lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3635/37

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3635/37
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
09.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1821
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3635/33Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-3635

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Sten Lind, Orvi Tali

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 7. mai 2014 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

R.M , ik: XXX, emakeel vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX

XXX X-XX, XXXXXXX/ XXX-XXXXX X-XX, XXXXX,

varem kriminaalkorras karistatud; süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat Leelo Viil

Resolutsioon

1.Jätta R.M-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 7. mai 2014 otsusega lühimenetluses tunnistati R.M süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 11.03.2013-12.03.2013, 16.06.2013-26.09.2013, 16.11.2013-17.11.2013, s.o kokku 3 kuud 15 päeva ja alates 02.12.2013 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 02.12.2013, millest alates kuulub kandmisele 8 kuud 15 päeva vangistust. Menetluskuludena mõisteti R.M-ilt riigi tuludesse välja sundraha 532.50 eurot, koopiakulud 1 euro ja kaitsjatasu 405.60 eurot, kohustusega tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 78.26 eurot. Tsiviilhagid rahuldati ja mõisteti P. Rassadinovilt ja R.M-ilt solidaarselt välja AS-i P kasuks 179.91 eurot ning R.M-ilt R AS-i kasuks 131.62 eurot. Kohtuotsusega tunnistati KarS § 199 lg 2

p 4, 7 ja § 184 lg 1 järgi süüdi ja karistati veel P. Rassadinov, kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu. R.M tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, võttis 28.02.2013 kella 21:01 ajal Tallinnas aadressil XXXXXX XXX XXX asuvast kauplusest A ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-le kuuluvat kaupa väärtuses 71,65 eurot, s.o 2 juustu Eesti (800 gr, ühe maksumus 4,90 eurot) ja 17 juustu Atleet Originaal (500 gr, ühe maksumus 3,64 eurot) ning möödus kassast jättes kauba eest tahtlikult tasumata; selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas võttis 11.03.2013 kella 13:42 ajal Tallinnas aadressil XXXXXXXXX XX asuvast kauplusest P ebaseadusliku omastamise eesmärgil A AS-le kuuluvat kaupa väärtuses 16,50 eurot, s.o 4 šokolaadi kommikarpi Pergale Fruit (ühe maksumus 2,13, kogumaksumus 8,52), 2 kommikarpi Geisha Fazer (ühe maksumus 3,99, kogumaksumus 7,98), ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni; selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas püüdis ühiselt ja kooskõlastatult koos IH, kellele käesolevas kriminaalasjas süüdistust ei esitata, võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.03.2013 kella 16:43 ajal Tallinnas aadressil XXXXXXXXX XXX XXX asuvast kauplusest M kaupa kogusummas 44,45 eurot, s.o 5 karpi liköörikompvekke „Vana Tallinn“ (ühe maksumus 8,89 eurot), aga nimelt vastavalt eelnevalt kokkulepitule võttis I. H kaupluses kommikarbid ning andis need R.M-ile, kes pani kauba põue ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isikud peeti turvatöötaja poolt kinni; selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas varastas ühiselt ja kooskõlastatult koos Pavel Rassadinoviga, 16.06.2013 kella 13:36 ajal Tallinnas aadressil XXXXX XX asuvast kauplusest K AS-le P kuuluvat kaupa väärtuses 179,91 eurot, s.o 9 0,5 liitrist pudelit viskit J. Walker Black Label (ühe maksumus 19,99 eurot), aga nimelt võttis P. Rassadinov vastavalt eelnevale kokkuleppele ebaseadusliku omastamise eesmärgil alkoholiosakonnast kauba, andis selle juurviljaosakonnas üle R.M-ile, kes pani selle oma kotti ja möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata; selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas püüdis varastada ühiselt ja kooskõlastatult koos Pavel Rassadinoviga, 16.06.2013 kella 17:32 ajal Tallinnas aadressil XXXXX XXX XX asuvast S kauplusest AS P kaupa väärtuses 99,90 eurot, s.o 10 pudelit Jägermeistrit (ühe maksumus 9,90 eurot), aga nimelt võttis P. Rassadinov vastavalt eelnevale kokkuleppele ebaseadusliku omastamise eesmärgil alkoholiosakonnas kauba, andis selle juurviljaosakonnas R.M-ile , kes möödus kaubaga kassadest jättes selle eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isikud peeti turvatöötaja poolt kinni; selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas võttis 16.11.2013 kella 20:44 ajal Tallinnas aadressil XXXXXXXX XX XX asuvast L kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-le kuuluvat kaupa, s.o ühe 0,5 l pudeli Jack Daniels viskit väärtusega 20,89 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni ning selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, taas võttis 2.12.2013 kella 10:32 ajal Tallinnas aadressil XXXXXXX XXX X asuvas S ebaseadusliku omastamise eesmärgil R AS-le kuuluvat kaupa koguväärtusega 59,97 eurot, s.o 3 pudelit Jack Daniels viskit (ühe maksumus 19,99 eurot) ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega R.M isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja grupis, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.M tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. AS P ja R AS tsiviilhagidele vastu ei vaielnud.

2.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav R.M ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Viil, kes paluvad otsus mõistetud karistuse osas tühistada ja mõista süüdistatavale kergem karistus. Apellatsioonides esitatud taotlused ja põhjendused on järgmised: 2.1 R.M leiab, et talle mõistetud vangistust, mis saab kantud 2014 augustis, tuleks vähendada ühe kuu võrra või asendada kandmata jäänud vangistuaeg üldkasuliku tööga. Tal on võimalus asuda tööle ja alustada seadusekuulekat elu, tahab maksta korterivõlad ja pikendada üürilepingut. Tema abi vajavad invaliidist ema ja väike tütar. 2.2 Kaitsja taotleb kergema karistuse mõistmist, leides, et kohus ei ole veenvalt põhjendanud mõistetud karistusmäära ainuvõimaliku karistusena. Kaitsja arvates ei ole R.M-i süü suur ja arvestades süüdistatava süü tunnistamisega ja kahetsusega, on võimalik R.M-i resotsialiseerumine lühemaajalise vangistuse ärakandmise järel. Vargused on toime pandud materiaalse olukorra tõttu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, leiab, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning tuleb jätta läbi vaatamata.
4.Süüdistatavale mõistetud karistusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt seda, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §s 56 märgitud karistamise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Kohus on karistuse mõistmise põhimõtteid järginud ja oma seisukohti otsuses piisava põhjalikkusega motiveerinud.
5.Kaitsja arusaamaga, nagu oleks maakohus mõistnud R.M-ile liialt range karistuse, kohtukolleegium ei nõustu. Kohtukolleegium möönab, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohus on R.M-i puhul karistusliigi ja -määra valikul kaalunud, kas süüdistatava isikuomadused ja eelnev elukäik, sealhulgas seadusekuulekus, võimaldavad valida karistuse, mis ei ole seotud vabadusekaotusega. Põhjendatult on maakohus asunud seisukohale, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud, jätkates kuritegelikku käitumist ning et R.M-i käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Vähetähtis ei ole asjaolu, et eelnevalt mõistetud karistused ei ole R.M-ile mõju avaldanud, kuna süüdistatav on pannud 9 kuu jooksul toime 7 uut varavastast kuritegu. Karistusregistri andmetest nähtuvalt (kd I, tlk 223-238) on süüdistatavale määratud rahatrahvid tasumata ning varasemalt ennetähtaegselt karistusest vabastamine on uuesti täitmisele pööratud.

Eelnevat silmas pidades puuduvad alused mõistetud karistuse vähendamiseks. R.M pani toime kuriteod, mille eest on võimalik mõista karistuseks kuni viieaastase vangistuse. Vangistuse minimaalne kestus on seejuures 30 päeva. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus maksimaalselt arvestanud kõiki karistuse mõistmisel tähendust omavaid asjaolusid (nt märkimisväärse kahju puudumine) ning mõistnud karistuse süüdistatava teosüüle täielikult vastavas määras. Apellandid ei nimeta täiendavaid ning põhimõttelisi argumente, mis oleks maakohtu poolt jäänud tähelepanuta ning mis peaks tingima mõistetud karistuse vähendamise ringkonnakohtu poolt; kohtukolleegiumi hinnangul neid ka ei ole. Kohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades kõiki neid asjaolusid kogumis, peab kohtukolleegium R.M-ile mõistetud karistust – 1 aasta 6 kuud vangistust, mida edasiselt vähendati 1/3 võrra - täielikult seaduslikuks ning põhjendatuks. Apellatsioonides puuduvad veenvad argumendid, mis võimaldaks jõuda vastupidisele järeldusele ning revideerida mõistetud karistust väiksemas suunas. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et vargused pani R.M toime raske majandusliku olukorra tõttu. Nähtuvalt süüdistatava ütlustest pani ta vargused toime eesmärgiga müüa varastatud asjad maha ja saada seeläbi raha narkootikumide ostmiseks.

6.Üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab aga kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, s.t, et KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsioonidega tutvumist, erinevalt süüdistatavast, kuidagi väita, et tema puhul esineksid asjaolud, mis oleksid süüdistatava suhtes KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi R.M-i puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. R.M on varem neljal korral kohtulikult karistatud, s.h ka röövimise toimepanemise eest. Asjaolu, et süüdistatav on narkosõltlane, apellant vaidlustanud ei ole, mis aga omakorda suurendab tunduvalt uute kuritegude toimepanemise riski ning sellise isiku puhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Olles varem korduvalt karistatud vangistusega, ei saa kohtukolleegiumil R.M-i puhul kuidagi kujuneda veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Kohtukolleegium on seisukohal, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on süüdistatava isikuandmetest lähtudes välistatud. Silmas tuleb pidada sedagi, et kohtuotsusega R.M-ile mõistetud karistuse kandmise aeg lõpeb 27.augustil 2014.
7.Lisaks eelnevale peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsioonimenetluse eesmärgiks on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on oma määruses nr 3-1-55-07 selgitanud, et juhul kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Vaidlusaluse kriminaalasja arutamine toimus maakohtus avalikus suulises menetluses, R.M ja tema kaitsja viibisid asja arutamise juures, kusjuures süüdistatavale oli tagatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud. Kaitsja mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ei vaidlusta ega tõstata õiguslikke probleeme, mida tuleks apellatsioonikohtul lahendada. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Nagu öeldud, on maakohus karistuse mõistnud KarS § 56 sätteid järgides. Ainuüksi apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid

seisukohti (vt Riigikohtu määrus nr 3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsioonide arutamine kaasa materiaalseid lisakohustusi ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol.

8.Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega otstarbekaks arutada apellatsioonides esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg 2 teisest lausest läbi vaatamata.

Urmas Reinola

Sten Lind

Orvi Tali

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.