lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-3687/43

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 24.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-11-3687/43
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-3687/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.04.20111-11-3687/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.05.20121-11-3687/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.06.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-11-3687

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-3687

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Prokurör

Prokuröri abi Liane Peets (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Ahti Paugu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

AHTI PAUK

elukoht (vabanemisel): puudub; isikukood: 36008154922; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub

Kohtuistungi toimumise aeg

22.07.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Ahti Pauk temale Järva Maakohtu 20.05.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-218/2004 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Järva Maakohtu 20.05.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1-218/2004 tunnistati Ahti Pauk süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust; KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.03.2004. a ja lõppeb 23.09.2014. a. Vangla ei toeta Ahti Paugu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Ahti Paugu tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Ahti Paugu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Ahti Pauk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Ahti Paugu, leiab, et Ahti Paugu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.Ahti Pauk kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Pauk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Ahti Paugul on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Ahti Paugu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ahti Pauk on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ahti Pauku on varasemalt karistatud ka reaalse vangistusega, mis näitab, et vabadusekaotus ei ole senini Ahti Paugule preventiivset mõju avaldanud. Lisaks aktiivsele kuritegelikule minevikule, tuleb pidada äärmiselt rasketeks ka Ahti Paugu poolt viimati toimepandud kuriteo asjaolusid. Käesoleval ajal kannab Ahti Pauk karistust varguse katse ning mõrva eest. Raskeima isikuvastase kuriteo on Ahti Pauk pannud toime raskendavatel asjaoludel, st piinaval ja julmal viisil – pärast kannatanu rusikatega pähe peksmist hakkas Ahti Pauk kannatanut vastu pead peksma äratuskella, tühja õllepudeli ja morsikannuga. Ahti Pauk selgitas, et ta ei tahtnud inimest tappa, aga ta oli alkoholi üleliia tarbinud, lisaks elumured ja depressioon, mis teda selleni viisid. Ahti Pauk loodab, et sellist asja rohkem ei juhtu. Ahti Paugule mõisteti toimepandud kuriteo eest karistuseks 10 aastat vangistust, millest on tal käesolevaks ajaks kandmata mõned kuud vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ahti Pauk motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Toimunud on vestlused kontaktisikuga väärtushinnangute korrigeerimiseks ja probleemkäitumise teadvustamiseks. Ahti Pauk on läbinud 2 korda sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kust on enda seletuse kohaselt saanud palju uusi ja asjakohaseid mõtteid. Ahti Pauk on osalenud majandusabitöödel ning varasemalt Ämari ja Murru vanglas ka töötanud. Ahti Pauk avaldas, et tal on vangistuse jooksul olnud kaks infarkti. Pärast infarkti on Ahti Paugu sõnul

talle töötamine täielikult keelatud, kuigi ta ise seda tahaks. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul on 3, kõik seoses sigarettide omamisega. Ahti Pauk ise leiab, et tegemist ei ole suurte rikkumistega ja üldiselt pole ta korda rikkunud, isikuvastaseid rikkumisi ei ole ja kõigiga saab hästi läbi. Vabanemise korral ei ole Ahti Paugul garanteeritud elu- ja töökohta. Ahti Paugu selgituse kohaselt soovib ta elama asuda Paidesse ja tema tugiisik tegeleb elukoha leidmisega. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt ei ole Paide linna Sotsiaaltöökeskuse töötaja sõnul neil võimalik sotsiaalkorterit pakkuda, võimalus on saada ainult öömajutuse teenus. Ahti Paugu poolvend ja endine elukaaslane ei soovi samuti Ahti Paugule elamispinda pakkuda, lastega on tal suhtlus katkenud. Sellest tulenevalt puudub käesolevalt Ahti Paugul kindel elukoht, mis on kriminaalhooldusliku järelevalve teostamise eelduseks. Uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks tuleb Ahti Paukgu puhul pidada ka tema alkoholisõltuvust, mis kuritegude toimepanemist soodustas. Alkoholisõltuvust Ahti Pauk tunnistab ja kinnitab, et ta soovib vabaduses alkoholist täielikult loobuda. Enne vangistust töötas Ahti Pauk umbes 7 aastat metallitöödel AS-is Jalaksis. Ahti Paugu selgituse kohaselt on arstid keelanud tal töötamise. Kuigi Ahti Pauk ise arvab, et ta võiks sobiva töö leida, ei ole kohtu hinnangul väljavaated kuigi head. Ahti Paugu vabanemisfondi on kogunenud raha, mis võimaldab tal esialgu toime tulla (lisaks pension), kuid pikemas plaanis ei ole tal siiski garanteeritud sissetulekut ja see võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.

4.Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes, on kohus seisukohal, et Ahti Paugu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Ahti Paugu tingimisi ennetähtaegset vabanemist ei võimalda eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud, varasem elukäik, vabanemisjärgsed tingimused. Ahti Paugul tuleb talle mõistetud karistus lõpuni kanda.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.