1-14-4033/27 - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

4.Vladimir Štabnoi vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Vladimir Štabnoile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Štabnoi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Štabnoi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.05.2014 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 121 alusel ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust, KarS § 275 alusel ning talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust ja KarS § 274 lg 1 alusel ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kantuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.09.2010 otsusega mõistetud karistuse 4 aasta 5 kuu ja 18 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 28.04.2010. Viru Vangla ei toeta Vladimir Štabnoi tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles Vladimir Štabnoi enda ennetähtaegset vabastamist. Isikul on võimalus minna ravile Sillamäe Rehabilitatsioonikeskusesse. Isik selgitas, et vangistuses saadud distsiplinaarkaristused on tal sellepärast, et tal on psüühikahäired. Isik omab motivatsiooni narkootikumidest loobumiseks ja soovib elada seaduskuulekat elu. Prokurör ei toetanud Vladimir Štabnoi tingimisi enne tähtaega vabanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 21 distsiplinaarkaristust, millest vähemalt 2 on kehtivad. Prokurör leidis, et puudub alus arvata, et isiku käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas, kui ta vanglas ei suutnud lõpetada kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 19.02.2010 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda pannes toime katseajal uusi

tahtlikke kuritegusid. Korduv karistatud ja kuritegude laad näitab, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest süüdimõistetu teinud ei ole. Prokurör leidis, et isiku vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Vladimir Štabnoi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu Vladimir Štabnoi kasutanud majandustöödel töötamiseks ning läbinud sõltuvusele suunatatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja emotsioonide vaoshoidmisele suunatud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning sotsiaalseid oskusi arendava sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Lisaks on ta osalenud sõltuvusele suunatud tugigrupis MTÜ Convictus Eesti ja läbinud riigikeele kursused B1 ja B2 tasemel, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Neil asjaoludel leiab kohus, et nimetatud isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 16.10.2014, st karistusaja lõpuni. Distsiplinaarkorras on isikut vangistuses karistatud, kuid käesoleval ajal on neist kehtivad kaks, millest üks on ametniku korralduse eiramise eest ja teine keelatud esemete omamise eest. Kohus leiab, et arvestades isikule määratud distsiplinaarkaristusi kogu tema vangistuse aja jooksul on isik suutnud ennast silmnähtavalt parandada, mistõttu on käesoleva nimetatud distsiplinaarkaristused on oma sisult vähem raskemad kui varem talle määratud distsiplinaarkaristused. Kohus leiab, et Vladimir Štabnoi uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli terve aasta jooksul. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht. Isik on motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest ning ta soovib minna ravile. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et Vladimir Štabnoi kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga 1 aasta. Kristel Vedro kohtunik