Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
28.07.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-600
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Svetlana Hamaza
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr Iljin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEKSANDR ILJIN, isikukood 37705242216, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.02.2013 ja lõpp 01.05.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.07.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Aleksandr Iljin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Iljini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-600 tunnistati Aleksandr Iljin süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja
karistati Aleksandr Iljinit vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. KarS § 74 lg 2 alusel pöörati mõistetud vangistus osaliselt täitmisele. Koheselt kuuluti ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud täitmisele mitte pöörata, kui Aleksandr Iljin ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Karistusaega arvestati alates 04.09.2011.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012.a kohtuotsus jõustus 23.02.2012.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.03.2012.a kohtumäärusega KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 kohaselt liideti Aleksandr Iljinile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012.a kohtuotsusega nr 1-12-600 mõistetud karistus – 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.12.2011.a kohtuotsusega nr 1-11-11414 mõistetud karistus – 3 (kolm) kuud 13 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Aleksandr Iljinile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust. Otsustati, et vastavalt KarS § 74 lg 2, osa vangistusest, nimelt 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kolmeaastase katseaja jooksul Aleksandr Iljin ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS §s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Osa vangistusest, nimelt 7 (seitse) kuud, kantakse ära kohe. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel Aleksandr Iljin on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul. Karistusaega arvestati alates 04.09.2011.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.03.2012.a kohtumäärus jõustus 27.04.2012.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.02.2013 kohtumäärusega Vastavalt KarS § 74 lg 4 pöörati Aleksandr Iljinile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.03.2012.a kohtumäärusega nr 1-12-600 mõistetud karistus, 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 01.02.2013.a. Viru vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Aleksandr Iljin taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui teda vabastatakse, siis hakkab ta elama koos ema ja noorema vennaga. Garanteeritud töökohta olemas ei ole. Elama hakkab invaliidsuspensionist. Kontrollnõudeid ei täitnud, sest tarvitas alkoholi ja ei mõistnud oma tegusid. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Väärtegusid on isik sooritanud kuuel korral. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega antud võimalust suuremat osa karistusest vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid. Seega ei ole suutnud kriminaalhooldus avaldada isikule positiivset mõju, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist kriminaalhoolduse ajal.
Tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud vabastada kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega ning allutada ta kriminaalhooldusele. Samuti peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi liigtarvitamine. Vangla hinnangul kinnipeetav peab alkoholi tarvitamist probleemiks ning oht ühiskonnale ja konkreetsetele täiskasvanutele on kõige suurem kui isik tarvitab alkoholi. Isik on väidetavalt läbinud alkoholivastast ravi, kuid see pole aidanud. Isik on korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise tõttu ning ka käesolev karistus on seotud alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldse käitumisega. Selline asjaolu ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral kaasnevad kontrollnõuded, millest üheks on vabaduses alkoholist hoidumine, kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks vabaduses alkoholist hoiduda ja kontrollnõuded nõuetekohaselt. Riskianalüüsi hindamise tulemusena on isiku üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgmise aasta jooksul 47% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.