Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud: 109,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 252 eurot narkootilise aine ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt 13E-AN0691, 12.08.2013), 1083 eurot DNA ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt 13E-GE0663, 25.06.2013), 0,45 eurot toimiku materjalidest koopia tegemise eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Asitõendid: pulber ja taimeosad, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta EKEI keemiaosakonda. Asitõend nr 1-kolm minigripp pakendit (Andres Averi sõiduautost ära võetud) ja asitõend nr 2- kolm minigripp pakendit (Viktor Harunilt ära võetud), mis asuvad kriminaalasja juures– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 19.06.2014 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 26.06.2014 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 12.07.2014 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Viktor Harun on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema omandas, muuhulgas ka edasiandmise eesmärgil xxx tänaval narkootilist ainet- kanepit ( marihuaana) kuus minigripp-pakendit kogukaaluga 1,68 grammi. xxxiga kohtueelsel menetlusel tuvastamata isiku käest 60 (kuuskümmend) euro eest ning sõiduautos xxx, mis oli pargitud kaupluse xxx 25 (kakskümmend viis) euro eest. xxx Viktor Harun`i läbivaatusel võeti ära kolm minigripp pakendit rohelist värvi taimset päritolu ainega ning Axxxs xxxx kuuluvas sõiduautos xxx, teostatud läbiotsimise käigus esiistmete vahel asuvast käetoest leiti ja ära võeti ära kolm minigripp pakendit rohelist värvi taimset päritolu ainega. Narkootilise aine 12.08.2013 ekspertiisi aktist nr 13E-AN0691 nähtub: - Viktor Harun`ilt ära võetud rohelised taimeosad massiga 0,84 g on peenestatud kanep (marihuaana), mis sisaldab 10% tetrahüdrokannabinooli (THC); - Axxxx xxxi sõiduautost ära võetud rohelised taimeosad massiga 0,84 g on peenestatud kanep (marihuaana), mis sisaldab 9,3% tetrahüdrokannabinooli (THC). Kanep ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai

2005.a määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seega Viktor Harun, tegeledes narkootiliste ainete väikeses koguses ebaseadusliku omandamisega edasiandmise eesmärgil ning edasiandmisega, pani toime KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKU ARUTAMISE

PÕHJENDUSED

KÄIGUS

TUVASTATUD

ASJAOLUD

JA

Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi täielikult. Kohtuistungil ei soovinud süüdistatav anda ütlusi. Olles ülekuulatud kohtueelse uurimise käigus lk 28-31 selgitas süüdistatav, et ta ise tarvitas narkootilisi aineid pikema aja jooksul. 30.05.2013 koos A. Avxxxa ta xxxxxxe, kus ostis xxx juures ühelt isikult kuus minigripp-pakendit narkootilise ainega, nimelt kanepiga, hinnaga 10 eurot ühe pakendi eest. Sellest kolm pakendit oli ette nähtud A. Avexxx edasiandmiseks. Süüdistatav selgitas, et kuigi ta tarvitab narkootilist ainet perioodiliselt, ei tegele ta narkootilise aine müümisega. Ta käib alates jaanuarist metadooni ravil. Süüdistatava ütlused on kinnitatud tõenditega. Isiku läbivaatusprotokolliga lk 10-12, millest nähtub, et 30.05.2013 avastati V. Haruni juurest kolm minigripp-pakendit rohelise värviga. Läbiotsimisprotokollist nähtub lk 17-19 nähtub, et A. Axxx kasutuses olevast sõiduautost leiti esiistmete vahelisest kohast kolm minigripp-pakendit rohelise värvi ainega. Süüdistatavalt ja A. Axxxt äravõetud pakendid ainega olid vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga lk 47-48, pakend nr 2 - kolm minigripp-pakendit rohelise värvi ainega, pakend nr 3 – kolm minigripp-pakendit rohelise värvi ainega. Kahtlustatavana ülekuulatud A. Axxxr andis ütlusi lk 41-43, xxx palus ta V. Harunilt osta talle narkootilist ainet kanepit kolm pakendit ja andis selleks 25 eurot. Ost toimus xxxtlaxxx. Harun ostis ja andis talle kolm pakendit kanepiga. Tema ise ostis endale veel amfetamiini eraldi pakendis. Narkootilise aine ekspertiisiaktist lk75-76 nähtub, et pakendis nr 2 ja nr 3 igaühes on 0,84 g peenestatud kanepit (marihuaanat), mis sisaldab pakend nr 2- 9,3% tetrahüdrokannabinooli (THC, pakend nr 3 – 10% THC. Seega, süüdistatava ja A. Axxx ütlustega, samuti isiku läbivaatusprotokolli, läbiotsimisprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisiaktiga on usaldusväärselt tõendatud, et V. Harun omandas, muuhulgas ka edasiandmise eesmärgil xxxx, mis oli pargitud kaupluse xxxx kolm minigripp pakendit narkootilise ainega- kanepiga 25 (kakskümmend viis) euro eest.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Süüdistatav käitles narkootilist ainet kanepit, kuigi see on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et süüdistatav omandas ainet tuvastamata asjaoludel ja valdas seda vähemalt 30.05.2013, samuti andis poole omandatud ainest teisele isikule edasi. Valdamine ja tarnimine kolmandale isikule (edasiandmine) on aine käitlemise keelatud viisid nimetatud seaduse § 2 p 3 kohaselt. Seega, omandades kanepit ja andes selle edasi teisele isikule, tegutses süüdistatav ebaseaduslikult, rikkudes Narkootilise ja psühhotroopsete ja nende lähteainete seaduse § 2 p 3 ja § 3 lg 1 sätteid. Tahtlus KarS § 16 lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav andis kohtueelse uurimise käigus ütlusi, et ta otsustas osta ühel isikult kanepit. Olles xxx, nägi ta, kuidas teised isikud ostavad midagi ühelt isikult. Ta pani vajaliku rahasumma kokku, millest osa, nimelt 25 eurot, andis narkootilise aine omandamiseks A. xxxise. Süüdistatav läks tuvastamata jäänud isiku juurde, pöördus nime järgi, sest kuulis, kuidas teised pöörduvad tema poole ja ütles, et soovib kuus pakendit kanepit. Ta sai kuus pakendit kanepit 60 euroga, millest poole andis edasi A. Axxx viimase palvel. Kohus märgib, et selline süüdistatava käitumine oli sihipärane ja suunatud narkootilise aine omandamisele ja edasiandmisele. Süüdistatav teadis, et ostab narkootilist ainet, edastab selle teisele isikule ja vallates ainet ning andes selle edasi, möönis ta süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, soostus sellega. Järelikult tegutses süüdistatav aine valdamisel otsese tahtlusega. Seega Viktor Harun, tegeledes narkootiliste ainete väikeses koguses ebaseadusliku omandamisega edasiandmise eesmärgil ning edasiandmisega, pani toime KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava puhul ei ole kohus tuvastanud süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Isiku süü Kohus leiab, et süüdistatav on talle esitatud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi arvestades KarS § 32 ja 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatav ei olnud või ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima või selline võime oleks oluliselt piiratud KarS § 35 mõttes seoses kas vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäirega.

Karistus KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus leiab, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses ei ole suur ja jääb tunduvalt alla keskmise. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus arvestab, et süüdistatav käitles ainult kuus pakendit narkootilist ainet ühe päeva jooksul. Tuleb arvestada, et edasi antud oli ainult kolm pakendit ja ainult ühele isikule. Seega, omandamine ja edasiandmine ei olnud pikaajaline, ulatuslik ega intensiivne. Samas tuleb arvestada, et kanep on oma omadustest vähemohtlik narkootilise aine liik, võrreldes näiteks amfetamiini- või metamfetamiini või heroiiniga. Samas arvestab kohus ka sedagi, et antud konkreetsel juhul oli tegemist peenestatud kanepiga, mille THC sisaldus aines oli 9,3 ja 10%, mis on piisavalt kõrge protsent, võrreldes THC-s alammääraga 0,2%, millest on kanepi käitlemine keelatud, välja arvates seaduses kehtestatud juhtudel. Teo ohtlikkuse taset vähendab asjaolu, et tegemist ei ole grupilise kuriteoga. Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus isiku kahetsust, mille ta avaldas oma viimases sõnas. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus ei ole tuvastanud KarS § 57 lg 2 järgi ettenähtud asjaolusid, mida võiks karistuse kohaldamisel arvestada täiendava kergendava asjaoluna. Viimases sõnas andis süüdistatav kohtule mõista, et ta teeb operatiivtöötajatega koostööd ja aitab neid uute kuritegude avastamisel. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole uurimisasutusega koostöö tegemine kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes, kuna koostöös osalemine ei olnud seotud konkreetse käeoleva kohtuprotsessi esemeks oleva kuriteo avastamisega, vähemalt selliseid andmeid kriminaalasja materjalides ei ole. Kohus siiski leiab, et kuigi koostöö tegemine on positiivne nähtus, samas ei välista see selle isiku poolt toimepandud kuriteo eest karistamist ja seda vastavalt KarS § 56 näidatud alustel. Isiku süüd tunnistamist ja kahetsust on kohus juba arvestanud kergendava asjaoluna.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et isik on uurimisasutusega koostööle valmiv isik, mis oseloomustab isikut positiivsest küljest. Samas tuleb arvestada, et süüdistatav on käesoleval ajaks on juba üheksa korda kohtulikult karistatud isik. Tema viimased karistused ei ole väga ammused, et kohus saaks jõuda järeldusele, et käesolev kuritegu on üksikjuhtum. Vastupidi, alates näiteks 2009. aastast on süüdistatav kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toiimepanemise eest (ühel korral ka röövimise eest), vangistusega, osalise vangistusega ja osa jäeti kohaldamata tingimisi käitumiskontrollile allutamise ja katseaja määramisega, viimati aga rahalise karistusega katseajal toimepandud varavastase kuriteo eest. Sellises olukorras ei oma süüdistatava isiku hindamisel tähtsust, et narkokuriteo pani isik toime esimest korda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et isik ei ole töökohta ja iseseisvat sissetulekut. Vahepeal ta teeb ainult juhutöid. Ta elab koos emaga. Ta ei saa pensioni ega toetusi. Isik põeb narkomaaniat, mida ise tunnistab ja on metadooni ravil. Sellest tulenevalt ei ole isiku karistamine rahalise karistusega enam põhjendatud. Esiteks, isikule varem 2013. aastal tehtud kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus 320 eurot ei ole tasutud. Teiseks, nagu on tuvastatud, puudub isikul igasugune legaalne ja püsiv sissetulek. KarS § 183 lg 1 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani. Kohus on juba selgitanud, miks rahalise karistuse mõistmine ei ole süüdistatava puhul enam võimalik. Süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. KarS § 183 lg 1 sätestatud vangistuse keskmine määr on seega 1 aasta 6 kuud vangistust. Arvestades isiku süü suurust, mis on väike, samuti süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega kuus kuud ehk sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksemal määral. Kuus kuud on sanktsiooni keskmisest määrast üks kolmandik. Kohus ei pea põhjendatuks piirduda sanktsiooni alamäärale läheduse vangistuse kohaldamisega (1-2-3 kuud vangistus), sest sel juhul oleks see sarnane pigem sokivangistusega, mis varem 9 korda kohtulikult karistatud isiku puhul ei ole enam põhjendatud. Alates maist 2013 ehk aasta jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. Sellest tulenevalt ei vaja süüdistatav pikemaajalise vangistuse kohaldamist, vaid võib vangistuse pikkus jääda üheaastasest pikkusest alla poole. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb KarS § 238 järgi karistust vähendada ühe kolmandikku võrra ehk 2 kuu võrra, mõistes karistusena 4 kuud vangistust. Arvestada tuleb eelvangistuses viibitud aega 2 päevas 30.-31.05.2013 KarS § 68 alusel. Seega, kuulub kandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust. Kuna kuritegu on toime pandud enne 26.11.2013 kohtuotsust, tuleb isikule mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Viru MK 26.11.2013 mõisteti isikule liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mille jäeti kohaldamata ja rahaline karistus 320 eurot. Käitumiskontrollile isik kohaldatud ei olnud, samuti ei olnud määratud uus katseaeg. Tegelikult Viru MK 28.10.2010 kohtuotsusega oli isikule määratud vangistus 3 aastat, millest 1 aasta oli määratud kohesele kandmisele ( ja oligi ära kantud), 2 aastat vangistust oli mõistetud tungimisi katseajaga 2 aastat alates 28.10.2010. Seega, tuleks Viru Maakohtu 26.11.2013 mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat, mis jätta kohaldamata, ja rahaline karistus 320 eurot. Igal juhul katseaeg lõppes 27.10.2012, käesolev kuritegu on toime pandud 30.05.2013, seega puudub alus Viru

Maakohtu 28.20.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata jäetud 2 aastase vangistuse täitmisele pööramiseks. Samas tuleb kohtul liita rahaline karistus 320 eurpt, kohaldamata jäetud 3–aastane (tegelikult 2-aastane) vangistus ja kohaldamisele kuuluv vangistus 3 kuud 28 päeva vangistust ja seda KarS § 65 lg 1 alusel. Kohus leiab, et toimida tuleb järgmiselt. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada Viru Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o 320 ja kolm aastat vangistust ning mõista liitkaristuseks Viktor Harunile 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa päeva vangistust ja rahaline karistus 320 eurot. Arvata Viru Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 1 aasta vangistust (28.10.2010 kohtuotsusega arvestades) liitkaristusest maha. Kandmisele kuulub 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot. Jätta liitkaristusest 2 aastat vangistust täitmisele pööramata seoses katseaja lõppemisega 28.10.2012. Lõplikuks liitkaristuseks lugeda 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot. Rahaline karistus viia täide iseseisvalt. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes taotluse asendada vangistuse ÜKT-ga, millega tema kaitsealune on nõus. Kaitsja arvates, et ole isiku vanglasse saatmine vajalik. Kaitsealuse puhul piisab ÜKT tegemist ja käitumiskontrolli kohaldamist, kuna isiku süüdistus on väike ja lihtne ehk süü on väike. Kohus märgib järgmist. KarS § 69 lg 1 näeb ette kuni kaheaastase vangistuse asendamist ÜKT-ga. KarS § 69 lg 4 kohaselt allutatakse isik ÜKT tegemise ajal käitumiskontrollile. KarS § 69 lg 1 järgi asendatakse vangistus ÜKT-ga üksnes süüdistatava nõusolekul. Kohus märgib, et sellist nõusolekut ei ole süüdistatav andnud kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus. Samuti ei ole ta nõusolekut väljendanud ka viimases sõnas pärast kaitsja taotluse esitamist. Seega, ei ole ÜKT-ga asendamine võimalik protsessuaalsel põhjusel. Kohus märgib ka sedagi, et isegi kui eeldada isiku nõusolekut vangistuse ÜKT-ga asendamiseks, ei pea kohus asendamist põhjendatuks ja võimalikuks. Kohus leiab, et KarS § 183 lg 1 näeb ette karistusena rahaline karistuse ja vangistuse. ÜKT ei ole karistuse eraldiseisev liik, vaid üksnes vangistuse asendamine. Asendamine, nagu ka karistusest vabastamine, tuleb kohaldamisele alles siis, kui kohtul on veendumus, et vangistuse täitmisele pööramine ei ole konkreetse isiku puhul vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks. V. Haruni puhul kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. V. Harun on korduvalt kohtulikul karistatud isik ja mitmekordselt viibinud ka vangistuses. Seega ei ole isiku käitumist suudetud korrigeerida isegi korduva vangistuse kohaldamisega. 2010. aastal oli ta karistatud osalise vangistusega 1 aasta, 2 aastat vangistust jäeti tingimuslikult kohaldamata 2-aastase katseajaga. Ta ei suutnud läbida katseaega laitmatult ja pani katseajal toime, kuigi kergema laadi üheepisoodilise, aga siiski varavastase kuriteo. Ka pärast katseaja lõppu jätkas ta kuritegelikku tegevust ja pani toime narkokuriteo, mida menetleti eraldi. Kohus andis talle võimaluse ja mõistis varavastase kuriteo eest karistusena rahaline karistus (26.11.2013 kohtuotsus), vangistus jäeti täitmisele pööramata. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks karistuse eesmärkide saavutamiseks, et isik hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemises, tuleks isikut taas kas karistusest vabastada või asendada vangistuse ÜKT-ga. Kohus ei näe siin karistuse kohaldamise loogikat. Kohus leiab, et isiku vangistusest järjekordne pääsemine riivaks juba oluliselt ühiskonna õigustunnet. Kohus jätab kaitsja esitatud taotluse vangistuse asendamiseks ÜKT-ga rahuldamata.

Asitõendid Kohus leiab, et narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas, tuleb jätta EKEI käsutusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, fooliumpaberitükk, 4 fooliumvoldikut ja paberpakend, mis asuvad kriminaalasja juures- tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, kriminaalasja paljundamise kulu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isiku majanduslik seis on kehv, tal puudub sissetulek. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskulude mõistlik osa riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult kohus leiab, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi tasu, ekspertiisitasu ja toimiku paljundamise kulud. Väljamõistmisele kuulub kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 359,60 eurot, mida tuleb lubada tasuda ositi 10 kuu jooksul igakuiselt. Kohus jätab süüdistatavalt sundraha välja mõistmata, sest sundraha on välja mõistetud Viru Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsusega teise astme kuriteo puhul. Menetluskulud: 109,20 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 252 eurot narkootilise aine ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt 13E-AN0691, 12.08.2013), 1083 eurot DNA ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt 13E-GE0663, 25.06.2013), 0,45 eurot toimiku materjalidest koopia tegemise eest - tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Asitõendid: pulber ja taimeosad, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta EKEI keemiaosakonda. Asitõend nr 1-kolm minigripp pakendit (Andres Averi sõiduautost ära võetud) ja asitõend nr 2- kolm minigripp pakendit (Viktor Harunilt ära võetud), mis asuvad kriminaalasja juures– tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Inna Kirsipuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.