Pärnu Maakohus 20. juuni 2014.a. Pärnu 1-14-5121 (14250100530)
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Tammeniit
Prokuröri abi
Marelle Ulla
Kriminaalasi
A.Z süüdistuses KarS § 329 järgi käskmenetluses
Süüdistatav A.Z, isikukood: XXX, elukoht: XXX, Venemaa kodakondsusega, kõrgharidusega, emakeel vene keel, töökoht
Kriminaalkorras karistatud: 10.06.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 alusel rahalise karistusega 766.94 € Väärteokorras karistatud: 20.09.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt LS2011 § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, otsus jõustus 21.11.2013 Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja
Rünno Roosmaa
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada A.Z KarS § 329 järgi ning mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 11.10 eurot), s.o 666 (kuussada kuuskümmend kuus) eurot. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista A.Z-ilt - sundraha 532,50 €; - tasu riigi õigusabi eest 72 €.
riigituludesse:
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Märkida tuleb tasumise dokumendile kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A.Z , olles Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt karistatud 20.09.2013 LS § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis vastava kategooria juhtimisõigust omamata 12.03.2014 kella 17.15 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt 102 juures mootorsõidukit BMW 730D registreerimismärgiga XXX, rikkudes sellega LS § 90 lg 1 ja § 201 lg 2 nõudeid. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et 12.03.2014 kella 17.15 ajal juhtis A.Z Pärnu linnas Tallinna mnt 102 juures mootorsõidukit BMW 730D registreerimismärgiga XXX. Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Pärnu kordoni piirivalvur O.O peatas A.Z-i poolt juhitava sõiduauto, sest lubatud sõidukiirust ületava sõiduauto kasutajana märgitud A.Z-il puudus politseiandmebaasi kohaselt juhtimisõigus. Sündmuskohal koostati A.Z-ile väärteoprotokoll Liiklusseaduse § 90 lg 1 ja § 201 lg 2 sätestatud rikkumiste kohta. 20.09.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega on A.Z-ilt karistusena ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks, s.o kuni 20.03.2014. Karistusregistri kohaselt kohtuotsus jõustus 21.11.2013, misjärel karistus pöörati täitmisele. Seega on kohtueelse uurimisega tuvastatud, et A.Z on toime pannud täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav on tunnistanud end süüdi ja kahetseb teo toimepanemist. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada A.Z süüdi KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses.
Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. A.Z on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas karistust kergendavaks asjaoluks on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav A.Z-i 60-päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 11,10 eurot) s.o summas 666 eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 11,10 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 11,10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 ja § 179 alusel välja mõista A.Z-ilt riigituludesse sundraha 532,50 € seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega ja tasu riigi õigusabi eest 72 €.
Anu Tammeniit kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.