lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3070/35

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3070/35
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1081
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3070/30Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2014, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-3070

Kohtukoosseis

Kohtunikud Ivi Kesküla, Sten Lind ja Urmas Reinola

Kriminaalasi

Vjatšeslav Šilenkov’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. aprilli 2014 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

Süüdistatav Vjatšeslav Šilenkov Vjatšeslav Šilenkov isikukood: 38501250282, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud.

Prokurör

Riigiprokuröri abi Loreta Tšurilova

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Vjatšeslav Šilenkov’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.Vjatšeslav Šilenkovi süüdistatakse selles, et tema, olles 15.05.2013.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk olles isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 13.09.2013.a kella 03.40 ajal aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse Xxxxxxxxxxxxx nr 127 aadressil XXXXXXXXX XXXXX XX, XXXXXX ning varastas sealt kaupa koguväärtuses 199.00 eurot. Samuti tema, 26.09.2013.a kella 03.17 ajal ukse klaasi lõhkumise teel tungis sisse M OÜ-le kuuluvasse kauplusesse aadressil XXXXXXXXX XX, XXXXXX ning varastas sealt eraettevõttele kuuluvat kaupa koguväärtuses 161.60 eurot. Samuti tema, 28.09.2013.a kella 03.37 ajal ukseluku lõhkumise teel tungis sisse R AS-ile kuuluva kaupluse S laoruumi aadressil XXXXXXXXX XX, XXXXXX ning varastas sealt kaupa koguväärtusega 37.08 eurot ja mobiiltelefoni Nokia 1616 (358632040530568), väärtusega 30.00 eurot, kokku 104.16 euro väärtuses asju. Samuti tema, püüdis 28.09.2013.a kell 15.42, viibides kaupluses K aadressil XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX, uuesti võtta võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada AS-ile K kuuluvat kaupa koguväärtusega 37.20 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpuni, kuna pärast kassast läbiminekut peeti ta koos maksmata kaubaga kinni. Samuti tema, 06.10.2013.a kella 14.55 paiku XXXXXX, XXXXX X asuvas AS O kaupluses XXXXXX XXXXXXXXXX, võttis 4 karpi pesupulbrit Ariel, ühiku väärtus 12.95 eurot, koguväärtuses 51.92 eurot, pani need kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Samuti tema, ajavahemikul 09.10.2013.a kella 19.15-st kuni 10.10.2013.a kella 06.40-ni vitriinakna lõhkumise teel tungis sisse AS-ile R kuuluvasse Xxxxxxxxxxxxx number 119 aadressil XXXXXX XX XX, XXXXXXX ning varastas sealt kaupa koguväärtuses 514.20 eurot. Samuti tema, 15.10.2013.a kella 01.00 paiku varguse eesmärgil vitriinakna lõhkumise teel tungis sisse AS-ile R kuuluvasse Xxxxxxxxxxxxx aadressil XXXXXX XX XX, XXXXXXX ning kavatses varastada kaupa kogusummas 301.80 eurot, kuid ei jõudnud kuritegu lõppuni viia, kuna teda pidas kinni G4S turvapatrull. Seega Vjatšeslav Šilenkov, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas Vjatšeslav Šilenkovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning karistas teda vangistusega 2 (kaks) aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Vjatšeslav Šilenkovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 28.09.2013.a – 30.09.2013.a, s.o 3 (kolm) päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges

vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Kohaldas Vjatšeslav Šilenkov suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvas alates Vjatšeslav Šilenkovi kinnipidamisest 15.10.2013.a.

APELLATSIOON:

3.Süüdistatav leiab, et temale mõistetud karistus on liialt pikk. Tunnistas oma süüd, kahetseb tehtut. Palub vähendada karistust kuni 29 detsembrini 2014. Soovib alustada uuel aastal oma elu puhtalt lehelt. Soovib minna ravile narkootikumide sõltuvusest vabanemiseks. Tahab elu muuta. Soovib minna Rehabilitatsiooni keskusesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:

4.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11 ja 3-11-43-11), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon ka siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5.Apellant on vaidlustanud vaid talle mõistetud karistust, kuid apellatsioonis puudub põhjendus sellest, miks maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta toimepandule või tema isikule. On vaid märgitud, et tunnistab oma süüd, kahetseb. Maakohtus on süüdistatav oma süüd tunnistanud. Maakohus on kohtuotsuses, võttes aluseks süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel väljendatud kahetsust, esitanud oma põhjendused miks kohus ei arvesta KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaoluga. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale ja Riigikohtu poolt korduvalt väljendatule ( nt otsus 3-1-177-11) on KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Üksnes siis, kui kohus põhjendatult tuvastab, et kahetsus pole kontrollitav ega tulene materjalidest puhtsüdamlik kahetsus puudub. Antud juhul on maakohus seaduslikult ja põhjendatult leidnud, et kui isik paneb järjekindlalt toime uusi kuritegusid näitab tema käitumine siira kahetsuse puudumist. Kolleegium sellise seisukohaga nõustub. Materjalide alusel on tuvastatav, et 29.09.2013 aastal on Vjatšeslav Šilenkov kahtlustatavana ülekuulatud 28.09. 2013 aastal toimepandud kuritegude kahtlustuses. Ka protokollist nähtuvalt on kahtlustatav oma süüd tunnistanud ning andnud ütlusi, et enam ta nii ei tee, kahetseb oma tegu( t.lk. 134).
30.09.2013 aastal on menetleja kohaldanud Vjatšeslav Šilenkovi suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu, ning juba 06. oktoobril on ta toime pannud uue varavastase kuriteo. Kolleegium leiab, et süüdistatav ise oma käitumisega on välistanud tema suhtes KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud kergendava asjaolu arvestamise. Apellatsioonis esitatud soov minna ravile on tervitatav, kuid ei anna vähimalgi määral alust maakohtu poolt mõistetud, KarS § 56 kooskõlas oleva, karistuse muutmiseks. Süüdistataval on võimalus minna ravile pärast mõistetud karistuse ärakandmist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on mõistetud karistusmäära väga põhjalikult ja selgelt motiveerinud, viidatud Riigikohtu lahendid on asjakohased ning kolleegiumi veendumuse kohaselt varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule 7 varguse toimepanemise eest mõistetud 2 aastane vangistus on seaduslik ning selle muutmiseks alused puuduvad.
6.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Ivi Kesküla

Sten Lind

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.