Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.B tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.08.2012 otsusega KarS § 121 ja § 274 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Tartu Maakohtu 09.12.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.06.2011 ja lõpp 04.01.2016. Kinnipidamisasutuses J.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama xxxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. On motiveeritud koka eriala omandama vabaduses olles töö kõrvalt. Vangistuses töötanud majandustöödel koristaja ja toidujagajana. Vabanemisel on J.B valmis toetama nii ema kui ka õde. Peres on lapsed, kellele on määratud puudepension. Vabanemisel saab asuda tööle xxx hooldustöölisena. Lähedaste hulgas on ema ja 2 õde kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust kuulusid J.B suhtlusringkonda probleemse käitumisega noored, kellega veedeti vaba aega ning enamus ajast oldi tegevuseta. On mõjutatav kaaslaste poolt. Ei hooli oma tegude tagajärgedest. Hakkas alkoholi tarvitama alates 10. eluaastast. Varasemad kuriteod pani toime alkoholijoobes. Karistusregistri andmetel on rikkunud 14 korda Alkoholiseaduse §71. Vangistuses on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes on muutunud vägivaldseks. Mõistab alkoholi tarbimisest tulenevate probleemide hulka, kuid pisendab probleemi tõsidust. J.B on vabaduses tarvitanud kanepit, mida proovis esmakordselt umbes 15-16 aastaselt. Kanepi suitsetamine toimus harvem kui kord nädalas. Kinnipeetava väitel on kokku proovinud kanepit paaril korral. Sõltuvus puudub. Isiku igapäevane käitumine ei olnud seotud narkootikumide hankimise ja tarvitamisega. J.B on kriminaalkorras karistatud 3 korda ning kannab esimest korda vanglakaristust. Viimane kuritegu on kehaline väärkohtlemine kaaskinnipeetava ja vägivald vanglaametniku suhtes. Eelnevad karistused määratud kehalise väärkohtlemise, varguste, röövi ja võimuesindaja solvamise eest. Enne vangistust oli määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla, kuid J.B sooritas katseaja jooksul uue kuriteo ning rikkus talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Väärteokorras on karistatud 27 korda (14 korda alkoholiseaduse alusel). J.B kuritegude iseloomustavaks jooneks on olnud läbivalt vägivaldne käitumine Vangistuse jooksul läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: ajavahemikul 10.08.2011-13.09.2011 osales sotsiaalprogrammis eluviisitreening ja ajavahemikul 01.03.2014-08.05.2014 sõltlastele suunatud tugigrupis, kus läbivaks teemaks on sõltuvusprobleemi lahendamine. ajavahemikul 01.09.2011-31.10.2011 oli hõivatud hariduse omandamisega ning lõpetas põhikooli lihtsustatud õppekava järgi. ajavahemikul 30.10.2013-06.02.2014 osales sotsiaalprogrammis õige hetk, mille eesmärgiks on erinevate eluvaldkondade käsitlemisel õpetada oskuseid probleemide lahendamiseks ja seeläbi motiveerida noort loobuma kuritegelikust käitumisest. ajavahemikul 27.03.2014-30.05.2014 osales sotsiaalprogrammis equip, mille eesmärgiks oli vihaemotsiooni kontrollimise õpetamine. Pärast sotsiaalprogrammi läbimist ei ole vangistuses vägivallajuhtumeid esinenud. alates 14.01.2014 töötab majandustöödel toidujagajana Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%.

Viru Vangla ei toeta J.B tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel J.B asub peale vabanemist elama xxx J.B-le. Kinnipeetava ema sõnul oleksid J.B vabanedes tema suurimad toetajad tema ise ja õde T. Kxxx. T. Kxxx on kokku xxx, et J.B saaks seal kohe vabanedes tööle hakata. xxx juhataja kinnitas ametnikul olemasolevat infot. J.B avaldas soovi sügisel kokaks õppima minna, tööl saavat ta käia ka koolist vabal ajal. xxx juhataja kinnitas seda arvamust väites, et tegemist on tööga (kinnisvara hooldustööline), milleks ei pea pidevalt kohal olema. Varasemalt on J.B suhtlusringkonda kuulunud probleemse käitumisega noored, kellega veedeti vaba aega ning enamuse ajast oldi tegevuseta. Vestluses väitis J.B, et püüab nüüdsest vanade sõpradega mitte suhelda. Ema V xxx sõnul on nad sellel teemal J.B-ga korduvalt vestelnud ning usub, et vabaduses saab poeg sellega hakkama. J.B on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat väärteo korras karistatud 27 korral: -14 korral rikkunud Alkoholiseaduse §71. - 9 korral rikkunud Ühistranspordiseadus § 54 ́7 lg1 - 2 korral rikkunud KarS § 218 lg 1 -1 korral rikkunud KarS § 262 lg 1 -1 korral rikkunud Tubakaseadus § 48 J.B on varasemalt allutatud käitumiskontrollile ühel korral. Prokuröri abi Natalja Firsova kirjalikult esitatud arvamuses ei toeta prokuratuur kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. J.B taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et J.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.B isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. J.B nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. J.B on kriminaalkorras karistatud 3 korda (isiku- ja varavastaste kuritegude eest). Varasemalt oli karistatud ka tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistuse ja allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist. J.B jätkas kuritegude toimepanemist ka vangistuses (viimane kuritegu toime pandud Viru vanglas). Antud asjaolu viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning J.B puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem J.B-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks J.B uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist sh enda lähedaste vastu. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist eelneval katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumiskontroll ajal uue kuriteo toimepanemist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu J.B vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.