Kohtulahend

V I sünd. 02.08.1946, kodakondsuseta, xxx

Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada Sergei ABDULLAJEV Karistusseadustiku §199 lg.2 p.4 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Sergei ABDULLAJEVI karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.01.2013 – 04.01.2013, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult kuulub Sergei ABDULLAJEVIL kandmisele 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.4-1 alusel kohaldada ABDULLAJEVILE tõkendina vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Sergei

Sergei ABDULLAJEVI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Sergei ABDULLAJEVI karistuse algus on 12.06.2014. Süüdi tunnistada Uku PÄRK Karistusseadustiku §121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Uku PÄRGI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 02.01.2013 – 04.01.2013 ja 14.01.2013 – 23.04.2013, s.o. kokku 103 päeva ja lõplikult kuulub Uku PÄRGIL kandmisele 8 (kaheksa) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 8 (kaheksa) kuud 17 (seitseteist) päeva jäetakse Uku PÄRGI suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 alusel on Uku PÄRK katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel on Uku PÄRK katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 alusel on Uku PÄRK katseajal kohustatud osalema sotsisaalabiprogrammis. Määrata Uku PÄRK katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistusseadustiku §78 p.1 kohtuotsuse kuulutamisest.

alusel

hakkab

katseaeg

kulgema

alates käesoleva

Mõista Uku PÄRK süüdistuses Karistusseadustiku §114 p.5 järgi õigeks.

Asitõendid – Uku PÄRGI jope, püksid, jalanõud, arvuti ja sõrmus, mis on antud hoiule Ida Prefektuuri – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Uku PÄRGILE. Asitõendid – meeste saapad, kingapaelad, müts, mobiiltelefon ja võtmete kimp, mis on antud hoiule Ida Prefektuuri – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel I PLE. Asitõendid – tugitooli jälg, elamisluba, Maxima kaart, Orbit ja märkmed, mis on antud hoiule Ida Prefektuuri – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Asitõendid – 5 CD-plaati, mis on lisatud kriminaalasja juurde – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.2 alusel jätta I P tsiviilhagi läbi vaatamata. Määrata vandeadvokaat Kaido KOOGA poolt Uku PÄRGILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 1000 (üks tuhat) eurot. Välja mõista riigieelarvest Felix PÄRGI (elukoht Outokumpu 7 – 173 Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa, a/a nr.EE592200001100141800 Swedbank AS) kasuks tema poolt tasutud Uku PÄRGI õigusabikulude katteks 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus, määrata tema poolt Sergei ABDULLAJEVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1872 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks) eurot (s.h. osalemine kohtuistungitel 1200 €, koefitsient 1,3, käibemaks 312 €). Välja mõista Sergei ABDULLAJEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (asenduskaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot 52 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses osalemise eest 2208 (kaks tuhat kakssada kaheksa) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse. Välja mõista Uku PÄRGILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.2 alusel ekspertiisitasu 698 (kuussada üheksakümmend kaheksa) eurot 50 senti ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.

Jätta ekspertiisitasu 1172 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kaks) eurot 50 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Sergei ABDULLAJEVIL ja Uku PÄRGIL tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.EE891010220034796011 AS SEB Pank või arveldusarvele nr.EE932200221023778606 Swedbank AS või arveldusarvele nr.EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr.EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 27.06.2014.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistused Uku Pärk on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse KarS §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles alkoholijoobes, xxx ja jalaga V Iut, mille tagajärjel V I kukkus maha. Seejärel peksis Uku Pärk maas lamavat 1946 sündinud kannatanut V Iut jalgadega pea piirkonda, millega tekitas V Iule pikaajalisi tervisekahjustusi: aju-kolju kinnise tömbi trauma marrastuste ja nahaaluste verevalumitega näo piirkonnas, ninaluude murru, sõelluu murru, parema silmakoopa keskse seina nihkega murru ja alaseina nihkega murru, alalõualuu vasaku haru nihketa murru ning peaaju kõvakelmealuse traumaatilise verevalumi vasakul pool otsmiku piirkonnas ja peaaju pehmekelmealuse verevalumi paremal pool kiiru piirkonnas. Sellega pani Uku Pärk toime kehalise väärkohtlemise, teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise ja peksmise, millega tekitas kannatanule valu ja millega kaasnes kannatanu tervise kahjustumine, s.t. KarS §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Uku Pärk on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta peksis xxx 5 asuva maja vahel, D Pi, lõi teadlikult raskes alkoholijoobeseisundis olevat D Pi korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega pea piirkonda. Seejärel lähenes sündmuskohale Sergei Abdullajev, kellega koos Uku Pärk otsis läbipekstud ja maas lamava D Pi asjad läbi omakasu ehk võõra vara äravõtmise motiivil ning võttis ära kannatanult tuvastamata maksumusega mobiiltelefoni Samsung, mütsi, sõrmikud ja jalast kingad, milled võttis endale Sergei Abdullajev. D Pilt asjade äravõtmise ajal lõi Uku Pärk teda korduvalt sõrmkinnastega ja kängitsetud jalgadega pea piirkonda. Uku Pärk tekitas D Pile põhjendamatult jõhkraid vigastusi, mis ei olnud röövimise jaoks vajalikud, s.o. hulgalisi näoskeleti luude murde verevalandustega näo pehmetes kudedes, verevalandusi ajukelme all ja pea pehmetes

kudedes, rohkeid haavu, marrastusi ja verevalumeid näol ja peas, verevalumeid ja haavu huulte limaskestal. Peksmise käigus kaitses kannatanu ennast ning lisaks tekitas Uku Pärk kannatanule marrastusi sõrmede selgmisel pinnal. Seejärel lahkusid Uku Pärk ja Sergei Abdullajev röövituga sündmuskohalt, jättes läbipekstud kannatanu lumme. Mõne aja pärast seoses tekkinud välise ja sisemise verejooksuga, millele järgnes mehaaniline lämbus hingamisteede valendiku täitumisest verega, suri D P sündmuskohal. Seoses röövimisega toime pandud teise inimese tapmisega pani Uku Pärk toime mõrva, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §114 p.5 järgi. Sergei Abdullajev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimisi, taas XXX Uku Pärgi intensiivse vägivalla toimet ja röövis ebaseadusliku omastamise eesmärgil D Pile kuuluvad vallasasjad. Pärast seda, kui Uku Pärk oli kannatanut peksnud, otsisid nad koos maas lamava D Pi asjad läbi ning Sergei Abdullajev võttis ära kannatanult tuvastamata maksumusega mobiiltelefoni Samsung, mütsi, sõrmikud ja jalast kingad. D Pilt asjade äravõtmise ajal lõi Uku Pärk kannatanut korduvalt sõrmkinnastega ja kängitsetud jalgadega pea piirkonda. Sellega Sergei Abdullajev, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime röövimise, s.o. KarS §200 lg.2 p.4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Sergei Abdullajev tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi. Süüdistatav Sergei Abdullajevi poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et Uku Pärki ta ei tundnud ja nägi teda esimest korda seoses käesoleva sündmusega. xxxx ta oma sõbra Ixxx Šxxxi juures ning otsustas öösel jalutama minna. Ka Ixx Šxxx oli väljas. Ixxx šaxxv helistas umbes kella 5 ajal süüdistatavale ja ütles, et Uku Pärk peksis kedagi läbi, süüdistatav küsis kohe, kas kannatanu on läbi otsitud. Siis leppisid süüdistatav ja Ixxx Šaxxx kokku kohtumise, said xxx juures ning läksid Eesti kooli kaudu kannatanu juurde. Seal nägi ta läbipekstud inimest, kelle kõrval seisis Uku Pärk. Kannatanu seisund oli halb, ta püüdis rääkida, aga ainult korises. Seejärel hakkas süüdistatav koos Uku Pärgiga kannatanut läbi otsima, süüdistatav võttis ära mobiiltelefoni, saapad, mütsi ja sõrmikud. Süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud, kuid Uku Pärk lõi kannatanule jalaga pähe ajal, mil Sergei Abdullajev võttis ära saapaid. Kinnastega löömist süüdistatav ei näinud. Äravõetud asjad viis süüdistatav endale koju, hiljem müüs telefoni maha. Kui süüdistatav sai teada, et kannatanu suri, viskas ta teised asjad prügikasti, hiljem andis välja. Süüdistatav Uku Pärk tunnistas end süüdistuses KarS §121 järgi täielikult süüdi, kahetses väga ja ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav Uku Pärk ei tunnistanud end temale esitatud süüdistuses KarS §114 p.5 järgi süüdi. Süüdistatav Uku Pärgi poolt maakohtu istungil antud ütlustest süüdistuse kohta KarS §114 p.5 järgi nähtub, et xxx ta koos seltskonnaga Mxxxa Lxxx korteris, läks sinna

kella xxx. Korteris vaatasid nad filmi, vahepeal käis süüdistatav koos Sixxx-Exxx Vxxx ja Mxxx xxxale 0,5 l viina. Mxxx Lxxx korterist lahkus süüdistatav lõplikult koos Mxxx Roxxx kell 5 hommikul, enne lahkuminekut maja nurga juures helistas süüdistatav Mxxxo Rxxx telefonilt enda emale, et ema teeks ukse lahti. Süüdistatav hakkas minema kodu poole järgmiselt: xxx, oma teel ta kedagi ei kohanud. Järve Gümnaasiumi juures lamas paremal pool teed põõsaste juures mees, tema seisukorda süüdistatav ei näinud, arvas, et magab. Süüdistatav läks mehe juurde, et ta äratada, siis nägi, et mees on verine. Süüdistatav üritas meest püsti tõsta, mees seisis tema najal natuke, oli verine ja suust tuli palju verd, seejärel pani süüdistatav mehe vasakule küljele, et veri välja voolaks. Vahepeal läks mööda üks meesterahvas, kellel süüdistatav palus abi kutsuda, kuid mees ei teinud välja. Teine mööduja oli naisterahvas, kellel süüdistatav palus kutsuda kiirabi, naine küsis aadressi ja lubas kiirabile helistada, läks edasi. Kolmas tulija oli IxxxŠaxxxov, kes tuli Txxi poolt, küsis suitsu ja siis, kas lamaja on süüdistatava sõber. Süüdistatav vastas, et ei ole ja lasi juba kiirabi kutsuda. Siis hakkas Ixxn Šxxxv helistama. Paari minuti pärast tuli sinna Sergei Abdullajev, kes küsis, kas süüdistatav on kannatanu juba läbi otsinud. Sergei Abdullajev hakkas koos Ixxx Šxxxa kannatanut läbi otsima, kes kuidas otsis, süüdistatav ei mäleta. Vägivalda keegi ei tarvitanud. Ixxx Šxxxvõttis kannatanu kindad ja pakkus süüdistatavale, ta ei tahtnud neid, Sergei Abdullajev võttis kannatanult saapad. Siis läksid nad kolmekesi kannatanu juurest minema. Süüdistatav läks koju ning rääkis juhtunust emale ja vennale, võttis kaasa ema telefoni ja läks kooli juurde tagasi, et kontrollida, kas kiirabi tuli. Kohapeal nägi politseiautot ja politseilinte, ta suhtles ühe politseinikuga, ütles, et tema leidis selle mehe, andis oma nime, aadressi ja ema telefoni numbri. Süüdistatava jope varrukatel olid veretäpid. Jexxx Šaxxa suhtles peale esimest korda vahi alt vabanemist, süüdistatav küsis Sergei Abdullajevi kohta. Kannatanu I P ütlustest maakohtu istungil nähtub, et D P oli tema eksabikaasa, kes elas oma ema juures, kuid vahel nad suhtlesid omavahel, koos ei elanud nad enne juhtumit juba aasta. xxx, tarvitas palju alkoholi. Kannatanu rääkis endise abikaasaga viimati 25.12.2012, politseinikud tulid kannatanu juurde juhtunust teatama xxx tsiviilhagi sumas 866,40 €. Endise abikaasa asjad, mis olid kohtueelsel uurimisel ära võetud, soovis kannatanu endale. Kannatanu V Iu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et xxx. 25.12.2012 rookis ta alates xxx tundis lund rookides lööki vastu pead. Edasi mäletab ta ainult haiglat, toibus seal, peksmist ei mäleta. Haiglas viibis kannatanu xxx, peale seda jätkas kodust ravi, mis kestab siiani. Tal olid hambad välja löödud, nägu läbi pekstud, vigastused olid ainult pea piirkonnas. Tunnistaja Mxxx Iu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu V I on tema abikaasa, kes aitab teda kojamehe töödes. xxx paiku hommikul välja lund rookima. Töö lõpetamisel oli tunnistaja 5-nda sissekäigu juures ja kannatanu 6-nda sissekäigu juures. Kui tunnistaja korra kannatanu poole vaatas, lebas kannatanu maas ja poiss peksis teda jalgadega, mehe kukkumist ta ei näinud. Mees tõusis püsti ja tahtis ära minna, poiss jooksis talle järele ja lõi uuesti jalust maha. Tunnistaja palus noormeest, et ta ei peksaks meest, et mees on astmahaige inimene, kuid takistada ta poissi ei suutnud. Poiss lõi mehele mitu korda jalgadega vastu pead, löögid olid üksteise järel, verd oli palju. Mees lamas, vastu ei hakanud. Korraks jättis noormees peksmise järele ja läks eemale, aga tuli uuesti tagasi. Mehel oli nägu üleni verine, mis vigastused tal täpselt olid, tunnistaja ei tea. Noormees ütles vaid, et tunnistaja kutsuks välja politsei,

kuid tunnistajal ei olnud telefoni kaasas. Noormees näitas tunnistajale ka oma tätoveeringutega kätt, mille järgi tunnistaja kinnitas, et tundis noormehe eeluurimisel ära. Hiljem rääkis tunnistaja juhtunust ka Säästumarketi turvamehele. Selle noormehe ema käis kannatanu juures vabandamas, tundis kannatanu tervise vastu huvi ja elas seda raskelt üle, nuttis väga. Tunnistaja xxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli xxxx. 25.12.2012 nägi ta Uku Pärki kaupluses, temaga koos oli veel üks kasvult väiksem noormees. Nad olid koos alkoholi osakonnas, Uku Pärk istus õllealustel, mistõttu tunnistaja läks juurde ja tegi märkuse. Uku Pärk oli alkoholijoobes, temalt oli tunda alkoholi lõhna ja ta seisis ebakindlalt. Tunnistaja palus neil kauplusest lahkuda, koridoris hakkas Uku Pärk tunnistajat solvama, mille tõttu palus tunnistaja kassapidajal välja kutsuda turvafirma valveekipaaž. Valvepatrull Uku Pärki ära ei viinud, rääkisid midagi eesti keeles. Politsei kutsus välja üks ostjatest, keda Uku Pärk uksel tülitas. Kuidas noormehed ära viidi, seda tunnistaja ei näinud. Samal päeval tuli poodi Mxxx I, kes oli näinud, kuidas politsei Uku Pärgi ära viis, ja ütles, et sama noormees peksis enne läbi tema abikaasa, kes oli siis reanimatsioonis ja ei olnud teadvusel. Tunnistaja Vxxx Klxxo ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema xxx nende maja kojameestena. 25.12.2012 oli ta hommikul üleval ja nägi aknast V Iut, kes oli tema sissekäigu ees pikali maas. Tunnistaja tegi akna lahti, Mxx I karjus, et kutsuge kiirabi. Tunnistaja sai aru, et mehel on halb ja helistas kiirabisse. Kui naine viis mehe ära oma maja juurde, nägi tunnistaja, et nende majade vahel kõnnib noormees edasi-tagasi, nagu ootab kedagi. V Iuga juhtunust sai tunnistaja teada korteriühistu esimehelt. Tunnistaja AxxxProxxi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nemad olid umbes 15 aastat sõbrad kannatanu D Piga, nendevahelised suhted olid väga head. Tunnistaja teab, et kannatanu elas xxx ema juures, viimasel ajal olid tal probleemid alkoholi tarvitamisega. 28.12.2012 olid nad peale tööd koos, jõid õlut xxx Tunnistaja lahkus kella 22-se bussi peale, kannatanu jäi veel baari. Kui tunnistaja lahkus, oli kannatanu normaalses seisundis, seisis jalul. Kannatanu helistas tunnistajale veel õhtul kell 23.38, ka siis oli normaalses seisundis, oli veel baaris ja ütles, et istub veel veidi seal tüdrukutega ja siis läheb koju. Kannatanu surmast sai tunnistaja teada politseinikelt, kes tulid talle koju ja teatasid. Tunnistaja I Ši ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Uku Pärki ta tunneb, kuid on ainult teretuttavad, Sergei Abdullajevit tunneb hästi, nad on koos vanglas olnud ja on head sõbrad. 29.12.2012 nägi tunnistaja Uku Pärki kella xxxx tõstis käe mingi kepiga, siis nägi tunnistajat ja viskas kepi käest ära põõsastesse. Õues oli veel pime. Tunnistaja läks Uku Pärgi juurde ja küsis, kas tema tegi seda. Uku Pärk vastas, et tema ei teinud, läks ainult mööda. Kannatanu oli läbi pekstud, nägu oli verine, ta oli elus ja hingas, püüdis midagi öelda. Tunnistaja käskis kannatanu kõhuli pöörata, et ta ei lämbuks verest, Uku Pärk pööras mehe ümber. Tunnistaja rääkis kiirabist, Uku Pärk ütles, et kiirabi oli juba välja kutsutud. Tunnistaja arvates oli Uku Pärk kaine ja tavaline. Samal hommikul kella 4 - 5 ajal helistas tunnistaja kodust xxx Abdullajevile ja kutsus kokku saama. Seejärel väljus kodust ja hakkas Eesti kooli territooriumi kaudu minema, siis nägi Uku Pärki ja helistas veelkord Sergei Abdullajevile, et see tuleks Eesti kooli juurde. Sergei Abdullajev ei teadnud, kus Eesti kool on ja seetõttu läks tunnistaja talle Sõpruse kivi juurde vastu. Tagasi tulles oli kõik samamoodi, kannatanu oli veel elus, püüdis rääkida. Uku Pärk oli kannatanu

juures, nad hakkasid koos Sergei Abdullajeviga kannatanut läbi otsima, Uku Pärk lõi kannatanule kinnastega vastu nägu. Sergei Abdullajev leidis mobiiltelefoni, võttis endale ja hiljem võttis kannatanul jalast saapad. Tunnistaja seletas, et ta ei olnud kogu aeg juures, kuna talle helistati ja ta läks vahepeal eemale. Tunnistaja kinnitas, et ei näinud, kas keegi kasutas läbiotsimise ajal vägivalda, kuna käis vahepeal eemal. Mööda läks üks naisterahvas, tunnistajale oli selge, et ta kutsub kiirabi. Peale seda käskis tunnistaja ära minna ja nad lahkusid kolmekesi koos. Tunnistaja läks koos Sergei Abdullajeviga viimase juurde koju, kus tunnistaja võttis kannatanu mobiiltelefoni ja püüdis sinna sisse panna enda telefonikaarti, kuid see ei õnnestunud, andis telefoni Sergei Abdullajevile tagasi. Tunnistaja teada müüs Sergei Abdullajev selle telefoni hiljem maha. Tunnistaja Axx Bxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et detsembris 2012 töötas ta xxx väljus ta kodust Sinivoore tänaval kell 5.10, et minna bussi peale. Tunnistaja tavaline tee bussipeatusesse viis läbi xx. Pimedas kohas tee kõrval lamas maas mees, kelle juures seisis noormees, kapuuts peas, kes ütles, et kutsuge kiirabi. Vigastusi ja verd tunnistaja ei näinud ja ei peatunud, et vaadata, mis juhtus, lihtsalt läks edasi ja hakkas kiirabisse helistama. Tunnistaja helistas kiirabisse kell 5.27, kedagi teist ta tänaval ei näinud. Maas lamavat meest ja noormeest nägi ta umbes 3 meetri kauguselt, kuna astus laterna valgusest pimedusse, mistõttu kohe ei näinud. Tunnistaja Axxx Jaxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et xxxx poole läbi Eesti kooli territooriumi. Enne sinna jõudmist nägi tunnistaja umbes 200 m kauguselt kooli hoovist teise väljapääsu kaudu väljumas 3 noormeest. Kooli territooriumilt väljas, umbes 1 m kaugusel teest nägi tunnistaja istumas meesterahvast, ta oli läbi pekstud ja verine, vigastusi tunnistaja ei mäleta, kuid kannatanu oli elus, kõikus. Koht, kus kannatanu istus, oli pime. Tunnistaja helistas kiirabisse umbes 5 minuti pärast, kui jõudis bussipeatusesse. Tunnistaja Mxxx Rxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Uku Pärk on tema sõber, kellega nad oli ka 9 aastat klassivennad. Sergei Abdullajevit tunnistaja ei tunne. xxx oli tunnistaja koos Uku Pärgiga Monika Lõuna korteris Olevi tänaval. Seal jõid nad viina, kuid lahkumisel ei olnud Uku Pärk purjus. Korterist lahkusid nad kella 5 ajal hommikul, Uku Pärk läks kodu poole üksi, kuna kõik teised jäid veel sinna korterisse. Enne lahkuminekut helistas Uku Pärk tunnistaja telefonilt oma emale, palus võtmed visata või uks lahti teha. Uku Pärgi jutt ja kõne olid lahkumisel selged, kõndis normaalselt. Tunnistaja kinnitas, et Uku Pärk ei ole vägivaldne inimene. Tunnistaja Jexxxi Šaxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Uku Pärki tunneb ta xxx, kus nad õppisid erinevates gruppides, Sergei Abdullajevit tunneb lapsepõlvest alates. Uku Pärgiga on nad suhelnud ka erinevates internetikeskkondades. D Pi surmast sai tunnistaja teada järgmise päeva õhtul uudistest televiisorist. Hiljem rääkis ta sellest Uku Pärgiga internetis, Uku Pärk küsis, kas tunnistaja tunneb Sergei Abdullajevit, tunnistaja kinnitas, et tunneb. Hiljem ütles Uku Pärk, et jalutas, nägi pekstud meest lamamas ja kutsus kiirabi, arvas, et Sergei Abdullajev ja üks teine noormees röövisid peksasaanud meest. Uku Pärk ei öelnud, et ta oleks meest löönud. Tunnistaja rääkis Sergei Abdullajeviga umbes kuu aja pärast, viimane ütles, et Uku Pärk tappis selle inimese ja et tema ise varastas asjad sellelt kannatanult. Uku Pärk rääkis tunnistajale nii, et talle tundus, et ta tegi sellest jutust ise järelduse, et Uku Pärk peksis kannatanut, mis sõnu Uku Pärk täpselt kasutas, tunnistaja ei mäleta. See oli lihtsalt tunnistaja enda järeldus, mille ta tegi Uku Pärgi sõnadest. Tunnistaja

kinnitas ka, et ei ole näinud xxx et Uku Pärk lõi kedagi. Ta lihtsalt nägi verd ja seda, et Uku Pärk hoidis Kxxx Kxxkäest kinni, sellest tegi järelduse löömise kohta. Tunnistaja OxxLxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et alates xxxx lamava üleni verise mehe. Mees oli üksinda, elus ja hingas, kuid raskustega. Tunnistaja kinnitas, et nad kutsusid koheselt välja kiirabi, kuid kannatanule ise abi ei osutanud. Kannatanu vigastused olid näo piirkonnas, vahetult enne kiirabi saabumist lõpetas mees hingamise. Peale seda piirasid politseinikud sündmuskoha politseilintidega ja tunnistaja jäi kohale, et inimesi mitte läbi lasta. Umbes 1 – 1,5 tundi hiljem pöördus tema poole Uku Pärk, kes tutvustas ennast ja rääkis, et tema leidis selle mehe ning tundis mehe seisukorra üle muret. Uku Pärk oli joobes, oli tunda alkoholilõhna. Uku Pärk kinnitas ka, et oli möödujate abi palunud kiirabi kutsumisel. Tunnistaja kinnitas ka, et nad fikseerisid jalatsijäljed kannatanu juures ja võrdlesid neid hiljem Uku Pärgi jalatsijälgedega, need ei klappinud, sellest rääkis ta hiljem ka uurijale. Tunnistaja kinnitas, et kui nemad kohale jõudsid, ei olnud sündmuskohal kedagi, seal oli pime, selle koha peal ei olnud valgustust, politseinikud pidid kasutama oma taskulampe. Pxxx Rxxleidis Dünamo bussipeatuse juures oleva tunneli juurest võtmekimbu. Tunnistaja Mxxxx Lõxxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tunneb Uku Pärki, kuid ei tunne Sergei Abdullajevit. 28.12.2012 kella 22 ajal kohtus ta tänaval Uku Pärgi ja teistega, nad tulid tunnistaja korterisse, mille aadressi ta ei tea, kuna seda üüris tunnistaja ema. Uku Pärk oli kaine. Korteris vaatasid nad filmi ja mõned tarvitasid 0,5 l viina. Tunnistaja ise oli suurema osa ajast teises toas. Uku Pärk lahkus umbes kella 24 ajal, oli ära 15 – 30 min ja tuli tagasi. Uuesti lahkus ta koos Mxxx Rxxxega peale kella 4 hommikul. Tunnistaja kinnitas, et ei ole ise näinud, et Uku Pärk oleks käitunud vägivaldselt, kuid tuttavad on rääkinud, et ta võib käituda vägivaldselt, kui teda provotseeritakse, konkreetseid juhtumeid tunnistaja ei tea. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - kannatanu I P hagiavaldus 866,40 € hüvitamiseks koos viie lisatud kviitungiga D Pi matusekulude kohta - asitõendi 18.02.2013 vaatlusprotokoll koos fotoga, mille kohaselt vaadeldi xxx tagant leitud võtmete kimpu - isiku 02.04.2013 ekspertiisiakt nr.13E-IDI0004, mille kohaselt esinesid V Iul kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel aju-kolju kinnine tömp trauma marrastuste ja nahaaluste verevalumitega näo piirkonnas, ninaluude murru, sõelluu murru, parema silmakoopa keskse seina nihkega murru ja alaseina nihkega murruga, alalõualuu vasaku haru nihketa murruga ning peaaju kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga vasakul pool otsmikupiirkonnas ja peaaju pehmekelmealuse verevalumiga paremal pool kiirupiirkonnas; vigastused olid tekitatud löökidest tömbi esemega (näiteks rusikate ja/või kängitsetud jalgadega) määruses näidatud ajal – 25.12.2012 kella 07.15 paiku; kannatanu asend talle vigastuste tekitamise momendil võis olla nii seisev, kui ka istuv või lamav; vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud - SA Ida-Viru Keskhaigla 25.12.2012 statsionaarne epikriis V Iu kohta, mille kohaselt oli hommikul patsienti peksnud tundmatu isik; põhihaiguseks oli koljusisene vigastus, subduraalne hemorraagia; kaasuvad haigused pindmine peavigastus, pea pindmised hulgivigastused, subarahnoidaalne traumaatiline

-

-

-

-

-

-

-

hemorraagia, kolju- ja näoluude murd, kolju- ja näoluude hulgimurrud; välispõhjuseks oli rünne kehalise vägivallaga erakorralise meditsiini osakonna 25.12.2012 patsiendikaart nr.R425341, mille kohaselt saabus V I kiirabiga ninahaavaga, näo marrastustega, silmade hematoomidega, teadvuse kaotusega, oli pekstud tundmatu isiku poolt ambulatoorne epikriis V Iu suhtes, millest nähtub, et 25.12.2012 oli patsienti peksnud tundmatu isik; põhihaigus oli koljusisene vigastus, subduraalne traumaatiline hemorraagia; välispõhjuseks oli rünne kehalise vägivallaga; korduvalt vajalik aju-KT kontroll ja neuroloogi kontroll äratundmiseks esitamise 15.02.2013 protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt tunneb Mxxxa I ära Uku Pärgi, kui tema abikaasat 25.12.2012 peksnud noormehe asitõendi 14.01.2013 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi CD-plaati xxxx Ivxxx Šxx ütluste ja olustiku seostamise 03.01.2013 protokoll koos fotodega, mille kohaselt näitas I Š kohta, kus ta 29.12.2012 öisel ajal nägi Uko Pärtsi, kes oli lamava mehe kõrval, kepp käes. Edasi suundus grupp xxxantud keppi nägi ta Uko Pärtsi käes asitõendi 23.01.2013 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi kõnesalvestist 29.12.2012 kell 05.27.02, millest nähtub, et Alxxx Boxxhelistas kiirabisse asitõendi 21.01.2012 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi kõnesalvestist hädaabikõnega vene keelt kõnelevalt naisterahvalt sideettevõtjalt saadud andmete 28.06.2013 protokoll, mille kohaselt helistati abonentnumbrilt xxx surnu 05.03.2013 ekspertiisiakt nr.13E-IDS0001/3 (koostatud 29.12.2012) koos fototabelitega, mille kohaselt saabus D Pi surm rohkem kui 3 ööpäeva enne surnukeha uuringu algust surnukuuris; D Pi surma põhjuseks olid hulgalised näoskeleti luude murrud välise ja sisemise verejooksuga, millele järgnes mehaaniline lämbus hingamisteede valendiku täitumisest verega; D Pi surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: hulgalised näoskeleti luude murrud verevalandustega näo pehmetes kudedes, verevalandused ajukelme alla ja pea pehmetes kudedes, rohked haavad, marrastused ja verevalumid näol ja peas, verevalumid ja haavad huulte limaskestal, marrastused sõrmede selgmisel pinnal, mis tekkisid tömbi eseme toimel, sellised vigastused koosvõetuna ei põhjusta elavatel isikutel eluohtlikku tervisekahjustust; D Pi surnukeha kohtuarstlik ekspertiis tuvastas otsese põhjusliku seose saadud vigastuste (hulgalised näokoljuluude murrud) ja surma saabumise vahel; D Pi surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti verest 3,23 mg/g ja uriinist 4,64 mg/g etüülalkoholi, mis võib elavatel isikutel kutsuda esile raske alkohoolse joobe DNA 08.04.2013 ekspertiisiakt nr.13E-GE0140, mille kohaselt olid Uku Pärgi jopelt saadi vasaku varruka küünarnuki piirkonnast, parema varruka alumiselt osalt ja parema varruka väljaspoolt DNA analüüsil segaprofiilid, milles on eristatavad peamised DNA profiilid, mis on kokkulangevad D Pi DNA profiiliga Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi 10.04.2013 akt nr.3/10, mille kohaselt ei esine Uku Pärgil psüühikahäireid; temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 25.12.2012 ei esinenud Uku Pärgil psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“; Uku Pärk oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi

-

-

-

-

-

-

funktsioonides ja reaktsioonides, ta oli suuteline aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust, s.h. nende keelatusest ning oli suuteline oma käitumist juhtima. Temale inkrimineeritavatele tegudele vastaval ajal 29.12.2012 ei esinenud Uku Pärgil psüühikahäireid, ta oli suuteline aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust, s.h. nende keelatusest ning oli suuteline oma käitumist juhtima. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud võime oma tegude kaugtagajärgede hindamiseks on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud muutused. Temale inkrimineeritavatele tegudele 29.12.2012 ei esinenud Uku Pärgil sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks temal takistanud või piiranud ümbrusest ja oma tegude iseloomust, s.h. nende keelatusest arusaamist ning oma käitumise juhtimist; Uku Pärk on suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ning on suuteline oma käitumist juhtima; Uku Pärgi suhtes ei ole psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamiseks meditsiinilist näidustust 22.01.2013 läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt olid läbiotsimisega leitud objektid: spordipüksid valge kirjaga Limited, sinised Sats Sports püksid, spordipüksid Silver Legend, teksad, hõbedast sõrmus, lauaarvuti Dell, Uku Pärgi jope, kaks paari talvesaapaid asitõendi 20.02.2013 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi lauaarvutit Dell Inspirion 531 asitõendi 03.01.2013 vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni Samsung GT-S5620 isiku 18.01.2013 läbivaatuse protokoll, mille kohaselt teostati Uku Pärgi läbivaatus sündmuskoha 29.12.2012 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi krunti xxx tunnistaja Exxx xxlekuulamise protokoll, mille kohaselt sai ta 30.12.2012 kell xxxx. Tunnistaja pakkus 20 € ja küsis, kas telefon ei ole varastatud ja kas dokumendid on olemas. Abdula vastas, et kõik on korras ja dokumente on vaja lihtsalt kodust otsida äratundmiseks esitamise 02.01.2013 protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt tunnistaja xxx tunneb ära fotol nr.3 oleva noormehe (Sergei Abdullajev), kelle käest ostis ta 30.12.2012 mobiiltelefoni Samsung GT-S

sideettevõtjalt saadud andmete 14.03.2013 protokoll koos skeemidega, millest nähtub, et uurimistoimingu käigus teostatud kõnedeeristuste kohaselt helistati I Ši abonentnumbrilt Sergei Abdullajevi abonentnumbrile 29.12.2013 kell 05.04; 05.16 ja 05.18 ning Sergei Abdullajevi abonentnumbrilt I Ši abonentnumbrile 29.12.2012 kell 05.22 asitõendi 04.01.2013 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi ütluste ja olustiku seostamisega äravõetud asju (musta värvi paeltega meeste talvesaapad, musta värvi 2 kingapaela 80 cm ja musta värvi kootud müts) ütluste ja olustiku seostamise 04.01.2013 protokoll kahtlustatav Sergei Abdullajeviga.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja menetlusosalised, sedastas alljärgnevat.

materjalidega

ja

ära

kuulanud

Sergei Abdullajevile on esitatud süüdistus KarS §200 lg.2 p.4, 7 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, röövis taas grupis Uku Pärgiga kannatanu D Pile kuulunud isiklikke esemeid. Röövimine on asjade äravõtmine vägivallaga, mis võib ilmneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises, tervisekahjustuse tekitamises. Sisuliselt on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis omakorda loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ja peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Süüdistuse kohaselt peksis Uku Pärk kannatanut ja peale seda otsisid nad koos Sergei Abdullajeviga kannatanu läbi ning viimane võttis kannatanult ära mobiiltelefoni Samsung, mütsi, sõrmikud ja kingad. Kannatanult asjade äravõtmise ajal lõi Uku Pärk kannatanut korduvalt sõrmkinnastega ja kängitsetud jalgadega pea piirkonda. Ringkonnaprokuröri kõnest kohtuvaidluses nähtub, et vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes on tõendatud Sergei Abdullajevi ütlustega, mille kohaselt tema ise vägivalda ei kasutanud, kuid nägi, kuidas Uku Pärk lõi kannatanut sõrmikute ja jalgadega ning tunnistaja Ixxx Šaxxx ütlustega, mille kohaselt Uku Pärk lõi kannatanut sõrmikutega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Sergei Abdullajevi ütlused maakohtu istungil ei ole kooskõlas ja on vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nii kinnitas Sergei Abdullajev maakohtu istungil vastuseks kaitsja Nikolai Rõžovi ja ringkonnaprokuröri küsimustele, et kui I Š talle helistas, siis ta ütles kohe, et Uku Pärk peksis inimese läbi. Sergei Abdullajevi ülekuulamise protokollist 04.01.2013 nähtub, et telefoni teel ütles Ivxxx Šaxxxv talle, et xxx Samuti kinnitas Sergei Abdullajev maakohtu istungil vastuseks kaitsja Nikolai Rõžovi küsimusele, et küsis telefoni teel koheselt I Šilt, kas kannatanu on läbi otsitud. Sergei Abdullajevi ülekuulamise protokollist 04.01.2013 nähtub, et Sergei Abdullajev ütles kohtumisel I Šiga, et lähme vaatame, äkki leiame kannatanult midagi, kui nad kannatanu juurde jõudsid, küsis Sergei Abdullajev seal olnud noormehelt, kas ta on maas oleva mehe läbi otsinud. Samuti kinnitas Sergei Abdullajev maakohtu istungil vastuseks kaitsja Nikolai Rõžovi ja ringkonnaprokuröri küsimustele, et Ixxx Šxxa kohtus xxx juures. Sergei Abdullajevi ülekuulamise protokollist 04.01.2013 nähtub, et I Šiga kohtus ta siiski xxxx Samuti kinnitas Sergei Abdullajev maakohtu istungil, et talle helistas esimesena I Š. I Ši ütlustest nähtub aga, et esimesena helistas Sergei Abdullajev ja tegi ettepaneku kohtuda. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatav Sergei Abdullajevi ütlused ei ole usaldusväärsed. Samuti on need vastuolus ja ei ühti teiste asjas kogutud tõenditega. Seega on tegemist erinevate ütlustega. Sellises olukorras, kus hilisemad ütlused erinevad varasematest ütlustest, ei pea maakohus võimalikuks süüdistatava ütlusi

tõendina hinnata ja jätab süüdistatava poolt nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtulikus menetluses antud ütlused tõendite hulgast välja (vt. ka Riigikohtu 15.09.2003 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-89-03). Tunnistaja I Ši ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Uku Pärk lõi kannatanule viimase läbiotsimisel sõrmikutega vastu nägu, siis läks tunnistaja eemale, kuna talle helistati ja vahepeal ta ei näinud, mis toimus. Ivxxx Šaxxx ülekuulamise protokollist 03.01.2013 nähtub, et Uku Pärk lõi nahast sõrmikutega kannatanule vastu nägu ajal, mil tunnistaja palus Uku Pärgil kannatanu keerata külili, et ta ei lämbuks verre. Tunnistaja xxxaxxi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et esimesena helistas talle xxx Sergei Abdullajev. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt helistati IxxxŠxxxi telefonilt Sergei Abdullajevi telefonile kell 05.04, kell 05.16 ja kell 05.18 ning Sergei Abdullajevi telefonilt I Ši telefonile alles kell 05.22. Tunnistaja Ivxxx Šaxxx kinnitas maakohtu istungil, et ta ei olnud kogu aeg läbiotsimise juures, kuna talle helistati ja ta eemaldus mingiks ajaks. I Ši ülekuulamise 03.01.2013 protokollist sellist asjaolu ei nähtu. Samuti ei nähtu sideettevõtjalt saadud protokollist, et I Ši telefonile oleks 29.12.2012 varahommikul keegi peale Sergei Abdullajevi üldse helistanud. Tunnistaja I Š kinnitas maakohtu istungil, et kui ta lähenes sündmuskohale, oli küll pime, kuid ta nägi kõike väga hästi, kuna kõrval oli kohe latern. Nimetatud asjaolu ei ole kinnitanud ükski teine tunnistaja ja seda ei kinnita ka ükski muu tõend. Tunnistajad XXX kinnitas, et oli pime koht ja politseinikud pidid nägemiseks kasutama oma taskulampe. Sellistel asjaoludel ei pea maakohus tunnistaja I Ši ütlusi samuti usaldusväärseteks. Maakohus möönab, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb muuhulgas arvestada asjaolu, kas need ütlused on olulised süüteo toimepanemise tõendamise seisukohalt või on tegemist eksimise või mittemäletamisega mitteolulistes asjaoludes. Samas leiab maakohus, et juhul, kui tunnistaja ütlustes on järjepidevalt vastuolud ka väheolulisemates detailides ning ta ei mäleta paljusid asjaolusid, mis muuhulgas puudutavad enamuses teda ennast, siis näitab see ilmekalt, et tegemist ei ole juhuslikku laadi vastuolude ja mälukaotusega, mis omakorda tekitab maakohtul põhjendatult kahtlusi tunnistaja ütluste usaldusväärsuses tõendina. Maakohus ei nõustu ringkonnaprokuröri seisukohaga, et I Ši ja Sergei Abdullajevi ütlustes puuduvad diametraalsed vastuolud selleks, et tunnistada need ütlused ebausaldusväärseteks. Lisaks sellele arvestab maakohus siinjuures veel asjaolu, et I Š ja Sergei Abdullajev on head sõbrad, kes on muuhulgas ka korduvalt koos vanglas karistust kandnud. Detsembris 2012 elas Sergei Abdullajev lausa I Ši juures. Samas on I Š ja Uku Pärk vaid teretuttavad, kuna elasid ühes linnajaos ning mingit sõprust nende vahel pole. On eluliselt usutav, et tunnistaja soovib oma ütlustega toetada Sergei Abdullajevi ütlusi, mistõttu annab ütlusi, mis ei ole usaldusväärsed ja mis ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus jätab tunnistaja I Ši ütlused samuti tõendite hulgast välja. Kuna Sergei Abdullajevi ja I Ši ütlused vägivalla tarvitamise osas kannatanu läbiotsimisel on ebausaldusväärsed ning jäetud tõenditena kõrvale ning muud tõendid kriminaalasja materjalides vägivalla kasutamise kohta puuduvad, leiab maakohus, et

süüdistus, mis on esitatud Sergei Abdullajevile KarS §200 lg.2 p.4, 7 järgi, ei ole tõendatud. Maakohus leiab, et Sergei Abdullajevi tegu tuleb kvalifitseerida KarS §199 lg.2 p.4 järgi. Asjaolu, et Sergei Abdullajev võttis kannatanu D Pi mobiiltelefoni, mütsi, kindad ja saapad, on tõendatud tunnistaja Eduard Golubevi ütlustega ning asjaoluga, et teised esemed andis Sergei Abdullajev eeluurimise käigus vabatahtlikult välja. Tunnistaja EXXXd GoXXXpoolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 30.12.2012 päeval kella 12 paiku sai ta kokku tuttavaga, keda teab hüüdnime „Abdula“ järgi. Vestluse käigus tegi tuttav talle ettepaneku osta mobiiltelefon Samsung 20 € eest. Tunnistajale see sobis, ta kontrollis telefoni oma kõnekaardiga ning kasutas telefoni kuni 02.01.2013 toimunud ülekuulamiseni, mil ta selle vabatahtlikult andis uurijale üle. Subjektiivsest küljest pani Sergei Abdullajev kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna tema eesmärk oli algusest peale suunatud esemete omastamisele. Uku Pärgile on esitatud süüdistus KarS §121 järgi selles, et ta pani kannatanu V Iu suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Kuriteo objektiivne koosseis sisaldab nelja tegu: tervise kahjustamine, löömine, peksmine ja valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Tervisekahjustuse tekitamine sisaldab tagajärjena kannatanu tervise kahjustamise ning peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine, kusjuures ei ole oluline, mil viisil see toimub. Maakohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Uku Pärk pani toime talle inrkimineeritud kuriteo KarS §121 järgi. Maakohus leiab ka, et esitatud süüdistus on selles osas õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu V Iu ütlustest nähtub, et 25.12.2012 hommikul kella 7 ajal rookis ta lund ja tundis lööki vastu pead. Rohkem ta midagi ei mäleta, toibus alles haiglas. Kannatanu vigastused olid pea piirkonnas, hambad olid välja löödud, nägu läbi pekstud. Kannatanu ravi jätkub tänase päevani, uus aeg vastuvõtule on määratud suveks 2014. Tunnistaja Maria Iu ütlustest nähtub, et tema nägi toimuvat ajast, mil kannatanu lebas maas ja noormees peksis teda jalgadega. Tunnistaja palus peksmise lõpetada, noormees eemaldus korraks, kuid tuli tagasi ja peksis edasi. Löögid olid üksteise järel, verd oli palju, noormees lõi kannatanule jalgadega vastu pead. Tunnistaja Axxx Texxi ütlustest nähtub, et 25.12.2012 hommikul oli süüdistatav Uku Pärgi jope peal mõned plekid ärakuIud verest ja käel marrastused. Samuti kinnitas tunnistaja, et Maria I tundis samal hommikul politsei poolt äraviidavas noormehes ära selle inimese, kes peksis hommikul tema abikaasat. Tunnistaja Vxxx Kxxxo ütlusest nähtub, et tema nägi aknast, kuidas kannatanu lamab maas ja abikaasa karjus, et keegi kutsuks kiirabi. Tunnistaja helistas kiirabisse ja

ootamise ajal nägi majade vahel edasi-tagasi kõndivat noormeest. Juhtunust sai tunnistaja hiljem teada korteriühistu esimehelt. Süüdistatav Uku Pärk kinnitas maakohtu istungil, et tunnistab end antud kuriteos täielikult süüdi ja et tema pani selle kuriteo toime, kuid ütlusi kuriteo kohta anda ei soovinud. Isiku 02.04.2013 ekspertiisiaktist nr.13E-IDI0004 nähtub, et V Iu suhtes kasutati vägivalda ning tal esinesid kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel aju-kolju kinnine tömp trauma marrastuste ja nahaaluste verevalumitega näo piirkonnas, ninaluude murru, sõelluu murru, parema silmakoopa keskse seina nihkega murru ja alaseina nihkega murruga, alalõualuu vasaku haru nihketa murruga ning peaaju kõvakelmealuse traumaatilise verevalumiga vasakul pool otsmiku piirkonnas ja peaaju pehmekelmealuse verevalumiga paremal pool kiiru piirkonnas; vigastused olid tekitatud tömbi esemega (näiteks rusikate ja/või kängitsetud jalgadega) 25.12.2012 kella 07.15 paiku. xxxx Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nr.R425341 nähtuvad samuti V Iu peksmise tagajärjel saadud vigastused ja diagnoos. xxx Äratundmiseks esitamise 15.02.2013 protokollist nähtub, et tunnistaja Maria I tunneb ära Uku Pärgi, kui noormehe, kes peksis 25.12.2012 tema abikaasat. Tunnistaja MxxxI tundis süüdistatav Uku Pärgi ära näojoonte, kasvu ja vasakul käel oleva tätoveeringu järgi. Asitõendi vaatlusprotokoll (xx) kinnitab süüdistatav Uku Pärgi viibimist 25.12.2012 hommikul nimetatud kaupluses ja samuti tema seisukorda. Maakohus leiab, et ülalnimetatud tõendid kogumis kinnitavad Uku Pärgi süüd KarS §121 järgi kuriteo toimepanemises. Otsese tõendina on antud kriminaalasjas muuhulgas olemas ka tunnistaja ütlused, mis viitavad otse süüdistatavale kui isikule, kes pani kuriteo toime. Maakohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlused on loogilised ja usutavad, nad ei valetanud ja ei varjanud fakte ning need ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Uku Pärgi süü KarS §121 järgi kuriteo toimepanemises on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Subjektiivsest küljest pani Uku Pärk antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Uku Pärgile on esitatud süüdistus KarS §114 p.5 järgi selles, et ta pani seoses röövimisega toime D Pi tapmise, s.o. mõrvas. Mõrv on tapmise raskem koosseis. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdistatav täidab kannatanu suhtes üheaegselt nii tapmise kui röövimise koosseisu. See tähendab seda, et süüdistatav peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma.

Süüdistuse kohaselt peksis Uku Pärk 29.12.2012 kell 05.20 D Pi, lõi teadlikult raskes alkoholijoobes olevale kannatanule korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega pea piirkonda ning võttis koos Sergei Abdullajeviga kannatanult ära mobiiltelefoni Samsung, mütsi, sõrmikud ja kingad. Peksmisega tekitas Uku Pärk kannatanule põhjendamatult jõhkraid vigastusi, mis ei olnud röövimise jaoks vajalikud. Seoses sisemise ja välimise verejooksuga, millele järgnes mehhaaniline lämbus hingamisteede valendiku täitumisest verega, suri kannatanu sündmuskohal. Ringkonnaprokuröri kõnest kohtuvaidluses nähtub, et Uku Pärgile esitatud mõrvasüüdistus on tõendatud eelkõige Sergei Abdullajevi ja I Ši ütlustega, kes mõlemad nägid Uku Pärki sündmuskohal. Sergei Abdullajevi ja I Ši ütluste usaldusväärsust ja nende kooskõla teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega käsitles maakohus käesolevas otsuses eespool ja ei pea nende kordamist siinkohal vajalikuks. Maakohus jääb endisele seisukohale, et ka antud episoodi osas ei saa Sergei Abdullajevi ja I Ši ütlusi kasutada tõenditena. Järgmisena märkis ringkonnaprokurör kohtuvaidluses, et kaudselt kinnitavad Uku Pärgi poolt toimepandut ka tunnistaja Jxx Šxxx ütlused, mille kohaselt olevat Uku Pärk talle kinnitanud, et peksis kannatanut. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga küll selles, et Jxxxi Šaxxja Uku Pärk rääkisid toimunust nii interneti teel portaalides, kui ka hiljem kohtumisel, kuid vastuseks nii ringkonnaprokuröri kui kaitsja Kaido Kooga küsimustele selgitas tunnistaja üheseltmõistetavalt, et kui Uku Pärk rääkis talle pekstud mehest, tegi ta ise järelduse, et Uku Pärk peksis seda meest. Maakohus leiab, et sellised tunnistaja poolt meelevaldselt tehtud järeldused ei ole piisavad Uku Pärgi süüditunnistamiseks. Järgmisena viitas ringkonnaprokurör kohtuvaidluses Uku Pärgi jopele, mille varrukate piirkonnas olid avastatud kannatanule kuuluva vere plekid, millest osad oli pritsmekujulised, mis ringkonnaprokuröri arvates saavad kujuneda vaid peksmise tagajärjel. Maakohus möönab, et verepritsmed võivad tekkida ka peksmise tagajärjel, kuid mitte ainult ja leiab, et mitte millegagi ei ole ümber lükatud Uku Pärgi versioon, mille kohaselt aitas ta kannatanut püsti, hoidis enda ees ja nägi, kuidas kannatanu suust tuli väga palju verd. Samuti ei ole millegagi ümber lükatud Uku Pärgi ütlused selles osas, et lisaks püstitõstmisele pööras ta kannatanut ka maas, et vältida verre lämbumist. Maakohus leiab, et vereplekkide, ka pritsmekujuliste, olemasolu Uku Pärgi jope varrukatel ei ole piisav Uku Pärgi süüditunnistamiseks. Järgmisena viitas ringkonnaprokurör kohtuvaidluses tunnistaja Alxxx Proxxütlustele, kes kinnitas, et peale tema lahkumist kell 22 helistas kannatanu talle veel kell 23.38 samal õhtul ja siis oli ta veel baaris ning plaanis veel seal istuda. Surnu 05.03.2013 ekspertiisiaktist nr.13E-IDS0001/3 nähtub eksperdiarvamusest, et otsustades koolnumuutuste järgi saabus D Pi surm rohkem, kui 3 ööpäeva enne surnukeha uuringu algust surnukuuris. Sama ekspertiisiakti kohaselt oli ekspertiisi algus 02.01.2013. Seega on tuvastatav kannatanu surma kuupäev, kuid ei kohtueelsel uurimisel ega kohtulikus menetluses ei ole välja selgitatud, kui kaua viibis kannatanu veel baaris Pitburger, mis kellani on nimetatud baar üldse avatud, millal ja võimalikult kellega koos kannatanu baarist lahkus ja muud sellelaadsed asjaolud, mis annaksid kinnitust kannatanu asukohast, liikumisest, seltskonnast kella 23.38 ja kella 05.25 vahel. Tunnistaja AlxxxPrxxkinnitas, et helistamise ajal teatas kannatanu talle, et istub baaris sealsete teenindajate-tütarlaste lauas ja kavatseb nendega veel juttu rääkida. Seega on olemas potentsiaalsed tunnistajad, kes saavad kinnitada, kui kaua

kannatanu baaris viibis, missuguses seisundis ja kellega koos ta lahkus, võimalik ka, et kuhu suunas. Samuti oli võimalik välja selgitada, kui kaua on baar avatud. Tegemist on ilmselge puudujäägiga eeluurimise töös, mida kohtulikul asja arutamisel ei ole võimalik kõrvaldada. Järgmisena viitas ringkonnaprokurör kohtuvaidluses sellele, et Uku Pärgil oli ajaliselt võimalik kuritegu toime panna. Tunnistaja Marko Roosilehe ütlustest ja sideettevõtjalt saadud protokolli kohaselt lahkus Uku Pärk xxxorterist kella 5 paiku hommikul ja kell 05.04 helistas Mxxx Roxxxe telefonilt oma ema telefonile. Esimene kiirabi väljakutse tehti kell 05.27. Maakohus ei nõustu ringkonnaprokuröriga ja leiab, et ajalisest aspektist ei ole mõrva sooritamine Uku Pärgi poolt eluliselt võimalik. Uku Pärk lahkus Olevi tänaval (xxx 05.16 Sergei Abdullajevile, kusjuures selleks ajaks oli ta juba jõudnud sündmuskohale ja rääkinud Uku Pärgiga. Enne seda oli aga Uku Pärk palunud esimesena möödunud tunnistajal xxx kutsuda välja kiirabi. Tunnistaja xxxx seal juures üks noormees, kes palus kutsuda kiirabi, kuid tunnistaja kinnitas, et ei helistanud kohe, vaid eemaldus ja helistas alles bussipeatusest. Eeltoodust järeldub, et Uku Pärgil oli reaalselt aega vähem, kui 12 minutit, et xxxx Süüdistuse kohaselt peksis Uku Pärk kannatanut korduvalt rusikate ja kängitsetud jalgadega pea piirkonda. Kohtueelse menetluse käigus on Uku Pärgilt ära võetud 2 paari saapaid, millelt veresarnaseid plekke ei avastatud. Teisi Uku Pärgi jalanõusid ei ole kohtueelses menetluses kontrollitud. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et nemad kontrollisid peale Uku Pärgi lahkumist tema jalatsijälgi ja võrdlesid neid kohapeal kannatanu juurest leitud jälgedega, kuid omavahel need ei klappinud, sama tunnistaja kinnitas, et Uku Pärgil olid jalas botased. Nimetatud jalanõusid ei ole kohtueelses menetluses kontrollitud ja käeoleval ajal ei ole nende kontrollimine enam võimalik. Maakohus möönab, et antud episoodis tuleb nõustuda kaitsja Kaido Kooga seisukohaga, et kohtueelne menetlus on läbi viidud puudulikult ja erapoolikult. Uku Pärgi puhul selgitati täpselt välja kõik asjaolud, kellega koos, kus ja kui kaua ta viibis 28.12.2012 – 29.12.2012. Samas, nagu juba käesolevas kohtuotsuses eespool viidatud, isegi ei püütud kannatanu puhul teha sama ja kuni käesoleva ajani ei ole teada kannatanu asukoht ja seisund 5,5 tunni vältel. Samuti ei ole sama küsimus välja selgitatud muuhulgas I Ši ja Sergei Abdullajevi suhtes. Uku Pärgilt võeti ära riided ja kahed jalanõud, I Šilt ja Sergei Abdullajevilt mitte. Välja ei ole selgitatud, kas kannatanu vigastused olid kõik saadud peksmisest, kas vigastused oli saadud sündmuskohal või varem. Tunnistaja xxx ütlusest nähtub, et kannatanule kuulunud võtmekimp leiti hoopis kaugemalt, mitte sündmuskoha vahetust lähedusest ning et olid jalajäljed, mis xxx käigus enam võimalik kõrvaldada. Kohtueelse uurimise puudulikkusele, lohakusele ja pinnapealsusele viitavad näiteks ka järgmised asjaolud. Kõigepealt segadus aastaarvuga. Nii on asitõendi 18.02.2013 vaatlusprotokollis viidatud võtmete kimbule, mis leiti 29.01.2013 Ida-Virumaal xxx nägi I Š mingit maja taga vedelevat keppi antud isiku käes, nimetatud protokollist ei selgu. Ringkonnaprokurör viitas asjaolule, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginemine vaid ühele tõendile, sealhulgas tuginemine kaassüüdistatava ütlustele. Maakohus nõustub küll selle seisukohaga, kuid märgib, et sellisel juhul on vaja eriti hoolikalt hinnata selle tõendi usaldusväärsust ja juba kohtueelsel uurimisel kõrvaldada kõik vastuolud teiste tõenditega, milleks

uurimisasutusel on võimalusi piisavalt. Nagu maakohus käesolevas kohtuotsuses juba eespool viitas, ei ole antud juhul seda tehtud. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et Uku Pärk tuleb mõrvasüüdistuses õigeks mõista. Ükski süüdistusaktis märgitud ja kohtulikul arutamisel uuritud tõend ei kinnita süüdistust selles osas, et Uku Pärk peksis kannatanut röövimise eesmärgil. Uku Pärk tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista KrMS §309 lg.2 alusel, kuna ei ole tõendatud, et antud kuriteo on toime pannud Uku Pärk. Kuna Uku Pärk tuleb KarS §114 p.5 järgi õigeks mõista, ei ole Sergei Abdullajevit võimalik süüdi mõista KarS §199 lg.2 p.7 järgi.

Karistused Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetutele vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Süüdistatavate Sergei Abdullajevi ja Uku Pärgi puhul loeb maakohus kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavad asjaolud mõlema süüdistatava puhul puuduvad. Lisaks toimepandud kuritegude raskusele ja süüdistatavate isikuid iseloomustavaid andmeid.

laadile

arvestab

maakohus

ka

Süüdistatav Sergei Abdullajev on varem neli korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas nii isikuvastaste- kui ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimane kord mõisteti Sergei Abdullajev süüdi Viru Maakohtu 23.05.2014 otsusega, seega käesoleva kriminaalasja menetlemise ajal. Süüdistatav Uku Pärk ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda karistatud neli korda, kõik karistused on määratud Alkoholiseaduse §71 rikkumise eest. KarS §199 lg.2 vangistuse.

näeb

karistusena

ette

rahalise

karistuse

või

kuni

viieaastase

Lähtudes Sergei Abdullajevi poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused alused mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus. Sergei Abdullajev on käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas ja viibib vanglas. Ka vabaduses olles ta ei töötanud ja tal puudus igasugune legaalne regulaarne sissetulek. Sellises olukorras jääb rahaline karistus ilmselgelt täitmata. Samuti ei ole põhjendatud Sergei Abdullajevile vangistuse mõistmine tingimisi. Asjaolu, et süüdistatav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, näitab seda, et ta ei ole eelnevatest karistustest mingeid järeldusi teinud ning vangistusest vabanemisel paneb toime uusi kuritegusid. Sellises olukorras ei ole karistuseks vangistuse mõistmine tingimisi põhjendatud, kuna karistuse eesmärgid jäävad täitmata. Sergei Abdullajevi karistamisel vangistusega tingimisi on kogu ühiskonna heaolu ja õiglustunne riivatud. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. KarS §199 lg.2 puhul on keskmine määr 2 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, asjaolusid, süüdistatava isikut ja kergendava asjaolu esinemist, leiab maakohus, et Sergei Abdullajevile on võimalik määrata karistuseks vangistus, mis jääb tunduvalt alla keskmise sanktsiooni määra. Maakohus peab põhjendatuks mõista Sergei Abdullajevile karistuseks 9 kuud vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Abdullajev oli kahtlustatavana kinni peetud 03.01.2013 – 04.01.2013, s.o. 2 päeva. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Abdullajevil kandmisele 8 kuud 28 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et Sergei Abdullajev on käesoleval ajal vahistatud teises kriminaalasjas ja viimane kohtuotsus tema suhtes ei ole veel jõustunud, peab maakohus põhjendatuks KrMS §130 lg.4-1 kohaldamise. Sergei Abdullajevi karistuse algus on alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest 12.06.2014. KarS §121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Lähtudes Uku Pärgi poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused alused talle karistuseks rahalise karistuse mõistmise. Antud süüdistatava puhul on tegemist tänaseks täiskasvanud isikuga, kes ei tööta ega õpi ning kellel puudub legaalne regulaarne sissetulek. Maakohus leiab, et mõistes Uku Pärgile karistuseks rahalise karistuse, jääb see ka antud süüdistatava suhtes suure tõenäosusega täitmata või saab tasutud süüdistatava vanemate poolt. Mõlemal juhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Samas leiab maakohus, et põhjendatud ei ole Uku Pärgile ka reaalse vangistuse mõistmine. Tegemist on noore inimesega, kes on varem kriminaalkorras karistamata. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused. Maakohus leiab, et vangistuse mõistmine tingimisi avaldab süüdistatavale piisavat preventiivset mõju. Kuigi käesoleva kriminaalasja materjalides on olemas kaks kriminaalasja lõpetamise määrust Uku Pärgi suhtes (13.02.2013 ja 01.08.2013), samuti kohtueelne ettekanne, mille kohaselt teeb kriminaalhooldaja ettepaneku mõista Uku Pärgile karistuseks vaid vangistus, leiab maakohus, et antud juhul ei ole see põhjendatud. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul on saavutatavad ka teiste, oluliselt odavamate ja leebemate vahenditega. Peale reaalse vangistuse kandmist sammub endine vang vanglaväravast välja niiöelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui Uku Pärk kannab oma karistuse reaalselt ära ja vabaneb, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on varem kriminaalkorras karistamata isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada eelkõige koostöös kriminaalhooldusega. Süüdimõistetute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Tingimisi vangistusega karistamise mõte ongi see, et süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistusest vabanenu. Seega on tingimisi vangistuse mõistmise eesmärk muuhulgas selles, et süüdimõistetud ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Karistamine vangistusega tingimisi tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab süüdimõistetul püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades süüdimõistetu reaalse vangistuse kandmisest, on tema üle võimalik teostada kontrolli katseaja vältel.

Maakohus peab põhjendatuks mõista Uku Pärgile karistuseks 1 aasta vangistust. Selle hulka tuleb KarS §68 lg.1 alusel arvata tema eelvangistuses viibitud aeg 02.01.2013 – 04.01.2013 ja 14.01.2013 – 23.04.2013, s.o. 103 päeva ja lõplikult kuulub Uku Pärgil kandmisele 8 kuud 17 päeva vangistust. Maakohus leiab, et KarS §56 lg.1 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – on võimalik Uku Pärgi puhul saavutada ka karistusega, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. KarS §74 lg.3 alusel katseaja pikkuse määramisel ja KarS §75 lg.2 lisakohustuste panemisel arvestab kohus lisaks käesoleva kuriteo toimepanemise asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule ka kahe kriminaalmenetluse lõpetamisega Uku Pärgi suhtes ja kohtueelses ettekandes väljatoodud ettepanekutega kohustuste määramiseks. Katseajal on Uku Pärk kohustatud järgima käitumiskontrolli nõudeid ja nende mittejärgimisel on maakohtul kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel võimalik pöörata karistus ka reaalselt täitmisele. Seega on Uku Pärgile antud maakohtu poolt võimalus näidata, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja ei pane enam kuritegusid toime. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et põhjendatud on määrata Uku Pärgi katseaja pikkuseks 2 aastat. Lisaks KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele tuleb Uku Pärgil katseajal järgida kahte lisakohustust. Seoses asjaoluga, et Uku Pärk on korduvalt väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest, paneb maakohus süüdistatavale lisakohustuseks keelu tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Seoses asjaoluga, et süüdistatav pani kuriteo KarS §121 järgi toime vägivalla tarvitamisega võõra inimese suhtes ja ka mõlemad kriminaalmenetlused olid lõpetatud analoogsete kuritegude suhtes ning samuti alkoholi kuritarvitamisega, peab maakohus põhjendatuks kohustada süüdistatavat katseajal läbima sotsiaalabiprogrammid, mis on eelkõige seotud agressiivsuse vähendamise ja sõltuvusainete tarvitamisega. Katseajal jääb Uku Pärk vastavalt praegusele elukohale Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 78 p.1 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest 12.06.2014. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on tunnistatud asitõenditeks ja antud hoiule Ida Prefektuuri järgmised esemed: Uku Pärgi jope, püksid, jalanõud, arvuti, sõrmus; D Pi saapad, kingapaelad, müts, mobiiltelefon Samsung ja võtmete kimp; samuti tugitooli jälg, elamisluba, xxx märkmed. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotles Uku Pärgile kuuluvate esmete tagastamist omanikule. Maakohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud ja määrab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb Uku Pärgile kuuluvad esemed – jope, püksid, jalanõud, arvuti ja sõrmus – KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tagastada Uku Pärgile.

Kannatanu I P taotles maakohtu istungil tema eksabikaasale kuuluvate esemete tagastamist temale. Maakohus nõustub ka selle taotlusega ja määrab, et D Pile kuulunud esemed – meeste saapad, kingapaelad, müts, mobiiltelefon ja võtmete kimp – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tagastada I Ple. Asitõenditeks tunnistatud tugitooli jälg, elamislubaxxx ja märkmed kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.4 alusel hävitamisele.

kuuluvad

Asitõenditeks tunnistatud 5 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja juures, peab maakohus põhjendatuks jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Tsiviilhagi Seoses Uku Pärgi õigeksmõistmisega kuriteos KarS §114 p.5 järgi tuleb I P tsiviilhagi KrMS §310 lg.2 alusel jätta läbi vaatamata.

Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Uku Pärgi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga poolt maakohtu istungil esitatud 22.04.2014 arvele nr.6 ja 22.04.2014 maksekorraldusele nr.60.15 on Uku Pärgi kaitse eest Viru Maakohtus tasutud Feliks Pärgi poolt 1000 €. Kaitsja seletuste kohaselt moodustab sellest summast 9/10 kaitse KarS §114 p.5 järgi esitatud süüdistuse osas. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja määrab, et tasutud summast 1000 € kuulub seoses Uku Pärgi õigeksmõistmisega süüdistuses KarS §114 p.5 järgi maksjale Feliks Pärgile riigieelarvest hüvitamisele 750 €. Maakohus nõustub Sergei Abdullajevi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi taotlusega ja määrab tema poolt kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 1872 €. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §199 lg.2 ja §121 järgi sätestatud kuriteod teise astme kuriteod. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub sundraha 532,50 €.

mõlemalt

süüdistatavalt

riigituludesse

väljamõistmisele

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.2 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka eksperdile makstavad summad. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et antud kriminaalasjas oli tehtud 4 ekspertiisi - Isiku 02.04.2013 ekspertiisiakt nr.13E-IDI0004 V Iu suhtes (maksumus 61 €); Surnu 05.03.2013 ekspertiisiakt nr.13E-IDS0001/3 D Pi suhtes (maksumus 250 €); DNA 08.04.2013 ekspertiisiakt nr.13E-GE0140 Uku Pärgi riietel ja talvejalatsitel verejälgede tuvastamiseks ja nende võrdlemiseks D Pi verega (maksumus 285 €) ja Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi 10.04.2013 akt nr.3/10 Uku Pärgi kohta (maksumus 637,50 €). Seoses Uku Pärgi õigeksmõistmisega süüdistuses KarS §114 p.5 järgi jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda Surnu ekspertiisi ja DNA ekspertiisi maksumused. Kuna Uku Pärgile tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktist nähtuvad mõlemad talle esitatud süüdistused, jätab maakohus seoses Uku Pärgi õigeksmõistmisega süüdistuses KarS §114 p.5 järgi Eesti Vabariigi kanda ka pool eelnimetatud ekspertiisi maksumusest. Kannatanu V Iu suhtes tehtud ekspertiisi maksumuse ja pool Uku Pärgi suhtes tehtud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumuse mõistab maakohus riigituludesse välja süüdistatav Uku Pärgilt. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Abdullajevilt riigituludesse väljamõistmisele asenduskaitsjale vandeadvokaat Eduard Bulattšikule kohtueelses menetluses makstud tasu eest 129,60 € ning kaitsjale vandeadvokaat Nikolai Rõžovile kohtueelses menetluses makstud tasu eest 395,52 € ja kohtulikus menetluses makstud tasu eest (ettevalmistus, osalemine eelistungil ja kohtuistungitel) 2208 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Eeltoodu alusel kuulub mõlemalt süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 45 senti.

Anne PALMISTE Kohtunik

Sirje STEPANOVA Rahvakohtunik

Valentina KOROLENKO Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.