Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26.06.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 19.06.2014
Kohtuasja number
1-09-17267
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid F.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
F.K , isikukood: XXX, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.09.2009 ja lõpp 27.11.2014
Jätta F.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile.
Viru
Vanglale,
Asjaolud: Viru Vangla edastas 15.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.K ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
F.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 27.04.2010 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 118 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistusele liideti Ida-Viru Maakohtu 22.03.2002 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus – 1 aasta 2 kuud 22 päeva – ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud 22 päeva vangistust. Tõkendina kohaldatud vahi all pidamine arvestati karistuse hulka ja karistusaja alguseks loeti 05.09.2009. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et F.K ’it on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav on täitnud individuaalset täitmiskava, alates 08.03.2013 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanedes kindlustab kinnipeetavale elukoha xxxx. Isiku tööoskused on vähesed, omandatud eriala osas puudub praktika. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangla hindab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 35%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik võib alkoholi mõjul kaotada enesekontrolli ning käituda agressiivselt. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda tööle samasse kohta, kus ta praegu töötab, nõusolek tema töölevõtmiseks on antud. Käesolevat vangistust kannab katseajal toime pandud isikuvastase kuriteo eest. Samuti on ta kahel korral rikkunud katseaja nõudeid, tarvitades alkoholi. Prokuratuuri seisukoht: 18.06.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on varem viiel korral karistatud ning reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu on korduvalt rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis oli ka isikuvastase kuriteo toimepanemise üheks põhjuseks. Kinnipeetava puhul on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%, mis ei ole madal risk. Varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seega ei olnud raske kuriteo toimepanemine juhuslik. Viimasel katseajal kinnipeetav ei omanud töökohta, ei järginud kontrollnõudeid ja katseajal karistati teda korduvalt väärteokorras alkoholi kuritarvitamise eest, mistõttu tuli ta vahistada. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal, mistõttu kandmata karistus liideti uue mõistetud karistusega. Kuna kinnipeetavale viimase kohtuotsusega määrati karistus vastavalt sanktsiooni alammäärale, ei oleks selle lühendamine põhjendatud. Süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Isiku puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust
ühiskonnas alandada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub prokuratuuril veendumus, et kinnipeetav suudaks seekord nõuetekohaselt katseaja läbida. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama xxxx, kus ta on kuriteo toime pannud. Tegemist elukohaga, mis ei soodustaks süüdimõistetu taasühiskonnastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu istung: 19.06.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et tal on võimalus vabaduses normaalset elu elada ja tööle asuda. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja F.K tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabaduses olemas elu- ja töökoht ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on kinnipeetava vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Käesolevas asjas kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ja kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kohtu hinnangul on isiku puhul olemas arvestatav risk, et vabanemisel jätkab ta alkoholi tarvitamist ning paneb selle mõjul toime uue vägivaldse kuriteo. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on keskmine – 35%, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine antud hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Tegemist on isikuga, kes rikkus katseaja nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul näitab see asjaolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.