Tallinna Ringkonnakohus 26. juuni 2014, Tallinn kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-14-1708
Kohtukoosseis
Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Tali
Kriminaalasi
N.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 04.04.2014. a otsus
Apellant
Süüdistatav, kaitsja
Süüdistatav
N.G isikukood XXX ; elukoht xxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, viimati Harju Maakohtu 26.06.2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi
Prokurör
Katrin Pärtlas
Kaitsja
Merike Allikmäe
Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu04.04.2014. a otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu 32 eurot mõista välja N.G-lt.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 1 (4)
30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.
2.1 Süüdistatav N.G palub tühistada maakohtu otsuse temalt menetluskulude väljamõistmise osas ning vabastada teda menetluskulude tasumisest. Taotlust põhjendab ta sellega, et tal ei ole tööd ega sissetulekut, mistõttu ei ole tal võimalik temalt välja mõistetud summasid tasuda. 2.2 Kaitsja märgib samuti apellatsioonis, et N.G soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulusid. Lisaks taotleb kaitsja esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist N.G-le mõistetud karistuse osas. Kaitsja apellatsiooni kohaselt täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Mõistetud karistus ei vasta N.G isikule ega kuriteo raskusele, kuna üks ainus varguse episood, milles teda süüdistati, jäi katse staadiumisse ning antud asjas tsiviilhagi ei ole esitatud. N.G on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud ning teinud järeldused, et ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Ka kohus leidis, et N.G poolt toimepandud teos on vastutust kergendavad asjaolud ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kehalise väärkohtlemise eest karistust mõistes on kohus märkinud, et olenemata tõukamise põhjusest tõstis N.G käed ja tõukas kannatanut. Seega kannatanu Arnaldo Filipe Brito De Azevedo enda käitumist kohus ei arvestanud. Ometi on ka kannatanu enda käitumine oluliseks asjaoluks isiku süü küsimuse hindamisel. Antud asjas on tõendid selle kohta, et vigastused ei ole tõsised (lk 38-40, 41-42). Seega on kohus raskendanud süüdlase karistust n.ö. pealekauba, jõudes teistsugusele järeldusele, kui kinnitavad tõendid ja arvestamata, et seni on isikut karistatud vaid varguste eest, karistas teda KarS § 121 järgi 4-kuulise vangistusega. N.G on küll korduvalt karistatud, kuid enamasti on karistuse aja pikkuseks olnud 1 kuu 10 päeva kuni 6 kuud. Ühel korral karistati teda 1-aastase vangistusega ja ühel korral tingimisi. Enamasti on teda karistatud varguste toimepanemise eest. Kuna enamasti on vargused jäänud 2 (4)
vaid katsestaadiumisse, siis saab järeldada, et N.G poolt vahi all viibitud aeg alates 05.12.2013 kuni 04.04.2014 olnuks kahe kuriteo episoodi eest piisav karistuse aja pikkus. Kaitsja märgib veel, et N.G peres kasvab 3 alaealist last ning laste ema Irina Kotova ei saa üksi nendega hakkama. Üks lastest viibib Viimsi turvakodus ning N.G sõnul lapse sealt ära toomine ei ole võimalik enne kui tema vanglast vabaneb.
3 (4)
jätta, kuid arutatavas kriminaalasjas ei esine seda tingivaid asjaolusid. Menetlusosalised ei ole ka sellekohast taotlust esitanud. Kohtukolleegium osutab, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt RKKKm 3-1-1-105-12, p 7). Sellekohaseid tõendeid või taotlust teabe väljanõudmiseks süüdistatav ega tema kaitsja käimasolevas kriminaalmenetluses aga esitanud ei ole. Toimikust ei nähtu andmeid selle kohta, et N.G ei oleks võimeline töötama, mistõttu ei saa välistada tema tööle asumist. Ka see, et N.G on põhiharidus, nagu on märkinud kaitsja, ei tähenda, et N.G ei oleks võimalik üldse mingisugust tööd leida. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud menetluskulude välja mõistmine ositi nagu seda on teinud maakohus. Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonid rahuldamata, jääb apellatsioonimenetluse kulu 36 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel N.G kanda.
Sten Lind
Meelika Aava
Orvi Tali
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.