Kohtulahend

õigusabi osutamise eest 187,20 eurot (ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 31,20 eurot (kolmkümmend üks eurot ja kakskümmend senti) ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. juunil 2014 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXX.XXXXXXXXX.XX

andmetöötlusprotsessi, sisestades antud portaalis kauba tellimisel ebaseaduslikult VF krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX andmed ning ostis nimetatud internetipoest kullast käeketi maksumusega

2(10)

129 eurot ja kuldsõrmuse oonüksiga maksumusega 139 eurot, kokku summas 268 eurot, millises ulatuses sai varalist kasu ning KS varalist kahju; 28.03.2012 sekkus ebaseaduslikult FIE KS internetipoe

XXX.XXXXXXXXX.XX

andmetöötlusprotsessi, sisestades antud portaalis kauba tellimisel ebaseaduslikult VF krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXX andmed ning ostis nimetatud internetipoest kahevärvilisest kullast kaelaketi maksumusega 289 eurot, millises ulatuses sai varalist kasu ning KS varalist kahju; värbas kevadel 2012 Arkadi Sidorovi, kes tema palvel ja kulul sõitis Helsingisse Soome, kus 27.04.2012 avas N kontoris arveldusarve nr XXXXXXXXXX-XXXXXX ning seejärel edastas J. Koršikovile oma kontonumbri, mille J. Koršikov edastas eeluurimise käigus tuvastamata isikule, kes sekkus andmete ebaseadusliku sisestamisega N andmetöötlusprotsessi ning teostas järgmised rahaülekanded: -15.05.2012 ülekande MLE kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXX summas 1890 eurot Arkadi Sidorovi kontole nr XXXXXXXXXX-XXXXXX -16.05.2012 ülekande A-MN kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXX summas 1890 eurot Arkadi Sidorovi kontole nr XXXXXXXXXX-XXXXXX; KarS § 2161 lg 1 järgi selles, et tema sai 2012 kevadel eeluurimise käigus tuvastamata isikult Zeus nuhktarkvara arhiivfaili zeus 2.1.0.1.rar, mille pakkis lahti kataloogi zeuss 2.1 ning kasutades Zeus Builderi programmi, lõi oma sülearvutis Dell Vostro 1015 s/n 6XH6LL1 ja hoidis seal Zeus nuhkvara paigaldusfaili zeuss.exe tahtlusega kasutada seda edasiseks arvutisüsteemide nakatamiseks ja nakatunud arvutitest kasutajate poolt sisestatud andmete hõivamiseks, s.o KarS § 208 sätestatud kuriteo toimepanemise eesmärgil ning KarS § 394 lg 1 järgi selles, et varjata arvutikelmuse tulemusena Arkadi Sidorovi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXX 15.05.2012 MLE kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXX laekunud raha summas 1890 eurot ning 16.05.2012 A-MN kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXX laekunud raha summas 1890 eurot ebaseaduslikku päritolu ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, tegi toiminguid nimetatud kuriteo tulemusena laekunud rahaliste vahenditega, võttes A. Sidorovile väljastatud pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX erinevatest sularahaautomaatidest A. Sidorovi arveldusarvelt N nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX välja sularaha kokku 2625 eurot ja nimelt: -15.05.2012 700 eurot AS SEB Pank pangaautomaadist EYP00375 aadressil Tallinn Lastekodu 14, -15.05.2012 275 eurot AS SEB Pank pangaautomaadist EYP00375 aadressil Tallinn Lastekodu 14, -15.05.2012 20 eurot AS SEB Pank pangaautomaadist EYP00375 aadressil Tallinn Lastekodu 14, -15.05.2012 650 eurot Olympic Casinos Reval Park Hotellis Tallinnas Kreutzwaldi 23, -16.05.2012 700 eurot Nordea Pank Eesti Filiaal AS FRX00115 pangaautomaadist aadressil Tallinn Tartu mnt 87, -16.05.2012 200 eurot Nordea Pank Eesti Filiaal AS FRX00115 pangaautomaadist aadressil Tallinn Tartu mnt 87, -16.05.2012 80 eurot Nordea Pank Eesti Filiaal AS FRX00115 pangaautomaadist aadressil Tallinn Tartu mnt 87.

3(10)

Asitõendite osas otsustas kohus sülearvuti Dell Vostro 1015 konfiskeerida ja hävitada, võimaldades J. Koršikovil eelnevalt teha koopiad arvutis olevatest eraeluga seotud failidest (pildid, videod, dokumendid).

4(10)

ekspertiisitasu riigi tuludesse väljamõistmine neil asjaoludel ebaõiglane ega kooskõlas süüdistatava kesise varalise seisundiga. Tuvastatud on, et J. Koršikovil puudub töökoht ja tema 2011 aastasissetulek pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3217 eurot, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Ekspertiisitasu vastab ca 50%le tema 2011 sissetulekust, mistõttu menetluskulu hüvitamine käib temale ilmselgelt üle jõu. Kui ringkonnakohus ei saada asja maakohtule uue otsuse tegemiseks, palub kaitsja maakohtu otsust muuta ja vähendada J. Koršikovilt riigituludesse väljamõistetud menetluskulu ning jätta ekspertiisitasu riigi kanda. - kaitsja arvates ei vasta maakohtu otsus asitõendi suhtes võetud meetme osas KrMS § 3051 lg 1 nõuetele. Otsustades, et sülearvuti Dell Vostro 1015 tuleb konfiskeerida ja hävitada, võimaldades süüdistataval eelnevalt teha koopiad arvutis olevatest eraeluga seotud failidest (pildid, videod, dokumendid), on kohtuotsuse motiveeriva osa juurdekirjutuse järgi kohus kohaldanud asjas KrMS § 126 lg 3 p 4, milles on sätestatud, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Mööndes, et arvuti puhul on tegemist esemega, mis võib kvalifitseeruda kuriteo toimepanemise vahendiks, riivab süüdistatavalt kriminaalmenetluses ära võetud sülearvuti konfiskeerimine ja hävitamine ebaproportsionaalselt tema omandipõhiõigust. Põhiõiguse riive peab olema proportsionaalne, mis PS § 11 teisest lausest tulenevalt tähendab selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas. Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega peab arvestama mitte ainult seadusandja, vaid ka õiguse kohaldaja (Riigikohtu määrus nr 3-1-1-1-12, p 16). Määruses nr 3-1-1-57-12 (p 15, 16) on Riigikohus leidnud: “arvutikuritegevusvastase konventsiooni (RT II 2003, 9, 32) 2. peatüki 2. jao 4. Jaotises sätestatakse läbiotsimise ja arvutiandmete arestimisega seonduvad põhimõtted. Konventsiooni art 19 lg 3 kohaselt võtab konventsiooniosaline tarvitusele seadusandlikke ja muid meetmeid, et volitada pädevat asutust arestima või turvama andmeid, mis on saadud sama artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt. Artikkel 19 lg 3 punktide a–d kohaselt on asutus volitatud arestima arvutisüsteemi või selle osa või andmekandja või seda turvama, tegema arvutiandmetest koopia ja seda säilitama või säilitama arvutiandmete terviklikkuse või muutma andmed ligipääsmatuks või kõrvaldama arvutisüsteemist need andmed, millele on juurdepääs. Artikkel 19 lg 5 sätestab, et käesolevas artiklis nimetatud volituste ja korra suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 14 ja 15. Artikkel 15 lg 1 kohaselt tagab konventsiooniosaline riik, et konventsiooni teises jaos käsitletud volitusi andes ja kasutades ning selles jaos sätestatud korda kehtestades ja kohaldades järgitakse tema seadustes ettenähtud proportsionaalsuspõhimõtet ja asjaomaseid kaitsenõudeid ning inimõiguste kaitse neid sätteid, mis on tema seadustesse võetud Euroopa Nõukogu 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja ÜRO 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning inimõigusi käsitlevate muude rahvusvaheliste õigusaktide alusel ettenähtud kohustustest tulenevalt. Arvutiandmete läbiotsimisel ja arestimisel proportsionaalsuse põhimõttega arvestamine tähendab, et ära võtta või arestida võib vaid sellises ulatuses andmeid või andmekandjaid, mis on menetluse läbiviimiseks ja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks vajalikud. Võimaluse korral tuleks asjassepuutuvad andmed kopeerida, kahtlustatava arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta, mitte aga arvutit, arvutisüsteemi või andmekandjat tervikuna ära võtta. Neid põhimõtteid tuleb arvestada ka kohtul asitõenditega toimimise viisi silmas pidades.” Käesolevas asjas oli kriminaalmenetluse esemeks muuhulgas sülearvuti Dell Vostro 1015 kõvakettale talletatud andmestik, s.t arvutisse paigaldatud arhiivifail “zeus 2.1.0.1.rar”, mis on pakitud lahti kataloogi “zeuss 2.1”. Kohus on otsuses ette näinud võimaluse teha enne arvuti hävitamist koopiad arvutis olevatest eraeluga seotud failidest, jaatades sellega sülearvutis selliste andmete talletamist, millel puudub seos kuriteoga, mille toimepanemises J. Koršikov süüdi tunnistati ja karistati. Sellele vaatamata on otsustatud ära võtta ja hävitada asitõend, mis lisaks alla laetud nuhkvarale “zeus” sisaldab ka muid süüdlase jaoks vajalikke ning õiguspäraseid andmeid. Otsuse põhjendavasse ossa tehtud juurdekirjutustes puudub kaalutlus, kas selline omandipõhiõiguse riive on proportsionaalne. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

5(10)

- maakohus on KarS § 83 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et arvuti puhul on tegemist on väärtusetu asjaga. Arvuti turuväärtus müügiobjektina võib küll olla väike, aga omab J. Koršikovile olulist tarbimisväärtust. Riigikohus on 21.06.2007 kohtumääruse p-s 14 märkinud, et süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on ühiskondlikku julgeolekut ohustavate esemete, s.o asjade, mis ohustavad ümbrust oma liigi poolest või mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastaste tegude toimepanemiseks, kõrvaldamine. Seetõttu ei saa eseme tunnistamisel süüteo toimepanemise vahendiks KarS § 83 lg 1 mõttes kitsalt lähtuda ainult eseme kasutamisfaktist õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele. Vastasel korral hõlmatakse karistusõiguses põhjusliku seose tuvastamisel laialdaselt kasutusel oleva ekvivalentsusteooria tõttu KarS § 83 lg-s 1 toodud süüteo toimepanemise vahendi mõistesse ka esemeid, mille olemus ei ole üldse suunatud õigusvastaste tegude toimepanemisele nagu nt korter narkootilise aine hoidmise korral, maalimistarbed intellektuaalse omandi vastase süüteo toimepanemisel jne. Seega ei saa ka personaalarvutit iseenesest lugeda ühiskondlikku julgeolekut ohustavaks esemeks KarS § 83 lg 1 mõttes. Oleks õige ja proportsionaalne sülearvutisse laetud, kuid kasutaja poolt konfigureerimata nuhkvara J. Koršikovi arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta ja arvuti temale tagastada, mitte aga arvutit tervikuna konfiskeerida ja hävitada. Apellant taotleb tõenditena ringkonnakohtu istungil uurida J. Koršikovi ütlusi, 16.05.2012 läbiotsimisprotokolli, süüdistatava varalist seisundit tõendavaid dokumentaalseid tõendeid, J, Koršikovi 26.03.2013 avaldust ja tõendeid isiku maksustatava tulu, keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6(10)

toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Maakohus leidis kohtukolleegiumi arvates põhjendatult, et käesolevas asjas ei ole tegemist mitte ainult andmestiku (nuhkvara) arvutisse salvestamisega, vaid sülearvuti Dell Vostro 1015 oli J. Koršikovile arvutisüütegude toimepanemise eelduseks ja hädavajalikuks vahendiks. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleval juhul piirduda mitte ainult kõvakettal olevate andmete kustutamisega, vaid konfiskeerida tuleb arvuti tervikuna, kuivõrd arvuti toimepanijale tagastamise korral on teoreetiline võimalus jätkata selle arvutiga edaspidi analoogsete kuritegude toimepanemist. Ehkki Riigikohus on määruses nr 3-11-57-12 leidnud, et ...“võimaluse korral tuleks asjassepuutuvad andmed kopeerida, kahtlustatava arvutist kustutada või talle kättesaamatuks muuta, mitte aga arvutit, arvutisüsteemi või andmekandjat tervikuna ära võtta“ ei saa kohtukolleegium nõustuda süüdistatava kaitsja seisukohaga selles, et sülearvuti konfiskeerimine ja hävitamine käesolevas asjas riivab ebaproportsionaalselt J. Koršikovi omandipõhiõigust PS § 32 lg 2 mõttes. Isiku puhul, kes kasutab omandit süüteo toimepanemiseks korduvalt, on süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine põhjendatud. Maakohus on omandipõhiõiguse riive proportsionaalsuse kaalumisel arvestanud süüdistatava eraelulisi ja võimalikke perekondlikke huve sisaldavate failide olemasolu arvutis ning põhjendatult leidnud, et selliste failide lõplik hävitamine riivaks J. Koršikovi omandipõhiõigust, mistõttu ongi pidanud võimalikuks võimaldada sülearvutist eelnevalt enne selle hävitamist teha süüdistatavale koopiad sülearvutis olevatest eraeluga seotud failidest (pildid, videod, dokumendid). Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava käitumine andis maakohtule seadusliku aluse J. Koršikovilt ära võetud sülearvuti Dell Vostro 1015 s/n 6XH6LL1 konfiskeerimiseks ja kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on sellise mõjutusvahendi kohaldamine süüdistatava suhtes õigustatud ja seaduslik. Selline seisukoht ei ole vastuolus ka Riigikohtu üldise praktikaga. Asitõendi vaatlusprotokollist ja ekspertiisiaktist nähtuvalt on sülearvuti Dell Vostro 1015 s/n 6XH6LLI omandatud kõige varem aastal 2011, mistõttu tingituna kiiretest tehnoloogilistest muutustest arvutiturul, arvestades käesolevaks ajaks sülearvuti vanust ja vanemate mudelite olematut müügiturgu, on kohus iseenesest leidnud õigesti, et sülearvuti Dell Vostro 1015 kui asitõendi puhul on tegemist väärtusetu asjaga, mis KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuulub hävitamisele. Süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise absoluutseks sihiks on muuhulgas asjade, mida võidakse ka edasiselt kasutada õigusvastase teo toimepanemiseks, kõrvaldamine. Tuvastatud on, et J. Koršikov kasutas sama sülearvutit mitte ühes, vaid kokku kuues arvutikuriteo episoodis.

7(10)

Koršikov avaldas läbiotsimisel 16.05.2012 menetlejale arvutisse sisenemiseks paroolid ja sisenes ise arvuti kirjavahetuse suhtlusprogrammi, võimaldades menetlejale sellega tutvuda, ei ole temalt ekspertiisitasu riigi tuludesse väljanõudmine ebaõige nagu apellandid leiavad, sest lisaks süüdistatava enda ütlustele tuvastati ekspertiisiga sülearvutis nuhkvara asumine ja selle paigaldamise asjaolud. Vastupidiselt olukorrale, kus süüdistatav kohtumenetluses erinevalt kohtueelses menetluses antud ütlustele oma süüd ei tunnista ja kohus loeb süüdistatava ütlused vastuolude tõttu seetõttu ebausaldusväärseteks ja tõenditena mitte arvestatavateks, puuduks ekspertiisi tegemata jätmisel süü olemasolu kinnitav usaldusväärne tõend. Seega ei saa kohtukolleegium nõustuda kaitsja seisukohaga selles, et vaatamata J. Koršikovi poolsele süü puhtsüdamlikule ülestunnistusele, oli infotehnoloogia ekspertiisi (II kd tl 78-203) tegemine vastuolus menetlusökonoomia põhimõtetega ega kujunenud asjas määravaks tõendiks. Süüdistatava poolt teo ülestunnistamine kujutab endast süüdistatava ütlust KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega ei erine ülestunnistus põhimõtteliselt teistest isikulisest allikast pärinevatest tõenditest, mistõttu võib tõe väljaselgitamiseks kriminaalasjas olla vaja koguda ka muid objektiivseid tõendeid. Sealhulgas võib vastavalt KrMS § 105 lg-le 1 olla tarvis lähtuvalt tõendamisvajadusest korraldada teatud ekspertiise (vt Riigkohtu otsus nr 3-1-1-120-12). Käesolevas asjas oli ekspertiisi tegemine põhjendatud ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitas oluliselt tõendina kaasa kriminaalasja lahendamisele, mistõttu on põhjendatud mõista ekspertiisitasu 1608 eurot välja süüdistatavalt J. Koršikovilt. Eeltoodud seisukohaga riimub ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-120-12 p-s 6.1 märgitu, mille kohaselt „...on prokuratuuril ja uurimisasutustel kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav.“ Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, on infotehnoloogia ekspertiisi kulud jätnud maakohus õigesti J.Koršikovi kanda. Mõjuvaid põhjuseid, mis lubaksid KrMS § 180 lg 3 kohaselt jätta osa menetluskuludest riigi kanda, maakohus ei tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohtukolleegium. Asjaolu, et isik kohtuotsuse tegemise ajal ei tööta ei tähenda a priori, et menetluskulud tuleks jätta riigi kanda. Samuti ei ole isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine selliseks asjaoluks, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Eeltoodut arvestades on maakohus põhjendatult leidnud, et oluline on, et menetluskulud saaksid tasutud mõistliku aja jooksul. Juhindudes Riigikohtu määruses nr 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p 7 sätestatust, on maakohus pikendanud kohtuotsuses J.Koršikovile menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni, alates kohtuotsuse jõustumisest. Puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele kaasaitamine on karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 järgi, mitte aga KrMS § 180 lg 3 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Ainuüksi sooviga hoiduda karistatavate süütegude toimepanemise tõttu läbiviidud kriminaalmenetlusega riigile või teistele isikutele tekitatud kulude täielikust või osalisest hüvitamisest ei saa põhjendada ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude riigi kanda jätmist. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on J. Koršikovilt ekspertiisikulu riigituludesse välja mõistnud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ja otsus selles osas tuleb jätta muutmata.

8(10)

seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. N OY-le tekitatud varaline kahju on tekkinud süüdistatava J. Koršikovi kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Maakohus on seega põhjendatult süüdistatavalt J. Koršikovilt mõistnud N OY kasuks välja 3480 eurot.

9(10)

ebaselguse kohtuistungi tegemise kuupäeva osas ringkonnakohus kõrvaldada ning menetlusökonoomikast lähtudes vältida olukorra, kus maakohtu poolne eksimus kohtuotsuse tegemise kuupäeva osas peaks endaga kaasa tooma kriminaalasja tagasi saatmise maakohtusse nagu seda soovib J. Koršikovi kaitsja.

Urmas Reinola

Pavel Gontšarov

Ivi Kesküla

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.12.2014 otsusega

RESOLUTSIOON

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.