lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-191/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-191/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-191/5Viru Maakohus Narva kohtumaja10.01.20131-13-191/10Viru Maakohus Narva kohtumaja24.04.20131-13-191/32Viru Maakohus Narva kohtumaja09.05.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-191

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 9. mai 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ruslan Ivanov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 9. mai 2014 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Ruslan Ivanovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega tunnistati R. Ivanov süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui R. Ivanov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 alusel võeti R. Ivanovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

17.04.2013 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne R. Ivanovi suhtes ettepanekuga määrata temale lisakohustus – osalemine sotsiaalabiprogrammis. 2.1 Viru Maakohtu 24.04.2013 määrusega pandi R. Ivanovile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus osalemine sotsiaalabiprogrammis. Kohtumäärus jõustus 14.05.2013.

3.25.04.2014 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne R. Ivanovi suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele, kuna ta on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole täitnud kontrollnõudeid nõuetekohaselt. Kuivõrd R. Ivanov käitub suheldes kriminaalhooldusametnikuga väljakutsuvalt ja agressiivselt ning ohustab ametnikku, siis ei ole otstarbekohane jätkata kriminaalhoolduse teostamist.
4.Viru Maakohus 09.05.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras R. Ivanovile Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse – 4 kuu pikkuse vangistuse - täitmisele. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised.

4.1 Maakohus tuvastas, et R. Ivanov ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimistele 29.01.2013, 19.03.2013, 10.07.2013, 16.04.2014 ja 23.04.2014 (kutse alusel), rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. R. Ivanovi selgitusi kontrollnõude mittetäitmise kohta ei pidanud kohus mõjuvaiks. Isikul ei olnud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 4.2 Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldaja hinnangut ja R. Ivanovi seletusi rikkumiste kohta, tekkis maakohtul veendumus, et süüdimõistetu rikub käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult ning rikkumisi vabandavad asjaolud puuduvad. Kohus on varasemalt andnud R. Ivanovile võimaluse oma käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks, kuid kohaldatud meetmed ei ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. See näitab, et leebemad meetmed ei ole suunanud R. Ivanovi edasisele õiguskuulekale käitumisele. 4.3 Maakohus ei pidanud tõsiseltvõetavaiks ega usaldusväärseiks R. Ivanovi lubadusi muuta oma suhtumist kohustuste täitmisesse, kuna isik on kriminaalhooldusametnikuga suheldes käitunud väljakutsuvalt ja agressiivselt, ohustades ametnikku ning samuti on ta korduvalt keeldunud seletuste andmisest. Seega ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine R. Ivanovi suhtes otstarbekas ja juhindudes KarS § 74 lg-st 4 tuleb tema karistus täitmisele pöörata.

5.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Ivanov, taotledes kaevatava määruse tühistamist alljärgnevatel põhjustel. 5.1 R. Ivanov rõhutab, et ta täitis kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt 14 kuu jooksul. Probleemid tekkisid seoses sellega, et hooldaja puhkusele minemise tõttu määrati temale teine kriminaalhooldaja, kellega neil häid suhteid ei tekkinud. Vastuolu tekkis näiteks sellest, et tema keeldus vastamast hooldaja esitatud väga isiklikele küsimustele. Ametnikuga suheldes ta aga jäme ei ole olnud ja hooldajat ta ka sõimanud ei ole. Tema juures on korduvalt käidud kontrollimas, kas ta täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid mingeid märkusi talle seejuures ei ole tehtud. Registreerimiskohustustega seoses R. Ivanov selgitab, et kolmel korral ei saanud ta kohale ilmuda, kuna viibis tööl ja teistes linnades. Ühel korral, mil ametnik tema ilmumist ei registreerinud, oli ta küll kohal, kuid kaotas epilepsiahoo tõttu kümneks minutiks teadvuse ja toetus kinni silmi vastu seina. Ta palub karistuse täitmisele pööramata jätta, kuna ta maksab tütrele elatist ning samuti peab üleval oma naist, kes ei ole tööd leidnud. Ta on peaaegu 60-aastane ja 80% ulatuses invaliid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud kaebus jääb tagajärjetuks. Apellatsioonikohus põhistab oma seisukohta järgmiselt.
7.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Kohtupraktikas on leitud, et käitumiskontrolliga pandud kohustuse täitmata jätmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuva põhjuseta (RKKK 3-1-3-24-97).
8.Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et R. Ivanov on korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega määratud registreerimiskohustust,

s.o ta on jätnud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulemata kokku viiel korral. Ühel korral eksis süüdimõistetu ka keelu vastu tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Nimetatud rikkumisega seoses määrati talle Viru Maakohtu 24.04.2013 määrusega täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Programmi läbis R. Ivanov 31.07.2013. 8.1 Süüdimõistetu selgitusi registreerimiskohustuse täitmata jätmise põhjuste kohta kriminaalkolleegium paikapidavateks ei pea. R. Ivanov järgis enda sõnul kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt esimese 14 kuu jooksul ja probleemid tekkisid seoses kriminaalhooldaja vahetumisega. R. Ivanovi nimetatud väide on vastuolus kriminaalhooldusametniku ettekandes märgituga, mille kohaselt algasid isiku registreerimiskohustuse eiramised juba vahetult peale tema hooldusele määramist, s.o jaanuaris 2013. Kriminaalhooldusametnik hoiatas R. Ivanovi korduvalt, kuid see ei toonud kaasa positiivseid tulemusi ja rikkumised jätkusid. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et isegi kui kriminaalhooldaja ja hooldusaluse omavahelises suhtluses tekivad tõrked, ei vabanda see süüdimõistetu poolt talle määratud kohustuste täitmata jätmist. 8.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et R. Ivanovi poolt registreerimiskohustuse täitmata jätmine toimus tahtlikult ning süüdimõistetul ei olnud tõsiseltvõetavaid põhjusi minemata jätmiseks. Määruskaebuses tõstab R. Ivanov esile kuupäeva 16.04.2014, mil ta on märgitud registreerimisele mitte ilmunuks. Kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes kinnitab, et isik tuli kohale, kuid keeldus koostööst ja vestlusest ning heitis toolidele magama. Ametnik ootas kümme minutit ja kui midagi ei muutunud, palus isikul lahkuda. Registreerimist seega ei toimunud. Kuna puudub alus kahelda kriminaalhooldaja arusaamas, et süüdimõistetu käitus tahtlikult registreerimist takistavalt, ei pea ringkonnakohus tõsiseltvõetavateks R. Ivanovi väiteid, mille kohaselt oli tema käitumine tingitud epilepsiahoost.

9.KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi edasiste meetmete rakendamisel süüdimõistetule, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra. Kriminaalkolleegium soostub esimese astme kohtuga ja leiab, et R. Ivanovile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Esmalt rõhutab ringkonnakohus juba märgitud asjaolu, et registreerimiskohustuse jättis isik täitmata mõjuvate põhjusteta. Teiseks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil antud selgitustest, et R. Ivanovi suhtes on hoolduse teostamine muutunud võimatuks, kuna ta käitub ametnikuga väljakutsuvalt ja agressiivselt ning ohustab teda. Kriminaalkolleegium leiab, et kujunenud olukorras ei ole mõeldav isiku katseaja pikendamine ega talle täiendavate kohustuste määramine. Süüdimõistetu vabadusse jätmist ei põhjenda ka tema viited oma vanusele ja invaliidusastmele. Tingimisi vangistuse kohaldamisel antakse isikule võimalus hea käitumisega vältida vangistuse täideviimist. R. Ivanov on korduvalt mõjuva põhjuseta rikkunud talle Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega pandud kontrollnõuet. Ta oli teadlik kehtestatud registreerimiskohustusest ning tagajärgedest, mis saabuvad selle mittetäitmisel. Sellegipoolest ei täitnud ta vastavat kohustust, mistõttu on maakohtu järeldus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise vajalikkusest põhjendatud.
10.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning R. Ivanovi määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Paavo Randma

/allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.