Kohtulahend

karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 08.05.2014 kella 15.50 ajal Tallinnas, aadressil Mustakivi tee 3a asuvast kauplusest Mustakivi Selver üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühe 0,5-liitrise pudeli konjakit Hennessy VSOP maksumusega 45.50 eurot ning ühe pudeli konjakit Meukow Cognac VSOP maksumusega 50.90 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 96.40 eurot. Nimetatud kauba pani endale kaupluse müügisaalis kotti ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna G.D oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega G .D , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid:

Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi loetakse kuriteokatseks võõra vallasasja äravõtmist, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et G.D süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Teo aset leidmine ja toime panemine G.D poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: Selver AS-i avaldusega /tl 2/, millest nähtub, et AS Selver palub võtta vastusele isiku, kes 08.05.2014 kella 15:50 ajal pani kaupluses toime õigusvastase teo, kelle juurest avastati Selver ASile kuuluvat kaupa: ühe pudeli Hennesey VSOP, maksumusega 45,50 eurot, ühe pudeli konjaki Meukow Cognac VSOP maksumusega 50.90 eurot, kokku kaupa kogumaksumusega 96.40 eurot. Kaup rikkumata ning tagastatud kauplusele; õigusvastase teo toimepanemise aktiga /tl 3/, millest nähtub, et G.D möödus 08.05.2014.a. kella 15:50 ajal kaupluse Mustakivi Selver, aadress Mustakivi tee 3a Tallinn, kassadest, jättes tasumata kauba, ühe pudeli Hennesey VSOP, maksumusega 45,50 eurot, ühe pudeli konjaki Meukow Cognac VSOP maksumusega 50.90 eurot, eest; tunnistaja XXXütlustega /tl. 5/, mille kohaselt tema olles 08.05.2014.a. tööl valvetöötajana kaupluses Selver, aadressil Mustakivi tee 3a Tallinn, nägi, kuidas meesterahvas tuli kauplusesse ning suundus alkoholiosakonna poole. Alkoholiosakonnast võttis isik alkoholi ning pani selle endale kotti, seejärel väjus kaupluse saalist. Pidas isiku kinni ning toimetas turvaruumi. Turvakontrolli käigus leidis isiku kotist kauplusele kuuluvat kaupa koguväärtuses 96,40 eurot; kahtlustatava G.D ütlustega /tl. 26-29/, mille kohaselt G.D tunnistab oma süüd täielikult. Seletab, et läks 08.05.2014.a. kella 15:30 ajal kauplusesse Selver, et varastada alkoholi. Võttis alkoholiosakonnast Hennesey ning veel ühe alkoholi pudeli, pani tooted ostukorvi. Seejärel eemaldas toodetelt turvaelemendid ning pani need endale portfelli. Möödus turvaväravatest, jättes kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas ta kinni ning toimetas turvaruumi, kus tal avastati varastatud alkoholi pudelid. Tahtis varastada alkoholi raha saamise eesmärgil. Kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava G.D süü omaksvõtuga, samuti Selver AS-i avaldusega, õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning tunnistaja XXXütlustega tõendatud G.D poolt võõra vallasasja äravõtmine. G.D objektiivsest käitumisest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega pani teo toime kavatsetult. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava G.D poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud asjaolu, et G.D poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t G.D süüks arvatud tegu jäi katsestaadiumisse. Varalist kahju kauplusele ei tekitatud. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad

teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide (Harju Maakohtu 10.09.2014 otsus) kohaselt on G.D eelnevalt karistatud varavastaste kuuriteo toimepanemise eest /tl 20-22 / Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et G.D-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. G.D pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on G.D näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-152-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. G.D-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, toime pandud vargus ei ole lõpule viidud, kahju ei tekitatud. Kohus arvestab karistuse kergendavaks asjaoluks eeluurimisel avaldatud kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.D süü ei ole suur, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et G.D on varem varavastaste kuritegude eest karistatud, 10.09.2013.a. mõisteti talle Harju Maakohtu poolt varavastaste kuritegude toimepanemise eest liitkaristuseks 10 kuuline ja 24 päeva pikkune vangistus. Isik vabanes karistuse kandmiselt 28.02.2014.a. /tl 40/

Kaitsja palus kohtus asendada G.D-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et G.D ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust, tingimuslikku vangistust, ühiskondliku kasulikku tööd. Rahaline karistus on välistatud, kuna G.D ei tööta. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt tahtis G.D kauplusest varastada kaupa raha saamise eesmärgil, seega ei ole G.D-le võimalik mõista rahalist karistust. Ühiskondliku kasuliku töö osas märgib kohus, et selle määramiseks saab aluseks olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, siis ei näe kohus ühtegi põhjust miks peaks G.D-le mõistma ühiskondlik kasulik töö. G.D-lt on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, eelnevad karistused ei ole mõju avaldanud, seega ei täidaks ühiskondlik kasulik töö isiku suhtes karistuse eesmärki. Karistusest tingimisi vabastamine ei oleks G.D suhtes kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks ühiskonnale vale signaali, et korduvalt varavastase kurteo toime pannud isik, on toime pannud väheohtliku kuriteo. Karistuse eesmärki saab täita üksnes reaalse vangistuse näol. Kohtu hinnangul tuleb G.D suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on G.D kuritegelik aktiivsus keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. G.D karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada G.D edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et G.D tuleb karistada reaalse vangistusega. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. G.D ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab kuriteo toimepanemist. Eelnev karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. G.D näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik.G.D peab arusaama oma tegude keelatusest ning mõistma, et õigusvastastele tegevustele kaasnevad sanktsioonid, mis isikut kõige enam distsiplineerivad ja õiguskuulekale käitumisele suunavad, antud juhul on selleks reaalne vangistus. Kohus leiab, et isikule mõistetav karistus peab muutma tema väärtushinnanguid ja ükskõikset suhtumist õiguskorda ning õigusemõistmisesse üldiselt. Seetõttu leiab kohus, et G.D-le tuleb mõista karistuseks 6 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata 1/3. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist: - süüdi mõista G.D KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. - Vähendada G.D-le mõistetud karistust 1/3 võrra. G.D peab ära kandma

vangistuse – 4 (neli) kuud. - KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka G.D poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.05.2014.a. - Valida G.D suhtes tõkendiks– vahistamine. Võtta G.D vahi alla kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd G.D nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. G.D-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtumenetluse pooled osalist menetluskulude riigi kanda jätmist ei taotlenud. Kaitsja palus menetluskulud ajatada. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. G.D-le mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuu pikkune vangistus, kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus. Arvestades aega, mis G.D tuleb kinnipidamisasutuses veeta, leiab kohus, et selle aja kestel saaks süüdistatav soovi korral tasuda osa temalt välja mõistetud menetluskuludest. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb G.D-lt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulu 216,00 eurot kaitsjatasu. Määrata, et G.D tasub menetluskulu ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 18,00 eurot. Samuti tuleb G.D-lt välja mõista sundraha 266,25 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul, igakuise osamakse suurus on mitte vähem kui 22,19 eurot. Viimase osamakse suurus on 22,49 eurot.Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB pangas või nr EE932200221023778606 AS Swedbank pangas või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777, kriminaalasja number ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendid puuduvad. kohtunik: /allkiri//pitsat/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.