaup rikutud) ja 1 MacCallan); 2) turvafirma TopSec Turvateenused õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt 31.03.2014 kell 17:57 meesterahvas võttis riiulist neli kallist alkoholipudelit ja jooksis kauplusest välja toodete eest maksmata. Kaubaks oli 3 Ballantines ja 1 MacCallan, kaup rikutud; 3) tunnistaja XXX(XXX) ütlustega, mille kohaselt olles 31.03.2014 tööl Läänemere Selveris turvatöötajana nägi, kuidas meesterahvas läks alkoholi osakonda ja pani endale põue neli pudelit alkoholi kogumaksumusega 254,20 eurot. Mees möödus kassade rivist toote eest maksmata ja jooksis kauplusest välja. Tunnistaja järgnes meesterahvale ja pidas ta füüsilist jõudu kasutades kinni; 4) asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud viski pudeleid, mille pakendid on rikutud; 5) isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on B.D 31.03.2014 kell 19:07 kahtlustatavana kinni peetud Tallinnas Läänemere tee 28 asuvas Selveri kaupluses tabatuna kuriteo toimepanemiselt; 6) B.D ütlustega, mille kohaselt läks ta 31.03.2013 kauplusesse Läänemere Selver eesmärgiga varastada midagi. Läks alkoholiosakonda ja võttis riiulilt neli karpides olevat viskipudelit, pani need jope alla ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Kaupluse väljapääsu juures peeti turvatöötaja poolt kinni.
Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud B.D poolt võõraste vallasasjade (nelja konjakipudeli) äravõtmine. B.D objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi varastamise eesmärgil, võttis konjakipudelid, peitis põue – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult. Tegu jäi katse staadiumisse. Süüdistatava poolt omastamise eesmärgil äravõetud esemed (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid tema jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (KarS Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Käesolevas asjas on tegemist kolme varguse episoodiga. Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega on B.D süüdi tunnistatud muu hulgas KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kümne varguse toime panemises. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 3. trükk. Juura, 2009, lk 537). B.D tegevus kolme varguse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. B.D on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
4.Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. B.D näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda varasemad karistused ei ole mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Harju Maakohtu 27.01.2014 otsusega asendati B.D-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määratud aja jooksul pani ta toime uued kuriteod. Sellise isiku puhul on ainuvõimalik karistuse liik vangistus.
03.11.2013. a episood on toime pandud enne Harju Maakohtu 27.01.2014.a. otsust. Tulenevalt varastatu väärtusest saab isiku süüd hinnata keskmiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendava asjaoluna arvestab kohus istungil avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid ja inimeste vajadus avalikus ruumis elementaarse turvalisuse järele ühiskonnale signaali saatmist selle kohta, et tänaval liikuva inimese suhtes toime pandud vargusele järgneb arvestatav karistus. Kohus loeb kohaseks karistuse määraks nimetatud episoodi osas kuus kuud vangistust. B.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5 ja p 9 (03.11.2013 episood) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendatakse mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. Harju Maakohtu27.01.2014 otsusega mõisteti B.D-le karistuseks vangistus 7 kuud ja 3 päeva, so 213 päeva, milline asendati üldkasuliku tööga 426 tunni ulatuses. Selle tegemiseks määratud aja jooksul pani süüdistatav toime uued kuriteod enne kui ta jõuti kriminaalhooldusametniku poolt määrata üldkasulikule tööle.
KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Üldkasuliku töö tegemata osa asendatakse Kars § 69 lg 7 ja 6 alusel arvestusega üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Arvestades eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust, ei pea kohus võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskemaga ning moodustab liitkaristuse üksikkaristustest raskema suurendamise teel. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista B.D-le liitkaristus Harju Maakohtu 27.01.2014. a kohtuotsusega mõistetud karistusega, 7 (seitse) kuud ja 3 (kolm) päeva, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva. 29.03.2014 ja 31.03.2014 toime pandud varguste osas arvestab kohus karistuse määra valikul, et isiku süüd saab varastatu väärtusest tulenevalt lugeda keskmiseks. Karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Üks tegudest jäi katse staadiumi. B.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (29.03.2014 ja 31.03.2014 episoodid) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõista B.D-le liitkaristus suurendades mõistetud karistust 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva käesoleva kohtuotsuse punktis 3 moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 (üheksa) kuu ja 3 (kolm) päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 13 (kolmteist) päeva.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada B.D karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o alates 31.03.2014. a.
5.Tsiviilhagid VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Samas sätte lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulutused. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. KrMS § 38 lg 3 kohaselt tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Asjas on esitatud tsiviilhagid varalise kahju, milline tuleneb kaotsi läinud või rikutud vara maksumusest, nõuetes. XXXon esitanud süüdistatava vastu tsiviilhagi 650 euro nõudes. Nimetatu koosneb temalt süüdistatava poolt varastatud mobiiltelefoni Apple iPhone 4 maksumusest (500 eurot) ja rahakoti Marc Jacobs maksumusest (150 eurot). XXX telefon saadi kohtuvälise menetleja poolt kätte ning anti hoiule Politsei Prefektuuri asitõendite hoidlasse. Kannatanu ei soovinud mobiiltelefoni tagasi, kuna oli juba ostnud uue telefoni. B.D ei esitanud vastuväiteid kahju hüvitamise osas. Selver AS on esitanud tsiviilhagi 466,89 euro nõudes. 29.03.2014. a varastas B.D Selver AS-ile kuuluvad kolm pudelit viskit Ballantines maksumusega 65,90 eurot/tk, kogumaksumusega 197,97 eurot ning ühe pudeli viskit Ballantines Finest Klass maksumusega 14,99 eurot. 31.03.2014. varastas B.D kolm 0,7-liitrilist pudelit viskit Ballantines maksumusega 64,90 eur/tk, kogumaksumusega 194,70 eurot ning ühe 0,7-liitrise pudeli viskit Macallan maksumusega 59,50 eurot, kogumaksumusega 254,20 eurot. 31.03.2014 varastatud alkohoolsed joogid asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas. AS Selver ei soovi varastatud kaupa tagasi, kuna kaup on rikutud. B.D ei esitanud vastuväiteid kahju hüvitamise osas. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist kahju olemasolu mõlemal kannatanul, õigusvastane tegu ning põhjuslik seos nende vahel. Kahju tekitamine on õigusvastane ja süüline.
XXX kuulunud asjade maksumus on tuvastatav tema ütluste alusel. Arvestades varastatud esemete kaubamärke on kannatanu poolt esitatu asjade maksumus tõenäoline. Kuigi telefon leiti hiljem üles, ei ole see aluseks kahju hüvitise vähendamisele. Telefon on isiklikke andmeid sisaldav tihedat kasutust leidev tarbeese, mille kohest asendamist ning tarkvara uuendamise järel (XXX ütlused) tagasi mittesoovimine on igati põhjendatud. Telefoni XXX ostnud XXX on asjas tunnistatud kolmandaks isikuks ning ta on esitanud taotluse telefoni tagasi saamiseks. Kahju suurus tuleneb AS Selver hagi puhul varastatud kauba maksumusest kaupluses. Eeltoodu alusel kuulub XXX tsiviilhagi rahuldamisele. B.D-lt välja mõista XXX kasuks 650,00 (kuussada viiskümmend) eurot, milline summa tuleb tasuda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXNordea Pank. Selver AS tsiviilhagi kuulub samuti rahuldamisele. B.D-lt välja mõista kannatanu AS Selver kasuks 466,89 (nelisada kuuskümmend kuus eurot ja 89 senti) eurot, milline summa tuleb tasuda AS Selver arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank.
6.Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja p 6 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: 6.1 1 CD-plaat kaupluse turvakaamera videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 6.2 mobiiltelefon Apple iPhone 4, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX(nimetatud XXX) kui isikule, kelle valdusest see ära võeti. 6.3 3 pudelit viskit Ballantines ja 1 pudel viskit Macallan, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, KarS § 126 lg 3 p 6 alusel anda riigi omandisse.
7.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja p 5 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud; KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodust johtuvalt tuleb B.D-lt välja mõista menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 324,00 eurot; • KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro.
Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB Pank, nr IBAN EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbank, nr IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bank või nr IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida süüdistatava ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, „menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.