Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 9.mai 2014.a. otsusega süüdi tunnistada U .D KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. Vähendada U.D-le mõistetud karistust 1/3 võrra. U.D peab ära kandma vangistuse – 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka U.D poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.05.2014.a. Valida U.D suhtes tõkendiks– vahistamine. Võtta U.D vahi alla kohtusaalis. U.D mõisteti süüdi selles, et tema, olles 10.09.2013.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 08.05.2014 kella 15.50 ajal Tallinnas, aadressil Xxxxxxxxx xxx xx asuvast kauplusest M üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühe 0,5-liitrise pudeli konjakit Hennessy VSOP maksumusega 45.50 eurot ning ühe pudeli konjakit Meukow Cognac VSOP maksumusega 50.90 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 96.40 eurot. Nimetatud kauba pani endale kaupluse müügisaalis kotti ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna U.D oli kinni peetud turvatöötaja poolt. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav selgitab oma apellatsioonis, et oli sunnitud varastama selleks, et isale ravimeid osta. Lubab, et enam ta kuritegusid toime ei pane ja taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Sama taotluse on oma apellatsioonis esitanud ka süüdistatava kaitsja adv. Leelo Viil. Kaitsja leiab, et karistuse osas ei ole maakohtu otsus põhjendatud. Harju Maakohus on karistuse liiki ja määra motiveerides osundanud süüdistatava karistatusele. Kohtupraktikas väljakujunenud karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt peab mõistetav karistus ennekõike olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut. KarS § 199 puhul tuleb silmas pidada, et varguste puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. Käesoleval juhul on U.D süüdi tunnistatud katsestaadiumisse jäänud kauplusevarguses, mis on tema süü suuruse näitajaks. Kaitsja on seisukohal, et kuritegude puhul, mis jäävad

katsestaadiumisse ning millega kahju ei kaasnenud, ei saa rääkida toimepanija suurest süüst. Kohus möönis samuti põhjendatult, et U.D süü ei ole suur. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul U .D karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtade kohaselt kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-9906). Maakohus leidis, et U.D tuleb karistada reaalse vangistusega. Ühiskondliku kasuliku töö osas märkis kohus, et selle määramiseks saab aluseks olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, siis ei näinud kohus ühtegi põhjust, miks peaks U.D-le mõistma ühiskondliku kasuliku töö. U.D-lt on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud, seega ei täidaks ühiskondlik kasulik töö isiku suhtes karistuse eesmärki. U.D selgitas, et tahab oma elu muuta ja on valmis tegema tööd . KarS § 69 kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. Pikemaajaline regulaarne suhtlemine kriminaalhooldajaga võib süüdistatava hoiakuid muuta, suunates teda ka edaspidi õiguskuulekalt käituma. U.D osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Reaalne vangistus ei ole käesoleval juhul proportsionaalne ja põhjendatud karistus. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et U.D suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes reaalse vangistusega. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.juuni 2014.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 11.juulini 2014. Määratud tähtajaks esitas seisukohad kirjalikult prokurör, kes vastas kaitsja apellatsioonile alljärgnevalt. Harju maakohtu otsus on motiveeritud ja seaduslik. Kohus on põhjalikult põhjendanud, miks U .D suhtes ei ole võimalik asendada reaalset vangistust üldkasuliku töö tundidega. Taotleb jätta 09.05.2014 Harju maakohtu kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsioonide ja apellatsioonimenetluses esitatud prokuröri seisukohaga, tuli alljärgnevatele järeldustele. Apellatsioonides esitatud taotlust süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga peab kohtukolleegium põhjendamatuks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole U.D isik, kes sobib kriminaalhooldusele ning tema mõjutamine kuritegude toimepanemisest hoiduma ei ole saavutatav teisiti, kui tema isoleerimisega ühiskonnast. 28.veebruaril 2013.a. karistas maakohus U.D osaliselt tingimisi vangistusega ja määras katseajaks kaks aastat. Nimetatud katseaega U.D edukalt ei läbinud. Tema kuritegelik eluviis, mis seisneb süstemaatilistes varguste toimepanemises on jätkunud ka pärast reaalse vangistuse ärakandmist ning sellisel juhul ei pea kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga võimalikuks mõista süüdistatavale karistust, mis on kergem eelmisest sarnaste kuritegude eest mõistetud karistusest. See ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Kõiki asjaolusid, millistele on viidanud kaitsja oma apellatsioonis, s.h. ka süü suurust, on maakohus arvestanud konkreetse vangistusmäära mõistmisel. Nimelt on süüdistatavale mõistetud karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära ja on ligilähedane sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammäärale. Põhjus, miks ringkonnakohus pidas vajalikuks lahendada kriminaalasja apellatsioonimenetluses ning ei jätnud apellatsioone läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatuid, mida nad ilmselgelt on , seisneb selles, et maakohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuses esitatud põhjendused, mis puudutavad üldkasuliku töö mõistmise tingimusi ei ole kooskülas Riigikohtu seisukohaga samas küsimuses. Maakohus on otsuses märkinud, et

Esmalt juhib kohtukolleegium maakohtu aga ka apellandist kaitsja tähelepanu sellele, et seaduse kohaselt on vangistuse asenduskaristuseks üldkasulik töö, mitte ühiskondlikult kasulik töö. Teiseks, ja seda just õige kohtupraktika juurutamise eesmärgil, peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses 3-1-1-83-12 p.-s 12 öeldule. Riigikohus on viidatud otsuses selgitanud, et

Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu lõpliku järeldusega, et süüdistatavale tuleb mõista reaalne lühiajaline vangistus, siis nagu nähtub ka viidatud Riigikohtu otsusest ei pea eelosundatud maakohtu ebaõige seisukoht kaasa tooma muudatusi maakohtu otsuses ja kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatava kaitsja adv. Leelo Viil on esitanud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 72 eurot. Nimetatud summa koosneb kohtuotsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele kulunud ajast 1 tund e. 60 eurot ja käibemaksust 12 eurot.

Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kuna käesoleva otsusega jääb maakohtu otsus muutmata peab apellatsioonimenetluse kulud summas 72 eurot hüvitama süüdistatav. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1, prg. 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse U.D suhtes muutmata ning mõistab välja temalt apellatsioonimenetluse kulud.

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Meelika Aava

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.