Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
10. juuni 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-10740
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Y.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Y.R , isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 21.04.2009 ja lõpp 21.12.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta Y.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Y.R-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Y.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Y.R on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 14.01.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p
7, 8 järgi ning karistatud vangistusega 5 aastat ja 8 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.04.2009. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud neljandat korda. Kuritegude dünaamika vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Käitumine siiski sarnane eelnevate kordadega. Käesolevat karistust kannab röövimise eest, mis on toime pandud grupis relva ähvardusel. Kuritegude põhjuseks on alkohol ja vajadus saada raha. Oma vajaduste rahuldamiseks kasutab vägivalda. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Y.R taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul kannab ta esimest korda vanglas karistust ja on piisavalt kaua vangis viibinud. Isik on kindel, et suudab seaduskuulekalt elada. Isiku sõnul on tal väike poeg ning ta on teinud kuritegudest järeldused. Isik soovib vabanedes omandada keskhariduse ja tööle minna. Prokurör Y.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör leidis, et isiku vabastamine oleks põhjendamatu, arvestades tema poolt toime pandud kuriteo raskust ja jõhkrust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Isiku varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad isiku ohtlikkusele. Prokuröril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Vanglas oleku ajal on isikut distsiplinaarkorras karistatud kuuel korral ja kehtivaid karistusi on kolm, seega ei ole tema käitumine vanglas olnud seadusekuulekas. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24 % ja vägivaldse kuriteo puhul 33 %. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isiku kuritegude dünaamika vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks. Vangla materjalidest nähtub, et kuna isik kuriteo toimepanemise ajal ei töötanud, mis tähendab sisuliselt seda, et tal puudus sissetulek, siis on ka tulevikus risk, et kui kinnipeetav ei leia endale vabaduses töökohta, siis võib ta toime panna uue kuriteo. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Isiku varasemad kuriteod on toime pandud, et kindlustada end materiaalsete vahenditega. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane toime uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, eriti olukorras, kus isikul ei ole kindlat töökohta.
Kaks viimast kuritegu on isik toime pannud joobeseisundis ja mõlemal korral vägivalda kasutades. Kinnipeetav tunnistab ka ise, et alkoholijoobes muutub agressiivseks, kui teda provotseeritakse. Isik vihastab sageli ning ei kontrolli enda käitumist, kui on alkoholijoobes. Isik tunnistab probleeme, kuid ei ole hinnanud neid alati objektiivselt. Isik on käitunud mõtlematult ega ole saanud aru oma osast probleemide tekkimisel. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab vabaduses loobuda alkoholi tarvitamisest ning seoses sellega uute kuritegude toimepanemisest. Isikul on vangistuses kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtae ga vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2014 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.