Liiklussüüteod

olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri (majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004. a. määrus nr 141) § 6 lg 1 p 1 /ühissõidukijuht on kohustatud toimetama sõitja ohutult ja sõiduplaanis ettenähtud ajal sihtkohta, tagama veoteenuse kvaliteedi. Ühissõidukijuht võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus/. I.T pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Süüdistatav end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista, kuid taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja toetab oma kaitsealuse positsiooni selles, kuivõrd ei ole tegelikult üheselt tuvastatud, kuidas selline situatsioon aset leidis. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 25.11.2012 alustas trollijuhina tööd kella 07 ajal. Marsruudil nr. 3 juhtis trolli Škoda reg. nr. XXX. Kella 14.30 ajal sõitis Mustamäe suunal ja trollis oli vähe reisijaid. Vanema naise trolliuste vahele jäämist ja trollirataste alla jäämist üldse tähele ei pannud. Enne uste sulgemist ta vaatab salongi tahavaatepeeglisse, et trolli uksed väljastpoolt oleksid vabad ja samuti vaatab paremasse küljepeeglisse. Ta ei näinud vanema naise väljumist ja see on seletatav sellega, et kui keegi lõõtsas seisab, siis tagumisi ukseesiseid ta ei näe salongi tahavaatepeeglist. Oli uksed sulgenud ja peatusest umbes 5 m edasi sõitnud, sisemine tunne ütles talle, et midagi on korrast ära. Reisijad ei karjunud ega koputanud vastu kabiini. Peatas trolli ja väljus ja nägi kõnnitee ääres istumas vanemat naist , kelle üks jalg oli sõiduteel aga teise jala asukohta ta ei mäleta. Ta naise käest asjaolusid ei selgitanud, kuid arvas trolli seisma jätta kuni asjaolude selgitamiseni. Kahtles, et troll oli segatud antud juhtumisse. Ta helistas kiirabisse. Verd naisel ei näinud. Troll jäi seisma kuni politsei saabumiseni. Kui troll oleks üle naise jala sõitnud, siis oleksid kannatanul tagajärjed hulga raskemad olnud, seetõttu ta arvab, et ei sõitnud trolliga üle naise jala. Trolli paremast peeglist on terve parem külg nähtav koos kõigi ustega. Kannatanu XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt emaga toimunud liiklusõnnetusest ta kuulis ühelt naiselt. Kuna ta elab sama peatuse lähedal, läks sündmuskohale. Ema oli veel pikali maas ja karjus valust. Kohal oli politsei ja kiirabi ning viimase poolt ema toimetati haiglasse. Emale tehti mitu operatsiooni ja kuni surmani viibis haiglaravil. Enne liiklusõnnetust oli ema iseseisev. Ema sõnade kohaselt hakkas kodupeatuses trollist väljuma. Hoidis uksekäsipuust kinni ja jõudmata trollist väljuda, trolliuksed sulgusid ja käsi jäi ukse vahele ning troll hakkas sõitma. Tunnistaja XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ta oli trollis reisijana ja Tedre peatusest edasi liikudes kuulis naisterahva karjatust. Ta istus juhikabiini taga ja taha vaadates, nägi reisijaid püsti seismas ja saanud aru, et midagi on juhtunud, hakkas taguma vastu juhi kabiini. Troll jäi seisma umbes 10 m kaugusel peatusest lahkumisel. Ta väljus trollist ja maas pikali oli vanem naine, kelle keha kõnniteel ja jalad sõiduteel. Tunnistaja XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ta oli trollis reisijana ja istus viimase ukse juures vasakul pool. Tedre peatuses hakkas üks vanem naine trolli eelviimasest uksest väljuma, kuid enne parema jala asetamist tänavale, trolliuksed sulgusid ja troll hakkas peatuse taskust välja sõitma. Kõik taga olnud reisijad tõusid püsti ja hakkasid karjuma. Troll peatud umbes 10 m pärast. Väljas ta nägi, et proua oli küljeli maas. Tunnistaja XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ta oli trollis reisijana ja istus pärast lõõtsa teises reas. Tema ees istunud vanem naine enne Tedre peatust liikus ukse juurde. Peatuses hakkas väljuma. Vanemal naisel võtab see rohkem aega ja käsi toetas ukse küljes olevat käepidet. Naine oli juba jalaga maas, kuid troll hakkas üheaegselt ukse sulgemisega liikuma.

Esmalt käsi jäi ukse vahele ja troll hakkas naist lohistama. Ta istus akna all ja nägi naise kukkumist ning käsi vabanes ukse küljest. See naine ütles, et troll oli sõitnud üle jala. Kannatanu XXXesindaja esitas tsiviilhagi ja nõude aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Trolli juhtis I.T ning oma tähelepanematuse ja hooletuse tõttu jättis kostja trollist väljuva XXX käe uste vahele ning liikumise alustamisel tõmbas troll kättpidi uksevahel kinni oleva XXX pikali, mille tagajärjel sattus viimase vasak jalg trolli ratta alla. Sellega tekitati kannatanule kehavigastused ja tervisekahjustuse, mille tagajärjel XXX hiljem suri. XXX hilisem surm oli talle kahtlustatava poolt tekitatud tervisekahjustuse otsene tagajärg kriminaalasja toimikus asuva eksperdi arvamuse kohaselt. Seega vastutab kostja XXX surma põhjustamise eest deliktilisel alusel. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Asjaõigusseaduse § 33 kohaselt on valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AS § 33 lg. 3 kohaselt ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse alusel viimase ettevõttes. Sellisel juhul on asja valdajaks isik, kelle korraldusel tegelikku võimu teostatakse. I.T teostas XXXAS töötajana tegelikku võimu trolli üle tööandja korraldusel ( töösuhtes ). Seega on TLT AS XXX tervisekahjustuse põhjustanud trolli valdajaks AS § 33 lg. 3 tähenduses ning vastutab XXX surma põhjustamise eest VÕS § 1057 alusel. Kuivõrd nii I.T kui ka TLT AS vastutavad XXX surma põhjustamise eest on nad vaadeldavad solidaarvõlgnikena VÕS § 137 lg. 1; § 65 lg. 2 kohaselt. VÕS § 128 lg. 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg. 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise korral ka surmasaanud või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Käesolevas kriminaalasjas on materjalidega tõendatud, et XXX surma põhjuseks olid talle liiklusõnnetusega põhjustatud kehavigastused. Seega vastutavad mõlemad kostjad XXX surma põhjustamise eest. Erandlike asjaolude loetelu seadus ei ava ja nende asjaolude tähendus on jäänud kohtupraktika sisustada. Kannatanu ( hageja – surnu tütar ) ütlustest nähtub, et ta jõudis liiklusõnnetuse sündmuskohale, kui tema ema oli veel tänaval pikali maas ja karjus valust. Seega esineb käesoleval juhul erandlik asjaolu eelkõige hageja ja tema ema ruumilise läheduse tõttu e. hageja nägi vahetult sündmuskohal oma ema kannatusi ega saanud teda seejuures kuidagi aidata. Nimetatud vaatepilt tekitas hagejale hingelist kannatust. Teine mittevaralise kahju hüvitise saamist õigustav erandlik asjaolu seondub hageja poolt oma ema kannatuste ja tema elu hääbumise pealtnägemisega haiglaravi ajal. XXX viibis haiglaravil alates liiklusõnnetuse toimumise päevast kuni oma surmani XXX. Hageja käis oma ema haiglas vaatamas iga päev. Selle aja jooksul tehti hageja emale mitu operatsiooni. Kuivõrd hageja ema vanus oli kõrge, siis kaasnes iga operatsiooniga kõrge eaga isikule kaasnev terviserisk, mis pani hageja muretsema ema vastupidavuse ja toimetuleku pärast. Ravile vaatamata läks hageja ema tervis järjest halvemaks. Ema olukorra halvenemine ning parendamise võimetusega kaasnev abituse ja kurbusetunne põhjustasid hagejale tugevat hingelist valu ja kannatust. Eeltoodust leiab hageja, et asjas esinevad erandlikud asjaolud ka kannatanu tütrele mittevaralise kahju hüvitise maksmiseks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista oma ema surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis õiglases ja põhjendatud suuruses kohtu äranägemisel. Hageja ise hindab talle tekitatud kahju suuruseks 7000 eurot ja palub kohtu äranägemisel mõlemalt kostjalt solidaarselt tema kasuks välja mõista õiglane hüvitis mittevaralise kahju katteks. Tsiviilkostja, XXXAS, esindaja XXXkannatanu esindaja poolt esitatud hagi ei tunnista. Hageja peab eelkõige tõendama kahju ja erandlike asjaolude välja toomist. Riigikohtu lahendile toetudes üldiselt tuleb hüvitada üksnes kahjustatud isikule endale tekitatud kahju, siis isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude ette ka isiku lähedastele. Seda aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis

õigustavad hüvitise maksmist. See on põhjendatud esmajoones kahju tekitajale mõistlikus ulatuses. Lähedaste hulka kuulub üldjuhul surnud isikuga koos elanud abikaasa. Kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu kahju tekitamise ajal, samuti hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Tsiviilkostja esindaja selgituse kohaselt kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et hageja oleks vahetult sündmuskohale, mis looks eelduse XXXja õnnetuse tagajärje nägemisele. Ei saa olla ka vaidlust ka ruumilise läheduse osas, sest hageja ei viibinud XXX kahju tekkimise ajal. Hageja nägi XXX elu hääbumist haiglas ravil oleku ajal, kuid see ei saa iseenesest olla mittevaralise kahjunõude eelduseks. Selgusetuks jääb, kas arstide poolt anti XXX üldse elulootust. Samuti tsiviilkostja esindaja selgitab, et trollijuhi I.T vastutust kui suurema ohuallika valdajana, tuleb analüüsida hageja tegevust/ tegevusetust väidetava kahju tekkimisel. Seda põhjusel, et VÕS § 1057 lg. 3 sätestatule ei vastuta mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Kui kohus tuvastab hageja poolt kirjeldatud teo ja tagajärje vahel põhjusliku seose ning tsiviilkostja vastutab selle eest, siis tuleb hinnata hageja tegevust/tegevusetust väidetava kahju tekkimisel. Hageja pole ühegi objektiivse tõendiga tõendatud, kas XXX jäi kättpidi ukse vahele või hoidis oma hooletu käitumise tõttu ise kuskilt kinni. Tsiviilkostjale teadaolevalt ei ole trolli uste vahel olev tihend nii tihe, et see hoiaks kinni inimese kätt. Äärmiselt on küsitav, kas XXX tsiviilkostja tegevuse tagajärjel on tekitatud kahju, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et puudub seos teo, tagajärje ning põhjusliku seose vahel. Hageja nõudest jääb selgusetuks, millele tuginedes on hageja hinnanud mittevaralise kahju suuruseks 7000 eurot. Eeltoodust ei ole hageja tõendanud erandlikke asjaolusid ega ruumilist lähedust hukkunuga kahju tekitamise ajal. Seetõttu tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest kohus tuvastas alljärgneva: 1 Tuvastatud, et sel päeval trolli reg. nr. XXXliinil nr. 3 juhtis I.T ja tunnistajate ütluste kohaselt Tedre peatuses trollist väljus eakas naine Valbe – Natalie XXX, kes ei jõudnud täielikult tänavale astuda ja trolli väljumisel peatusest, kukkus tänavale ning trolliratas sõitis üle XXX parema jala. et I.T poolt juhitud trolliga sõideti rattaga üle trollist väljunud ja sõiduteele kukkunud XXX paremast jalast üle. 1.1 I.T ei märganud trollis vanemat naist ja sisetundel arvas, et midagi pole õige ja peatas koheselt trolli. Väljus trollist ja nägi kõnniteel istumas vanemat naist, kelle üks jalg oli sõiduteel. Ta mingit verd ei näinud ja seega tema arvates troll ei sõitnud rattaga üle naise jala. 1.2 Kohtueelsel uurimisel tunnistajatena üle kuulatud isikud kinnitavad, et trollist väljumisel vanem naine kukkus kõnniteele, sest ukse sulgemisel troll hakkas sõitma. Ühe tunnistaja karjumise peale troll peatus. See vanem naine istus kõnniteel ja trolli ratas oli sõitnud naisel jalast üle. 1.3 Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemiga, millest nähtuvalt süüdistuses nimetatud trolli ratta alla jäi kannatanu jalg. 1.4 Isiku ekspertiisiakti sisust tulenevalt eksperdiuuringu kiirabikaardi kirjelduse kohaselt kannatanu jalg jäi trolli tagumise ratta alla, suur lihashaav. Kannatanul teadvus selge ning tal diagnoositi parema sääre murd ja esineb reieluu kaugmise otsa ning sääreluu lähimise otsa lahtine murd. XXX viibis ravil 25.11.2012 kuni 01.12.2012 intensiivraviosakonnas ja kuni 18.12.2012 ortopeedia osakonnas. 1.5 Hospitaliseerimisel teostati erakorraline operatsioon, mille käigus liiklusõnnetusega tekkinud murrud fikseeritud välisfiksaatori abil ning rebimishaav revideerimise järgselt puhastatud. Järgnevatel päevadel kujunenud ravi põhiküsimuseks lahtirebitud nahalappide eluvõimelisus. Vaatamata korduvatele sidumistele ja baroteraapia seanssidele muutunud nahk tsüanootiliseks ja hakanud välja kujunema ulatuslik naha nekroos. Naha probleemide tõttu murdude definitiivset ravi teostada pole võimalik. Patsient rahuldavas üldseisundis 18.12. transporditud Taastava Kirurgia Kliinikusse kuni 04.01.2013, mil toimetati plaanilises korras SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla hooldusravi osakonda.

1.6 Vigastuste iseloomu ja lokalisatsiooni arvestades on tegemist tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud eksperdimääruses näidatud ajal ja asjaoludel toimunud liiklusõnnetuses parema alajäseme jäämisel trolli ratta alla. Tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on pika toruluu lahtise murruga. 1.7 Haigusloo väljavõtte kohaselt pärast kannatanu toimetamist hooldusravi osakonda, paremal reiel ja säärel välisfiksaator ning sama jala piirkonnale tehtud ka ulatuslik naha vabaplastika. Jätkati sidumisi ja pinnad puhastumas ja paranemas. Patsiendil tekkisid probleemiks madalad kaaliumiväärtused, samuti probleemiks madalad vererõhuväärtused ja kaldub hüpokaleemisasse. Patsient rahuldavas üldseisundis, kontakt raskendatud üleelatud ajuinfarkti tõttu. Osakonnas toimunud ravi tagajärjel patsiendi seisund tunduvalt paranenud. Suuremad haavad paranesid, jäid defektid parema jala põlve peal ja vasakul jalasäärel, mis vajavad sidumiste jätkamist. Rahuldavas üldseisundis läheb üle järelravi osakonda. 1.8 XXX surm saabus XXX. Surma põhjus on parema alajäseme tömp trauma parema reieluu kaugmise otsa ning sääreluu lähimisi otsa killunenud murdude ning ulatusliku põrutusrebimishaavaga parema sääre tagapinnal, mille tüsistusena tekkisid lamatised, parema südamepoole hiigelsuur tromb, äge hingamispuudulikkus ning äge südamepuudulikkus. Eksperdi arvamuse kohaselt XXX surma saabumine on seotud 25.11.2012 saadud traumaga. Kohtule esitatud materjalidest ja kohtueelsel uurimisel nii süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu poolt antud ütlustest, vaatamata trollijuhi I.T ütluste kohaselt kuriteo toimepanemise eitamist, tuvastatud I.T poolt süüdistuses nimetatud kuriteo toimepanemine alljärgnevatel asjaoludel: 2 Kohtu hinnangul I.T pani toime KarS § 422 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.1 Selle tõendatus on tuvastatud eelkõige tema enda ütlustega selles, et ta juhtis sel ajal trolli ja pärast peatusest sõidu jätkamist tajus, et midagi on juhtunud, peatas sõiduki. Väljunud trollist, märkas kõnnitee äärel istumas ühte vanemat naist, kuid verd ei näinud ja tema arvates trolli rattaga üle naise jala ei sõitnud. 2.2 I.T väite lükkavad ümber üle kuulatud kolm tunnistajat, kelle ütluste kohaselt vanem naine hakkas peatuses trollist väljuma, kuid jõudmata väljuda, jäi kättpidi trolli ukse vahele ja liikuma hakanud trollist naine kukkus sõiduteele. Pärast trolli peatumist nad nägid kannatanut istumas kõnnitee ääres ja kannatanu väitel trolli ratas sõitis üle jala. 2.3 Trolli rattaga üle naise jala sõitmist kinnitab ka eksperdiarvamus kohtuvälise menetleja poolt esitatud küsimustele kannatanule tekitatud tervisekahjustuse kohta. 2.4 Seega on tõendatud, et I.T poolt juhitud trollist väljumisel 81 aastane XXX hoidis käega uksest, et end kindlamalt tundes trollist väljuda. Ta ei suutnud ega saanud oma kõrgele eale koheselt trollist väljuda ja trolliuks sulgus ning jäänud käega uste vahele, kukkus sõiduteele ja trolli ratas sõitis tal üle jala, tekitades jalal luumurrud. Liiklusõnnetuse tagajärjel talle tekitati eluohtlikud tervisekahjustused. 2.5 Eksperdiarvamuse kohaselt XXX surma saabumine on seotud 25.11.2012 saadud traumaga. Kohtule esitatud materjalidest on tuvastatav, et XXX tekitatud eluohtlike tervisekahjustustega seotud vigastused on otseselt seotud ainult sündmuskohal toimunu tagajärjel, kuid tema surma saabumisele aitas kaasa kannatanu üldine tervislik seisund. Seda kinnitab ka eksperdiarvamus selles, et haiglaravil olles tema tervislik seisund tunduvalt paranes ja ta toimetati järelravi osakonda. Tal tekkisid lamatised, parema südamepoole hiigelsuur tromb, äge hingamispuudulikkus ning äge südamepuudulikkus, mille tagajärjel XXX saabus surm. 2.6 Kohus ei nõustu kannatanu esindaja väitega, et XXX hilisem surm oli talle kahtlustatava poolt tekitatud tervisekahjustuse otsene tagajärg ja seda kriminaalasja toimikus asuva eksperdi arvamuse kohaselt. Seega vastutab kostja XXX surma põhjustamise eest deliktilisel alusel. Kohus selgitab, et eksperdiarvamuse kohaselt XXX surma saabumine on seotud 25.11.2012 saadud traumaga, kuid ekspert ei ole väitnud ega kinnitanud, et kannatanu hilisem surm oli tekitatud tervisekahjustuse otsene tagajärg. Pärast mitmeid jalaoperatsioone kannatanu tervislik seisund tunduvalt paranes ja toimetatud ravile üldosakonda. Tal tekkisid lamatised ja kohtuotsuse p. 2.5 nimetatud tervisekahjustuste tekke olemasolul saabus kannatanu surm. Võib kindlasti väita,

et liiklusõnnetusega saadud vigastused olid üheks eelduseks surma saabumisele, kuid mitte kõige tähtsam. Seega I.T vastutab ettevaatamatusest kannatanule tekitatud eluohtlike tervisekahjustuste eest ja surma saabumise eeldusteks olid ülalnimetatud asjaolud. 2.7 Hageja hindab talle tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 7000 eurot, kuid summa tekkemehhanism lahti mõtestamata. Hageja esindaja selgitab, et kannatanu ( hageja – surnu tütar ) jõudis liiklusõnnetuse sündmuskohale, kui tema ema oli veel tänaval pikali maas ja karjus valust. Edaspidi tütar käis ema haiglas vaatamas iga päev ja tütre arvates emale tehtud iga uue operatsiooniga kaasneva terviseriskiga muutus ema tervis järjest halvemaks ja XXX kaasnes ema surm. Seega esineb käesoleval juhul erandlik asjaolu eelkõige hageja ja tema ema ruumilise läheduse tõttu e. hageja nägi vahetult sündmuskohal ja haiglas ravil oleku ajal oma ema kannatusi ega saanud teda seejuures kuidagi aidata. Nimetatud vaatepilt tekitas hagejale hingelist kannatust. Ema olukorra halvenemine ning parendamise võimetusega kaasnev abituse ja kurbusetunne põhjustasid hagejale tugevat hingelist valu ja kannatust. Eeltoodust leiab hageja, et asjas esinevad erandlikud asjaolud ka kannatanu tütrele mittevaralise kahju hüvitise maksmiseks. Kohus ei rahulda kannatanu esindaja tsiviilhagi nõuet, sest hagi nõue tõendamata ja samuti pole leidnud kinnitust erandlike asjaolude olemasolu. Riigikohtu lahendile toetudes üldiselt tuleb hüvitada üksnes kahjustatud isikule endale tekitatud kahju, siis isiku surma põhjustamise või talle raske tervisekahjustuse tekitamise korral mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude ka isiku lähedastele. Seda aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Kohus leiab, et tütre poolt ema nägemine sündmuskohal ja tema vaatamas käimine haiglas kohtu arvates ei ole erandlikud asjaolud, et nõustuda kannatanu argumentidega ja seejärel nõustuda ka mittevaralise kahju summa hüvitamise nõudega. Kohus juba mainis eelpool, et kannatanu emale tekitatud vigastused ei olnud sellised, mis otseselt seotud ema surmaga. 2.8 Kohtule esitatud materjalidest ja kohtueelsel uurimisel nii süüdistatava, tunnistajate, kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ning eksperdiarvamuse kohaselt on leidnud tõendamist ja kinnitamist, et süüdistusaktis esitatud süüdistuse kohaselt nimetud kuriteo pani toime I.T . Süüdistatava süü, vaatamata tema poolt kuriteo toimepanemise eitamisele, kohus on tuvastanud ja leidnud tõendatuks tema süü tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja allpool nimetatud tõenditega väärteomenetluse lõpetamise määrusega selles, et liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanul tuvastati rasked kehavigastused ja ekspertiisiakti kohaselt kannatanul eluohtlikud tervisekahjustused, seetõttu väärteomenetlus kuulus lõpetamisele, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, selles, et reisija kukkus, kuna jäi jalaga trolli ukse vahele ja troll hakkas liikuma, isiku ekspertiisiaktiga, millest tuvastatav, et kannatanul parema alajäseme lömastav vigastus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel toiminud liiklusõnnetuses, surnu ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt kannatanu suri XXX ja eksperdiarvamuse kohaselt Luubi surma saabumine on seotud 25.11.2012 saadud traumaga, CD plaadil oleva kõnega juhtimiskeskusesse ( t.l. 2 – 22, 24 – 27, 29 – 41, 71, 72 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, liiklusõnnetusega kannatanule tekitatud eluohtlike tervisekahjustuste tekitamist ja tänu arstide poolt teostatud oskusliku ravi tagajärjel kannatanu tervis paranes, kuid tekkinud lamatised, parema südamepoole hiigelsuur tromb ja südamepuudulikkus tõi kaasa 21.04.2013 kannatanu surma, majanduslikku olukorda ja kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Süüdistatava töö on seotud mootorsõiduki juhtimisega ja töökoha säilitamiseks vajalik omada mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Selle õiguse puudumisel ta kaotab töökoha ning

iseseisva sissetuleku kaotamise ja majanduslikku raskusesse olukorda sattumisega tema materiaalne olukord tunduvalt halveneb. Seetõttu kohtu arvates antud olukorras ei ole otstarbekas süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179; § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada I.T KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui I.T kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Mõistetud katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista I.T-lt sundraha 532.50 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista I.T-lt kaitsjatasu 576.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a EE891010220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 KrMS § 180 lg. 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel väljamõistetud rahalised nõuded tasuda ositi igakuiselt 11 ( üheteist ) kuu jooksul, kuid mitte vähem kui 100.00 eurot kuus. Lõplikult rahalised nõuded tasuda 15. juuniks 2015 4 Kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi nõue XXXAS ja I.T vastu jätta rahuldamata 5 Asitõendid – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse. Apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.