Kohtulahend

elama alalises elukohas: Xxxxxxx xx/x-xx, Tallinn;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt kohustada Aleksandr Moisejevit osalema sotsiaalabiprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aleksandr Moisejevile määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.05.2014. Aleksandr Moisejevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti);

• määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 1079 (üks tuhat seitsekümmend üheksa) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti; •

infotehnoloogiaekspertiisi tasu 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot,

so kokku 2063 (kaks tuhat kuuskümmend kolm) eurot ja 87 (kaheksakümmend seitse) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, esimese maksena 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 87 (kaheksakümmend seitse) senti ja sellele järgneva 11 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 171 (ükssada seitsekümmend üks) euro kaupa kuus. Aleksandr Moisejev mõisteti süüdi selles, et tema hoidis alates 31.12.2007 kuni 24.10.2011.a. toimunud läbiotsimiseni Tallinnas XXXXXXX XXX korteris XX, välise kõvaketta Venus kõvakettal Samsung HM250JI (s/n: S0TVJQSS500109) kokku kuut videofaili, milledel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid erinevates pornograafilistes situatsioonides ja/või nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema hoidis vähemalt alates 01.10.2010 kuni 24.10.2011.a. toimunud läbiotsimiseni Tallinnas XXXXXXX XXX korteris XX, sülearvuti Shark kõvakettal Toshiba MK3255GSX (s/n: 595KT0KFT) kokku 39 videofaili ja ajavahemikul 10.12.2010 kuni 24.10.2011 ühte tekstifaili, milles oli kuus pilti, milledel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid erinevates pornograafilistes situatsioonides ja/või nooremaid kui 14-aastaseid isikuid erinevates erootilistes ja pornograafilistes situatsioonides. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellant palub tühistada kohtuotsus täies mahus, mõistes ta õigeks talle inkrimineeritud tegudes. Apellant leiab, et Harju Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, mille tõttu on teinud ebaõige järelduse, et apellant on rikkunud seadust. Oma vastuväiteid põhjendab ta alljärgnevaga. Kohtu tehtud järelduse kohaselt välistab kohus täielikult, et kolmandad isikud võisid kasutada tema arvutit kuritegelikel eesmärkidel.

maha kõik esitatud süüdistused, kuna ei ole võimalik omada ligipääsu kontole, mida ei ole olemas. Kohus aga millegipärast ignoreeris täielikult tegelikult vaieldamatuid fakte.

süüdistatav, kes kinnitas kohtuistungil, et tegi sealt aeg-ajalt varukoopiad, vastavaid kaustu korrektselt hallanud, valides ja selekteerides varundatavat informatsiooni, jättes nt sülearvuti Shark kasutaja Melissa failid enda välisel kõvakettal Venus asuvasse kausta varukoopiana varundamata“.

rääkinud, et tema arvuti Shark töötas pidevalt 24 tundi, isegi siis, kui mind kodus ei olnud. Praegu on tegu juba mille sellega, et kohus ei saa aru mõningatest programmide töötamise tehnilistest momentidest, vaid tema ütluste täieliku moonutamisega. Apellatsiooni punktis 12 süüdistatav sisuliselt kordab punktides 1 ja 2 kirjutatut, ainult lisab juurde kohtuotsuse lk.11 väljendatud kohtu järelduse: „Kõnealusest lisast, seal allalaadimisel olevatest faili pealkirjadest ei ole võimalik teha muud järeldust, kui et ka süüdistatava elukoha läbiotsimisel on toimunud aktiivne KarS § 178 tähenduses keelatud materjali allalaadimine“. Apellatsiooni punktis 13 kordab ta sisuliselt punktis 3 väljendatut, lisab vaid juurde, et: Vaatamata sellele on kohus jälle arusaamatul põhjusel jõudnud faktidele mittevastavale järeldusele: „...on fakt, et süüdistatava elukoha läbiotsimise ajaks oli sülearvutist Shark pahavara eemaldatud“.

Järgmisena tahab kohtu tähelepanu pöörata tõendile, mis tõendavat tema süüd, see on asja toimiku lk. 45 (punkt 45), mille kommentaaris on märgitud parool „cvjnhb“, millega olevat n.n. keelatud faili arhiiv lahti pakitud. Sellel ei ole midagi ühist parooliga „servantservant“, mille ta uurimisel vabatahtlikult avaldas, ja mille abil ekspert tõepoolest sai ligipääsu tema kontole „Aleksandr“, aga mitte tema peamise parooliga „Mainor“, mida ta kasutas väga tihti ja mis ilmselt oligi temalt varastatud. See fakt on ära märgitud lk.71. Ka on sellel leheküljel fikseeritud, et tema parool „servantservant“ ei sobinud teisele kontole – Admin, ja ei õnnestunud välja selgitada milline selle teise konto parool on. See fakt tõendab järjekordselt,, et tal ei olnud mingit ligipääsu kontole Admin, must olevat leitud kõik keelatud materjalid. C) Ka on märgitud lk. 71, et arvutis Shark leiti vähemalt kaks faili „csrss.exe“ ja „conhost.exe“, mis viitavad pahavarale „Backdoor:win32/cycbot.b“, mis võimaldab saada ligipääsu nakatatud arvutile. Lk.75 (punkt 2) tunnistatakse seda fakti, et ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata tema arvutisse pahavara paigaldamise aega. Järelikult ei saa välistada seda fakti, et see pahavara oli tema arvutis kogu see aeg, kui ta seda arvutit kasutas, alates selle ostmisest. D)

Erilist tähelepanu väärib asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisadega.

Viitab lk. 82 punktile g) ja tsiteerib selle sisu. Selgitab, et failid „proverka Admin.png“ ja „proverka Aleksandr png.“ Sisaldavad kasutajate Admin ja Aleksandr ekraanide fotosid sellistes suhtlemisportaalides nagu „Windows Live Messenher“ ja „Skype“ (ekraanide fotod on lisades 5A ja 6A, lk 88-89). Mis aga kõige tähtsam, lk.82 punktis g) on rõhutatud, et ekspertiisi tuvastati, justkui kasutajad Admin ja Aleksandr kasutasid suhtlemisportaalis „Windows Live Messenher“ logina kasutaja ühist nime – [email protected]. Annab sellele oma selgituse, mille kohaselt temal põhimõtteliselt ei olla sellist elektronaadressi kuna seda tüüpi e-post saab olla ainult kompaniil Microsoft. Tallinna Ringkonnakohtu 28.mai 2014.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 16.juunini 2014. Määratud tähtajaks esitas oma seisukohad prokurör. Prokuröri hinnangul on Aleksandr Moisejevi süüdimõistmine KarS § 178 lg 1 kirjeldatud kuriteo toimepanemises korrektne ning alust tema õigeksmõistmiseks ei ole. Apellatsioonis heidab Aleksandr Moisejev kohtule ette tõendite valikulist hindamist ning neist meelevaldsete järelduste tegemist. Prokurör ei nõustu apellandiga ning on seisukohal, et Harju Maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki tõendeid, mis kogumis andsid kohtule aluse arvamiseks, et Aleksandr Moisejevit süüdistatakse põhjendatult. Kohus on piisava põhjalikkusega toonud välja asjaolud, mida loeb tõendatuks ning kohtu veendumuse kujunemine on selgelt jälgitav. Apellant on äärmiselt tugevat rõhku asetanud läbiotsimisprotokollile. Apellant on järjekindlal veendumusel, et kuivõrd läbiotsimise ajal ei tuvastatud tema valduses olevalt andmekandjalt keelatud faile, siis järelikult ei olnudki alust tema

kahtlustamiseks, sealt edasi süüdistamiseks ja veelgi vähem süüditunnistamiseks. Prokurör on seisukohal, et läbiotsimise protokollile niivõrd suure kaalu andmine on antud juhul põhjendamatu ja läheb vastuollu tõendite kogumis hindamise printsiibiga. Esiteks teostasid elukoha läbiotsimise käigus töötava arvuti vaatlust politseiuurijad, kelle eesmärgiks oli sisuliselt tuvastada vaid see, kas nimetatud andmekandja võiks olla krüpteeritud. Juhul, kui andmekandja oleks olnud krüpteeritud, oleks see andnud selge aluse kaasata läbiotsimisele arvutispetsialistid, sest vastasel korral oleks andmekandja hilisem uurimine olnud võimatu. Esialgset ja väga pealiskaudset vaatlust (mis on kirjeldatud läbiotsimise protokollis) ei saa kuidagi pidada võrreldavaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teostatud infotehnoloogilise ekspertiisiga. Läbiotsimise protokoll on vaid üks kogutud tõenditest ning elukoha läbiotsimist ei saa samastada andmekandjatele teostatud infotehnoloogilise ekspertiisiga. Läbiotsimise eesmärk ei saa olla ega olegi samastatav andmekandjate infotehnoloogilise ekspertiisiga. Prokurör leiab, et apellandi väited nii viirusega juba varustatud arvuti ostmisest kui ka teooriad sellest, kuidas keegi kolmas isik on kasutanud läbi tema enda paigaldatud programm TeamWiewer tema arvutit, et laadida sinna keelatud sisuga faile, on paljasõnalised ja ennastõigustavad ning ei lükka ümber Harju Maakohtu põhjalikku analüüsi samas küsimuses. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et keelatud sisuga faile on andmekandjale laetud ka pärast tuvastatud pahavara eemaldamist ning Harju Maakohu analüüs programmi Teamwieveri abil keelatud materjali allalaadimise võimalikkusest on enam kui põhjalik. Lisaks kohtu poolt toodud analüüsile viitab prokuröri arvates selgelt asjaolule, et kasutajad Admin ja Aleksandr on samad ka alljärgnev. Analüüsides ekspertiisiakti lisana väljatoodud faile Firefox admin logins ja Firefox Aleksandr logins, mis näitavad seda, mida erinevad kasutajad on veebilehitsejasse trükkinud on näha, et kasutaja Aleksandr ei tegele seksilehekülgedel käimisega. Samas on siin huvipakkuv see, et kasutaja Aleksandr üks enimkasutatavaid paroole on Mainor ja nii on see ka kasutaja Admin puhul. Kasutaja Admin jaoks on aga ilmselgelt huvipakkuvad lastega seonduvad seksuaalse alatooniga teemad. Nii on kasutaja sisestanud interneti otsisõnadeks just vastuvaidlematult lapspornograafiaga seotud märksõnu, mis annab aluse arvamiseks, et samad kasutajad on tarvitanud erinevaid andmekandjal olevaid kontosid erinevatel eesmärkidel. Ka eMule allalaadimisel olevast kaustast on võimalik näha vaid laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate failide allalaadimisi. Need pole veel alla laetud (ei ole võimalik ette heita hoidmist kui koosseisulist tunnust), kuid on näha, et allalaadimiseks on nad valitud sisuliselt vahetult enne läbiotsimist (iseloomustav materjal). Ekspert on ekspertiisiaktis välja toonud ka seda, et kasutaja Admin ja Aleksandr kontode seadistused on ühesugused: menüüriba on toodud nähtavale ja veebilehitseja avamisel kuvatakse viimati avatud lehed. Kasutaja Melissa seadistus on teistsugune – vaikeseadistus. Kasutajakonto Admin kasutaja kasutab Skyle sisselogimisel nime aleks-sex1. Selles nimes on juba iseenesest ju selge viide süüdistatava nimele. Ekspertiisiakti lisas on DVD plaadil ka kaust Skype, mille avamisel on näha, et aleks-sex1 kasutab ka nime

Aleksandr, suhtleb vene keeles ning tema e-posti aadress on XXXXXXXXX. Veebilehe sisestustest nähtub, et selle e-posti parool on Mainor. Ka see asjaolu kogumis koos teiste selgete kasutajate sarnasuse asjaoludega viitab selgelt asjaolule, et Admin on Aleksandr Moisejevi konto, mida ta kasutab oma seksuaalse huvi rahuldamisel – peab seksiteemalisi vestlusi, otsib seksiteemalisi materjale ning lapspornograafiat. Prokurör leiab, et ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas, keegi kes puhtjuhuslikult sattus kuritarvitama Aleksandr Moisejevi arvutit, kasutab sama salasõna oma e-posti aadressidel, kasutab Skype kasutajanime, mis viitab selgelt Aleksandr Moisejevile, laeb alla lapspornograafilisi materjale, liigutab neid erinevates kaustades ja samas ei vaata faile. Süüdistatava väited selles osas, et tema õigeksmõistmise aluseks võiks muuhulgas olla ka asjaolu, et ta pole väidetavalt avanud ühtki keelatud sisuga faili, on samuti alusetud. Tahtlikku failide hoidmist on võimalik antud juhul sisustada failide üle kontrolli teostamisega – neid on vastavalt omale tahtele kopeeritud, paigutatud erinevatesse kaustadesse ja kustutatud. Failide tegelik vaatamine või avamine ei ole KarS 178 mõttes oluline. Antud juhul on oluline ära näidata, et Aleksandr Moisejev on faile tahtlikult hoidnud ning selle analüüsi osas on prokuröri arvates kohus olnud taas väga põhjalik. Kohtule on esitatud asitõendite vaatlusprotokoll, mille lisadena on ka EKEI uuringuvastused kahel DVD plaadil. Esimesel DVD plaadil on videote raport ning ka sülearvuti Shark andmekandjalt tuvastatud keelatud sisuga failid. Raporti viimasel lehel on andmed nende failide kohta, mis on tuvastatud väliselt kõvakettalt Venus. Raportist nähtub, et failid asuvad andmekandjal erinevates kohtades – küll tõepoolest kõik kasutajakonto Admin osas. Nii on faile failiallalaadimise kaustas (downloads), töölaual olevas kaustas enig. Nähtub ka see, et failid on andmekandjale sattunud erinevatel aegadel. Seega on näha, et sülearvuti Shark andmekandjale on need failid salvestatud kõik märgatavalt hiljem kui 2007. See aga näitab selgelt ära asjaolu, et need failid ei saanud seal olla enne Aleksandr Moisejevi poolt arvuti ostmist, vaid need on sinna tekkinud ajal, mil arvuti oli juba Aleksandr Moisejevi valduses. Sama saab järeldada ka välisel kõvakettal Venus olevate failide osas. Prokurör leiab, et õiguslik hinnang, mille kohus andis kriminaalasjas kogutud tõenditele, on korrektne. Kohtuotsuses on näidatud millistele konkreetsetele tõenditele ja miks tuginedes on kohus ühe või teise asjaolu lugenud tõendatuks ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et Harju Maakohtu 08.05.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 taotleb prokurör jätta Aleksandr Moisejevi apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 08.05.2014 otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, apellatsiooni väidetega ja prokuröri kirjalike seisukohtadega, leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Maakohtu otsusega on tõendatud, et süüdistatava elukohas asunud andmekandjatelt leitud ja süüdistuses märgitud video- ja tekstifailid on keelatud materjaliks KarS § 178 tähenduses. Seda asjaolu ei ole vaidlustatud ka apellatsioonis. Vaidlus on selles, kas eelosutatud KarS § 178 tähenduses keelatud materjali hoidmist, s.o õiguslikus mõttes teose valdamist, on võimalik inkrimineerida süüdistatavale. Nii nagu maakohtus, nii ka jätkuvalt apellatsioonis vaidleb süüdistatav vastu sellele, et ta oli või pidi olema teadlik tema arvutis ja välisel kõvakettal olevast KarS § 178 tähenduses keelatud materjalist, esitades kaitseversioonina võimalused, et KarS § 178 tähenduses keelatud materjal (failid) sai tema arvutisse kas koos pahavaraga, mille olemasolu tema arvutis tuvastati ekspertiisiga või see tõmmati sinna kellegi kolmanda isiku poolt tema teadmata, näiteks kasutades programmi Team Viewer, sest keelatud sisuga materjal asus kasutaja Admin kontol, mida tema ei kasutanud. Kohtukolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et süüdistatava kaitseväited on ennastõigustavad, paljasõnalised ja ümber lükatud maakohtu otsuses ning ka prokuröri poolt käesolevas apellatsioonimenetluses esitatud seisukohtadega. Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks osundada Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03, 3-1-1-16-04, 3-1-1-89-06). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ümberhindamist tingivaid vigu.

ole

maakohtu

otsuses

faktiliste

asjaolude

Maakohtu otsus on ka vaidlustatud küsimuses motiveeritud, selles esitatud kohtu järeldused on veenvad, kohtuotsuse lugejale jälgitavad ning ei jäta kohtuotsuse lugejale kahtlusi selles, et A.Moisejev on temale inkrimineeritud kuriteod ka toime pannud. Kriminaalasja menetleva kohtu ülesanne on hinnata kõiki tõendeid nende kogumis ning neile antava tervikhinnangu alusel otsustada, kas isiku süü on tõendatud või mitte. Enda kujunenud siseveendumus ja mõttekäik tuleb seejuures esitada kõrvalseisja jaoks piisava veenvuse ja selgusega jälgitavalt. KrMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS § 312 pst 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale

jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses esitatud kohtu seisukohad on selged, ammendavad ja vastuoludeta ning põhjalikult motiveeritud. Esitatud apellatsioonis ei nõustu apellant maakohtu otsuses toodud järeldustega ja taotleb sisuliselt tõendite ümberhindamist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi. Asetades erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, on maakohus oma seisukoha kujunemise ja lõppjäreldusele tulemise käigus analüüsinud kõiki tõendeid kogumis ja põhjendatult teinud järelduse, et need kinnitavad süüdistust. Kõik süüdistatava väited ja seisukohad, mis olid esitatud maakohtu istungil ning mis on ka vaidlustatud otsuses esitatud ja milliseid korratakse taas üle esitatud apellatsioonis, on otsuses läbi analüüsitud ja maakohtu istungil uuritud tõenditega ning maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ümber lükatud. Maakohtu otsuses käsitletud tõendite kogumi pinnalt ei saa tulla maakohtust erinevale järeldusele. Ühtegi sellist tõendit, mis annaks aluse rääkida kõrvaldamata kahtlusest ei ole. Apellatsioonis esitatud seisukohad ei ole veenvad ja ei mõjuta mingilgi määral maakohtu otsuses tehtud järeldusi. Maakohus on põhjendanud ka seda, miks ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks ja mistõttu on need tõendite kogumist välja jäetud. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuses esitatud põhjendusi üle korrata, sest nõustub nendega täielikult. Lisaks maakohtu poolt kohtuotsuses esitatud põhjendustele lükkab süüdistatava väited omalt poolt ümber ka prokurör käesolevas apellatsioonimenetluses esitatud selgitustes, millised on käesolevas kohtuotsuses eelnevalt esitatud ning mida kohtukolleegium peab põhjendatuks ja ei pea vajalikuks ka neid veelkordselt siinkohal üle tsiteerida. Asjaolu, et süüdistatava elukohas asunud andmekandjatelt leitud ja süüdistuses märgitud keelatud sisuga failid ei ole mitte üksikud, et neid leiti mitmelt andmekandjalt, need olid allalaetud erinevatel aegadel ning neid hoiti pika ajavahemiku vältel, kinnitab kohtukolleegiumi hinnangul samuti süüdistuse etteheiteid konkreetselt süüdistatavale ning süvendab kohtukolleegiumi veendumust selles, et süüdistatava poolt esitatud kaitseversioon ei ole eluliselt usutav. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1, prg. 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse Aleksandr Moisejevi suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Andres Parmas

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.