Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2014, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-14-5187 (13240103137)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kriminaalasi
K.V’i süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
K.V, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest 7-l korral karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 25.02.2014, v.-adv. Arvo Suuban
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada K.V KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul selliselt, et alates augustist 2014 tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 32 eurot rahalise karistuse tasumise lõpptähtajaga 31.05.2015. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld K.V suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista K.V-lt 19,37 (üheksateist eurot ja 37 senti) eurot H E (arvelduskonto xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alus el välja mõista K.V-lt menetluskuluna sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti ) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 a lusel välja mõista K.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada K.V tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 604,50 eurot ositi aasta jooksul, tasudes alates augustist 2014 igakuiselt 10 kuu jooksul vähemalt 50,37 eurot ja sealt edasi igakuiselt 2 ülejäänud kuu jooksul vähemalt 50,40 eurot kuni kriminaalmenetluse kulude täieliku tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõend – musta värvi käepidemega määrdeprits, mis on pakendatud paberkotti ja mis asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 30 12.03.2014), kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 21.07.2013 kella 06.10 paiku tungis K.V xxxx asuva kütusetankla Lukoil ees kallale R Uile ning lõi ühe korra küünarnukiga vastu nina, tekitades kannatanule füüsilist valu. 24.12.2013 kella 06.00 paiku tungis K.V koos V B xxxx maja esimeses trepikojas omavaheliste suhete pinnal tekkinud tülis kallale H Ele, lõi korduvalt rusikaga näkku ja kehasse. Veidi hiljem hoidis xxxx maja ees H. E käega kõrist kinni ning lõi korduvalt rusikaga näkku ning seejärel määrdepritsiga vastu pead, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – lahtise peahaava, kõrva lahtise haava ja silmaümbruse lahtise haava. II Süüdistuse sisu K.V süüdistatakse selles, et tema - tungis 21.07.2013 kella 06.10 paiku xxxx asuva kütusetankla Lukoil ees kallale R Uile ning lõi talle ühe korra küünarnukiga vastu nina, tekitades kannatanule füüsilist valu. - tungis 24.12.2013 kella 06.00 paiku xxxx maja esimeses trepikojas omavaheliste suhete pinnal tekkinud tülis kallale H Ele, lõi korduvalt talle rusikaga näkku ja kehasse. Veidi hiljem
hoidis xxxx maja ees H. E käega kõrist kinni ning lõi korduvalt rusikaga näkku ning seejärel määrdepritsiga vastu pead, tekitades kannatanule tervisekahjustuse – lahtise peahaava, kõrva lahtise haava ja silmaümbruse lahtise haava. Seega K.V, pekstes teisi inimesi, millega tekitas tervisekahjustused, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb K.V süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 320 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates augustist 2014 igakuiselt vähemalt 32 eurot lõpptähtajaga 31. mai 2015. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt K.V süüdistuses saabusid kohtusse 11.06.2014. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 11.06.2014. Süüdistatava K.V kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban on esitanud kohtule 23.06.2014 taotluse juhindudes KrMS §-st 180 lg 3 ja 252 lg 3 menetluskulude määramisel võimaldada nende tasumist süüdistatava poolt osade kaupa aasta jooksul. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus K.V käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritavad kuriteod. Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega 11.06.2014 lõpetati kriminaalasjas menetlus V B osas seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.V karistust kergendavad süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava K.V puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.
V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu H E on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 20 eurot. Ta soovib Rakvere haiglas tasutud visiiditasu (5 eurot) ja perearsti tasu (15 eurot), kogusummas 20 eurot väljamõistmist süüdistatavalt. Kriminaalasjas on OÜ Rakvere Laste Tervisekeskuse perearsti T J õe I R poolt uurija palvel kannatanu H Ele esitatud arve summale 14,37 eurot (tl 86-87). Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu H E tsiviilhagi varalise kahju nõudes tõendatuks osaliselt summas 19,37 eurot ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt K.V-lt välja mõistmisele. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, st 532,50 eurot ja KarS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. VII Kohtu seisukoht asitõendi osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 24.12.2013 sündmuskoha aadressil Rakvere Võidu 88 vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud musta värvi käepidemega määrdeprits. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuulub asitõend – musta värvi käepidemega määrdeprits, mis on pakendatud paberkotti ja mis asub Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 30 12.03.2014), kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.