1-13-7311/21 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

1) 07.03.2012 sekkus Jüri Koršikov ebaseaduslikult OÜ IShop24 internetipoe aadressiga www.ishop24.ee andmetöötlusprotsessi, sisestades antud portaalis kauba tellimisel ebaseaduslikult D L i krediitkaardi nr XXXXXXXXX andmed ning ostis nimetatud internetipoest mobiiltelefoni HTC S510E Desire S seeria nr SHICDTJ0056, väärtusega 330 EUR., millises ulatuses sai varalist kasu ning ISHOP 24 OÜ varalist kahju. 2) 13.03.2012 sekkus Jüri Koršikov ebaseaduslikult OÜ Cyber System internetipoe aadressiga www.cybershop.ee andmetöötlusprotsessi, sisestades antud portaalis kauba tellimisel ebaseaduslikult N Mi XXXXXXXkrediitkaardi nr XXXXXXXXX andmed ning ostis nimetatud internetipoest mobiiltelefoni HTC Phone Desire S seeria nr SH1CDTJ00322, väärtusega 334, 62 EUR., millises ulatuses sai varalist kasu ning OÜ Cyber System varalist kahju. 3) 27.03.2012 sekkus Jüri Koršikov ebaseaduslikult FIE Kalev Saagi internetipoe www.kuldehted.com andmetöötlusprotsessi, sisestades antud portaalis kauba tellimisel ebaseaduslikult V F i krediitkaardi nr XXXXXXX andmed ning ostis nimetatud internetipoest kullast käeketi maksumusega 129 EUR ja kuldsõrmuse oonüksiga maksumusega 139 EUR, kokku summas 268 eurot, millises ulatuses sai varalist kasu ning Kalev Saag varalist kahju. 4) 28.03.2012 sekkus Jüri Koršikov ebaseaduslikult FIE Kalev Saagi internetipoe www.kuldehted.com andmetöötlusprotsessi, sisestades antud portaalis kauba tellimisel ebaseaduslikult V F i krediitkaardi nr XXXXXXXXXXX andmed ning ostis nimetatud internetipoest kahevärvilisest kullast kaelaketi maksumusega 289 EUR, millises ulatuses sai varalist kasu ning Kalev Saag varalist kahju. 5) Kevadel 2012 värbas Jüri Koršikov Arkadi Sidorovi, kes Jüri Koršikovi palvel ja kulul sõitis Helsingisse Soome, kus 27.04.2012 avas Nordea Bank Finland PLc kontoris arveldusarve nr FI 03147035-695757 ning seejärel edastas Jüri Koršikovile oma kontonumbri, mille J. Koršikov edastas eeluurimise käigus tuvastamata isikule, kes sekkus andmete ebaseadusliku sisestamisega Nordea Bank Finland PLc andmetöötlusprotsessi ning teostas järgmised rahaülekanded: • 15.05.2012 ülekande M L ELf kontolt FI XXXXXXXXX summas 1890 eurot Arkadi Sidorovi kontole nr FI XXXXXXXXXXX • 16.05.2012 ülekande A –M N kontolt FI XXXXXXXXX summas 1890 eurot Arkadi Sidorovi kontole nr FI XXXXXXXXX Veel tunnistati Jüri Koršikov süüdi KarS § 2161 lg 1 järgi arvutikuriteo ettevalmistamises, mis seisnes selles, et tema sai 2012. a kevadel eeluurimise käigus tuvastamata isikult Zeus nuhktarkvara arhiivfaili zeus 2.1.0.1.rar, mille pakkis lahti kataloogi zeuss 2.1 ning kasutades Zeus Builderi programmi lõi oma sülearvutis Dell Vostro 1015 s/n 6XH6LL1 ja hoidis seal Zeus nuhkvara paigaldusfaili zeuss.exe tahtlusega kasutada seda edasiseks arvutisüsteemide nakatamiseks ja nakatunud arvutitest kasutajate poolt sisestatud andmete hõivamiseks, s.o KarS § 208 sätestatud kuriteo toimepanemise eesmärgil. Lisaks eelnevale tunnistati Jüri Koršikov süüdi KarS § 394 lg 1 järgi rahapesu toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas: Jüri Koršikov, selleks et varjata arvutikelmuse tulemusena Arkadi Sidorovi arveldusarvele FI XXXXXXXXX 15.05.2012 M L ELf kontolt FI XXXXXXXXX laekunud raha summas 1890

3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Jüri Koršikovi kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld ja Arkadi Sidorovi kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal. 3.1 Jüri Koršikovi kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist Jüri Koršikovilt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise ning sülearvuti konfiskeerimise ja hävitamise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta osa kriminaalmenetluse kulusid riigi kanda ja tagastada sülearvuti Jüri Koršikovile. Kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja, s.o 12 kuu osas, kaitsja ei vaidlusta. Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7tähenduses, sest kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise ja sülearvuti konfiskeerimise osas puuduvad kohtuotsuses põhjendused. Menetlusökonoomika kaalutlusel ei taotle kaitsja mitte kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja maakohtule tagasisaatmist, vaid ringkonnakohtult uue otsuse tegemist. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei olnud infotehnoloogia ekspertiisi tegemine vajalik, sest Jüri Koršikov on end algusest peale toimepandud kuritegudes täielikult süüdi tunnistanud. Ta võimaldas sülearvutile juurdepääsu vabatahtlikult. Seega on Jüri Koršikov andnud omapoolse panuse, et ei oleks vaja teha kulukat ekspertiisi. Neil asjaoludel on temalt ekspertiisitasu riigi tuludesse väljamõistmine ebaõiglane. Jüri Koršikov esitas juba kohtueelses menetluses avalduse kaitsjast loobumiseks, sest temal ei ole võimalik selle eest tasuda. Tal puudub töökoht. 2011. aastal oli tema sissetulek pärast tulumaksu mahaarvamist vaid 3217 eurot. Tema ülalpidamisel on alaealine laps. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks kohus nende asjaoludega ei arvesta. Seetõttu taotleb kaitsja ringkonnakohtul vähendada Jüri Koršikovilt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulusid. Kaitsja taotleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senisele praktikale viidates ringkonnakohtult Jüri Koršikovile Riigiprokuratuuris asuva sülearvuti tagastamist, nähes ette paigaldatud nuhkvara kustutamise enne sülearvuti tagastamist. Maakohtu otsuses puuduvad igasugused motiivid selle kohta, miks kohus asitõendit omanikule ei tagasta. 3.2 Arkadi Sidorovi kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest puudub kuriteokoosseis. Arkadi Sidorov ei eita seda, et ta on need teod toime pannud, kuid ta ei tunnista end süüdi rahapesule kaasaaitamises. Puudub tahtlus. Seega on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest ei ole arvestanud Arkadi Sidorovi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega selle kohta, et ta ei teadnud, et aitab kaasa rahapesule. Kohtuotsus on selles osas motiveerimata. Arkadi Sidorov kinnitas, et ta ei ole saanud mingit ainelist kasu pangaarve avamise eest. Ta avas pangaarve Jüri Koršikovi abistamiseks, kes vajas pangakontot Soomes töötamiseks, sest ise ei saanud ta Soomes pangakontot avada. Arkadi Sidorov ei teadnud, et tema poolt avatud arve kasutamisega pannakse toime kuritegu. Kohus on väljunud süüdistuse piiridest, andes hinnangu Arkadi Sidorovi hilisemale käitumisele pangakonto kontrollimise näol. Arkadi Sidorov töötab taksojuhi ja kelnerina, mistõttu ei ole tegemist pangatehingutest ja rahapesu olemusest eriteadmisi omava isikuga. Kaitsja hinnangul on maakohtu järeldused Arkadi Sidorovi süü osas meelevaldsed.

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et Jüri Koršikovi kaitsja apellatsiooni väited väärivad tähelepanu. Arkadi Sidorovi kaitsja apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. 5.1 Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Arkadi Sidorov avas Soomes Jüri Koršikovi palvel pangaarve ja andis pangakaardi koos parooliga Jüri Koršikovile Eestis üle. Vaidlust ei ole ka selles, et raha kahel korral Soomes käimiseks ja pangaarve avamiseks sai ta Jüri Koršikovilt ning Arkadi Sidorovi pangaarvele laekunud raha võttis Eestis erinevatest sularahaautomaatidest välja Jüri Koršikov. Jüri Koršikovi kaitsja leiab, et Arkadi Sidorovi käitumises puudub rahapesule kaasaaitamise subjektiivne koosseis, sest ta ei teadnud, et tema poolt avatud pangakontot kasutatakse kuriteo toimepanemiseks. Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel on Arkadi Sidorov tema poolt toime pandud tegevust detailselt kirjeldanud, kuid ei pidanud seda kuriteoks (III kd tl 62-65). Seevastu maakohtu istungil on Arkadi Sidorov end rahapesule kaasaaitamises täielikult süüdi tunnistanud ja nõustunud lühimenetlusega (III kd tl 173 pöördel). Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et Arkadi Sidorov on end rahapesule kaasaaitamises täielikult süüdi tunnistanud. Vastavalt KrMS § 57 p-le 3 on maakohus arvestanud süü puhtsüdamlikku tunnistamist ja kahetsust karistust kergendava asjaoluna (III kd tl 198). Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud arvestama Arkadi Sidorovi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega, milles ta ei pidanud tema poolt toime pandud tegusid kuriteoks. Seda esiteks seetõttu, et ka lühimenetluses saab maakohus arvestada vaid süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustega, mitte aga kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Teiseks seetõttu, et süü tunnistamisega ja puhtsüdamliku kahetsusega mittearvestamine oleks vastuolus kehtiva kriminaalmenetlusõigusega ja rikuks süüdistatava kaitseõigust. Kohtukolleegium märgib, et kui rahapesutoimingu tagajärg on raha omaniku või päritolu varjamine, piisab süüteokoosseisu täitmiseks kaudsest tahtlusest. Seega ei pidanudki Arkadi Sidorov rahapesule kaasa aidates tegutsema kavatsetult või otsese tahtlusega. Apelleeritud kohtuotsuse 17-ndal leheküljel on maakohus esitanud motiivid selle kohta, miks ta leiab, et Arkadi Sidorov tegutses kaudse tahtlusega (III kd tl 196-197). Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Arkadi Sidorov suhtus pärast pangakonto avamist täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist oma pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist. Avades enda nimel pangakonto ja andes pangakaardi edasi juhututtavale Jüri Koršikovile, osutas ta sellega Jüri Koršikovile ainelist kaasabi rahapesu toimepanemisele. On tõsi, et ilma Arkadi Sidorovi poolt pangakontot avamata puudunuks konto, kuhu kanda kuritegelikku päritolu raha. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on Arkadi Sidorovi põhjendatult süüdi tunnistanud ja karistanud KarS § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, mistõttu kaitsja apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna.

5.2 Jüri Koršikovi kaitsja on vaidlustanud kohtuotsust asitõendite suhtes võetavate meetmete ja menetluskulude väljamõistmise osas. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus on võtnud nii asitõendite staatuse kui menetluskulude osas otsuse resolutiivosas seisukoha, kuid kohtuotsuse põhiosast ei nähtu, millele need otsustused tuginevad. Seoses asitõendite hävitamise otsustusega tuleb märkida, et juhud, mil on võimalik asitõend hävitada, näeb ette KrMS § 126 lg 3 p 4. Selles sätestatakse, et asitõendi võib hävitada, kui tegemist on väärtusetu asjaga, piraatkaubaga või võltsitud kaubaga. Kuna maakohtu otsuses puuduvad asitõendite hävitamise kohta põhistused, siis jääb arusaamatuks, millisesse kategooriasse ja miks on maakohus paigutanud Jüri Koršikovilt ära võetud ja asitõendiks tunnistatud sülearvuti. Jüri Koršikov ja tema kaitsja taotlesid süüdistatavale sülearvuti tagastamist juba maakohtus kohtuvaidlustes, kuid apelleeritud kohtuotsuses nendele taotlustele vastatud ei ole. Seega on maakohtu otsus asitõendite suhtes võetavate meetmete osas põhjendamata, millega on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Õiguskirjanduses ja senises kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui süüdistatav või tema kaitsja ei ole maakohtu istungil taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist või nende osade kaupa tasumise võimalust, ei pea maakohus iga kord eraldi põhjendama, miks ta menetluskulud täies ulatuses välja mõistab, vaid piisab viitest KrMS § 180 lg-le 1. Käesoleval juhul on aga Jüri Koršikovi kaitsja juba maakohtus leidnud, et infotehnoloogia ekspertiisi kulu väljamõistmine on ebaõiglane ja taotlenud selle tasu jätmist riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud taotles kaitsja jätta osaliselt riigi kanda, sest süüdistataval puuduvad rahalised vahendid nende eest tasumiseks. Kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmist on taotlenud kohtuistungil ka Arkadi Sidorovi kaitsja. Seega oleks maakohtu otsuses pidanud sisalduma põhjendus, miks kohus kaitsjate taotlust ei rahulda. Maakohus on märkinud vaid seda, et puuduvad erandlikud asjaolud, mis kinnitaks, et süüdistatavatel käiks kohtukulude tasumine üle jõu. Seega nähtub maakohtu otsusest ka kriminaalmenetluse kulude väljamõistmise osas kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, sest kohtuotsuses puuduvad selles osas põhjendused. 5.3 Jüri Koršikovi kaitsja on apellatsioonis leidnud, et ehkki maakohus on rikkunud otsuse põhistamiskohustust, mis on KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, tuleks see viga menetlusökonoomika kaalutustest lähtudes kõrvaldada ringkonnakohtus. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu, sest KrMS § 341 lg-st 2 tulenevalt on põhistamiskohustuse rikkumise puhul tegemist sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. KrMS § 341 lg 4 sätestab, et kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 21. oktoobri 2011. a otsuses nr 3-1-1-75-11 korranud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt peab ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses alati tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, sest nimetatud rikkumise kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses lubatud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46-07, p 6.2).