Kohtulahend

1-12-11966 KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Aleksei Zolinile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Aleksei Zolini vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Aleksei Zolin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Mõista Aleksei Zolinilt riigituludesse välja menetluskulud: kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 17.07.2014 kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot ja 72 senti. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE50220022101419335, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700001697, ning selgitus „Aleksei Zolin, 1-12-11966 kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-11966 tunnistati Aleksei Zolin süüdi KarS § 257 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati Aleksei Zolinile mõistetud karistus 6 (kuus) kuud vangistust, 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati Aleksei Zolinit üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 08.11.2012 otsuse alusel mõistetud karistusega (414 tundi üldkasulikku tööd, täitmise tähtaeg 2 aastat) määrati karistuseks 550 (viissada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd, millest Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonnal arvata maha 08.11.2012 kohtuotsuse alusel täidetud tööde tunnid. Tööde täitmise tähtaeg 2 aastat. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2012 kohtuotsus jõustus 05.01.2013. 03.07.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne Aleksei Zolini suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses KarS § 69 lg 6 alusel. Juhul, kui Aleksei Zolin ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku võtta Aleksei Zolin vahi alla KrMS § 429 lg 1 alusel.

1-12-11966 Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud, kuna Aleksei Zolin on rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 03.07.2014 on Aleksei Zolinil sooritatud 550-st töötunnist 134 tundi. Seega tegemata tunde on 416. Aleksei Zolin ei ilmunud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 16.04.2014, 26.06.2014. Oma 22.07.2014 antud kirjalikus seletuses Aleksei Zolin kirjutab, et ei töötanud vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale perioodil 08.07.13 - 12.07.2013 kuna oli haige. Arstitõendit ei esitanud. 09.09.2013 antud kirjalikus seletuses Aleksei Zolin kirjutab, et ei töötanud perioodil 23.07.13 - 26.07.2013 ning 05.08.13, 06.08.13 ning 14.08.13 - 16.08.13 sest oli hõivatud juhutöödega. 07.10.2013 antud kirjalikus seletuses Aleksei Zolin kirjutab, et ei töötanud perioodil 16.09.13 -20.09.2013, sest hoolitses oma tema eest, kes on töövõimetusega isik. 12.06.2014 seletuses ta kirjutab, et ei töötanud ajakava nr 10 järgi, kuna ei leidnud tänavat, kus asub Narva Kunstikool, kus ta pidi üldkasulikku tööd tegema. 01.07.2014 seletuses kirjutab Aleksei Zolin, et ei tulnud registreerimisele 26.06.2014, kuna kaotas registreerimiskaardi. Ei töötanud perioodil 16.06.2014 - 20.06.2014, kuna hoolitses oma ema eest. Arstitõendit ega muid dokumente ei ole isik esitanud. Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest Aleksei Zolin hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ta ei ole üles näidanud huvi oma kohustuste täitmise vastu. Esmakohtumine Aleksei Zoliniga leidis aset 22.01.2013, mil tutvustati hooldusalusele tema õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Hooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 01.03.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 2. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi ajakavas planeeritud tundidest. Arstitõendi ega muu dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. 01.07.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 5. Hooldusalune sooritas 25 tundi 50 ajakavas planeeritud tundidest. Arstitõendi ega muu dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. 22.07.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 7. Hooldusalune sooritas 40 tundi 70 ajakavas planeeritud tundidest. Arstitõendi ega muu dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. 12.08.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 8. Hooldusalune sooritas 10 tundi 25 ajakavas planeeritud tundidest. Arstitõendi ega muu dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. 09.09.2013 oli koostatud rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik hoiatus. 09.09.2013 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 9. Ei töötanud ühtegi tundi ajakavas planeeritud tundidest. Arstitõendit ei esitanud. 07.10.2013 oli koostatud teine rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik hoiatus. 20.05.2014 oli koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava nr 10. Hooldusalune sooritas 6 tundi 15 planeeritud tundidest. Arstitõendi ega muu dokumenti ei ole ta esitanud selleks perioodiks millal ta puudus üldkasuliku töö soorituskohal. Ei ilmunud ka registreerimisele õigel ajal. 01.07.2014 oli koostatud kolmas rikkumise fikseerimise akt ja rikkumise fikseerimise akt ja hooldusalune on teavitatud, et tema suhtes koostatakse erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata Aleksei Zolinile mõistetud karistus täitmisele. Seisuga 03.07.2014 Zolin on sooritanud 134 üldkasuliku töö tundi. Seega tegemata tunde on 416. Kohtuistungil kriminaalhooldusalune Zolin palub mitte pöörata karistus täitmisele. Ta oli haige ning hoolitses haige ema eest. Kaitsja toetas oma kaitsealust.

1-12-11966 Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, ära kuulatud poolte arvamused, leiab, et kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraline ettekanne Aleksei Zolinile karistuse täitmisele pööramisest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune Aleksei Zolin hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ta ei ole üles näidanud huvi oma kohustuste täitmise vastu. Samuti Aleksei Zolini korduvalt ei ilmunud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 16.04.2014, 26.06.2014. Aleksei Zolinile on koostatud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta rikkumise fikseerimise aktid (09.09.2013 ja 07.10.2013) ja tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Aleksei Zolin näitab oma käitumisega, et ta ei võta tõsiselt tingimisi mõistetud karistust. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, Aleksei Zolini seletusi, on kohus veendunud, et Aleksei Zolin hoidub tahtlikult käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud Aleksei Zolinil üldkasulikku tööd teha ning täita kohustusi. Aleksei Zolini poolt välja toodud ÜKT tundide ja kontrollnõude mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks kuna Zolini väited selle kohta, et ta hoolitses haige ema eest ning ise oli haige on paljasõnalised. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kriminaalhoolduse edasine teostamine Aleksei Zolini suhtes ei ole otstarbekas. Seega KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata Aleksei Zolinile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2012 kohtuotsuse nr 1-12-11966 järgi mõistetud karistus, 9 (üheksa) kuud 5 (viis) päeva vangistust (550 tundi ÜKT-d), täitmisele. Kuna Aleksei Zolinil on jäänud täitmata 416 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 208 päeva ehk 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.