Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. juuni 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Aleksei Hmeljovi (Hmeljov) kaitsja Marina Valge, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. juuni 2014 määrus.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Aleksei Hmeljov (isikukood 38707310223) Harju Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata Aleksei Hmeljov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Aleksei Hmeljovi katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2, p 4, p 7, p 9 kohaselt kohustada Aleksei Hmeljovit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast
vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas, mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.
6.KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
7.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt Aleksei Hmeljovile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8.KrMS § 187 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.
9.Aleksei Hmeljovi kaitsja määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 10.09.2009 otsusega mõisteti Aleksei Hmeljov süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistusaja algus 09.08.2008 ja lõpp 09.08.2015.
2.Tartu Maakohtu 20.06.2014 määrusega jäeti A. Hmeljov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Süüdistuse kohaselt kasutas Aleksei Hmeljov füüsilist vägivalda enda elukohas oma sõbra alaealise õe suhtes, muuhulgas teipis kinni tema käed ja suu ning pigistas kõrist. Kannatanu vastupanu mahasurumiseks lõi Aleksei Hmeljov teda mitu korda rusikaga vastu kaela ja kõhu piirkonda ning astus kannatanu tahte vastaselt temaga suguühendusse. Kuriteole eelnes alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Maakohus leidis, et A. Hmeljovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked. Vaatamata sellele, et tegemist on seksuaalse enesemääramisõiguse vastu suunatud süüteoga, pani A. Hmeljov selle toime alaealise suhtes ja väga vägivaldsel viisil.
2.2.Maakohus pidas siiski positiiveks asjaolu, et A. Hmeljov tunnistab ja kahetseb toimepandud kuritegu, kuna Harju Maakohtu 10.09.2009 otsuse kohaselt A. Hmeljov oma süüd ei tunnistanud. Samuti pidas maakohus positiivseks seda, et A. Hmeljov on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud riigikeele õppe C1 tasemel, omandanud keevitaja kutse ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused.
2.3.A. Hmeljov soovib asuda elama oma tädi juurde ning talle on garanteeritud töökoht Tallinnas asuvas transpordiettevõttes OÜ XXX .
2.4.Eeltoodule tuginedes jõudis maakohus seisukohale, et A. Hmeljovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leidis, et olenemata paljudest A. Hmeljovi suhtes esinevatest positiivsetest asjaoludest, ei võimalda A. Hmeljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist eelkõige toimepandud kuriteo asjaolud ja senini ärakantud karistusaeg. Maakohtu hinnangul ei vasta A. Hmeljovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna ootustele, mis üldsusel on taoliste kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste osas. -2-
3.Tartu Maakohtu 20.06.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Hmeljovi kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 20.06.2014 määruse ja vabastada A. Hmeljov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Süüdimõistetu on teadvustanud, et tal on olnud probleeme käitumisega ning teinud sellest ka vastavaid järeldusi. Süüdimõistetu on kindel, et vabaduses ei teki tal enam probleeme alkoholi ja narkootikumidega, kuna ta on saanud vanemaks ja targemaks. A. Hmeljov on Murru vanglas läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, tagasilanguse ennetamise programmi ja osalenud tööhõives. Tartu Vanglas on A. Hmeljov läbinud sotsiaalprogrammi „Usk ja teadmine“, „Viha juhtimine“, osalenud riigikeele õppes tasemel C1. Samuti on A. Hmeljov läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Lisaks on A. Hmeljov omandanud keevitaja kutse, osalenud tööhõives majandusabitöödel ja käesoleval ajal töötab vanglatööstuses abitöölisena. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Hmeljovil ei ole.
3.2.Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et süüdimõistetu iseloomustuse põhjal saab teha järelduse, et A. Hmeljov on normaalse elu elamiseks motiveeritud ja seega tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada.
3.3.Maakohus märkis, et puudub kindel veendumus selles, et A. Hmeljov ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta on läbinud olulised sotsiaalprogrammid, osalenud vangla majandustöödel, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, vanglast vabanemisel on tal kindel elukoht ja lähedaste toetus ning võimalus saada tööd.
3.4.Määruskaebuse kohaselt kinnitab A. Hmeljov, et ta on nõus võtma endale veel täiendavaid lisakohustusi katseajal. Samuti kinnitab süüdimõistetu, et on teinud järeldused oma senisest elust ning tal on soov edaspidi elada seadusekuulekat elu. Veel pikemaajalisem vanglas viibimine ei aita sellele kuidagi kaasa, pigem tekitab lootusetuse tunnet. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab A. Hmeljovile võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav enda poolt toimepandud kuritegu ei õigusta, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumisstiili muutma. Positiivse asjaoluna on määruskaebuses märgitud, et süüdimõistetul on vabaduses olemas toetav tugivõrgustik oma tädi, isa ja ema näol. Tädi on lubanud kinnipeetava vabanedes enda juurde elama võtta ning süüdimõistetul on ka võimalus ennast iseseisvalt materiaalselt kindlustada. A. Hmeljovi perekonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid ning omavahelised suhted on üksteist toetavad.
4.Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 16.07.2014. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, andnud menetlusosalistele võimaluse seisukohti esitada, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuses nimetatud asjaolud väärivad tähelepanu ja sellest tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja A. Hmeljovi kaitsja määruskaebus rahuldada.
6.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning -3-
võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud kuriteo toimepanemise asjaoludele ning senini ärakantud karistusajale. Ringkonnakohus märgib, et kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse kategoorilist võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Samuti leiab ringkonnakohus, et mõistetud 7 aasta pikkusest vangistusest 6 aasta ärakandmine kinnipidamiskohas on antud kuriteo asjaolusid arvestades küllaldane, et kaaluda isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
7.1.Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse A. Hmeljovi isikuomadusi, käitumist vangistuses, varasemat elukäiku (kriminaalkorras varasemalt karistatud ühel korral), võimalusi vabanemisel ning ära kantud karistusaja pikkust, kaaluvad need mõneti üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus ka maakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb positiivseks pidada asjaolu, et A. Hmeljov tunnistab ja kahetseb nüüdseks oma tegu, kuna Harju Maakohtu 10.09.2009 otsuse kohaselt A. Hmeljov oma süüd ei tunnistanud. Tartu Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Hmeljov on käitunud vangistuse jooksul seadusekuulekalt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised ja karistused. Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ja nimetatud eeldus on A. Hmeljovi puhul täidetud. Lisaks on A. Hmeljov läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, tagasilanguse ennetamise programmi, sotsiaalprogrammid „Usk ja teadmine“, „Viha juhtimine“, „12 sammu“, omandanud keevitaja kutse, osalenud majandustöödel, töötanud vanglatööstuses abitöölisena ning õppinud riigikeelt C1 tasemel. Kinnipeetava iseloomustusest ja A. Hmeljovi kaitsja määruskaebusest lähtuvalt on A. Hmeljovil olemas kindel elukoht aadressil XXX , kus elab tema tädi koos abikaasa ja lapsega. Samuti on A. Hmeljovile garanteeritud töökoht mehhaaniku ametikohale OÜ- s XXX . Kriminaalhooldaja andmetel on tädi pere nõus A. Hmeljovi toetama. Kinnipeetav on motiveeritud asuma ametlikult tööle ning loobuma kuritegelikust käitumisest. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et A. Hmeljovil esineb käesoleval ajal eeldusi õiguskuulekaks eluks.
7.2.Ringkonnakohus möönab, et A. Hmeljovi puhul esineb jätkuvalt ka alkoholist tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks, kuid leiab, et isiku vabastamine täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega võimaldab neid vähendada. Ringkonnakohus märgib, et A. Hmeljov ei ole varem kriminaalhooldusel viibinud ning on oma käitumisega vangistuses ringkonnakohtu hinnangul teeninud võimaluse näidata, et ta on võimeline vabaduses seaduskuulekat elu jätkama ning talle pandud kontrollnõudeid järgima. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Hmeljovi puhul on vangistus kui karistus käesoleval ajal oma eesmärgi täitnud.
8.Kriminaalhooldusametniku ja Tartu Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel panna A. Hmeljovile kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna Töötukassas, mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb A. Hmeljovil jätkata kandmata vangistust.
9.Asja materjalide kohaselt on A. Hmeljovi karistusaja lõpp 09.08.2015. Lähtudes KarS § 76 lg-st 4 tuleb A. Hmeljovi suhtes kohaldada katseaega 1 aasta, s.o minimaalset katseaega. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb A. Hmeljov -4-
vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Tartu Maakohtu 20.06.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada A. Hmeljov Harju Maakohtu 10.09.2009 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus tuleb rahuldada.
11.Kaitsjatasu taotluse summas 72 eurot, s.h käibemaks 12 eurot, loeb ringkonnakohus põhjendatuks ja see tuleb hüvitada ning vastavalt KrMS §-dele 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 1 jääb see riigi kanda.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
-5-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.