Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Võidu Rõõmussaar on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, 04.02.2013.a. kella 14:00 paiku Vangla Vangistusosakonna meditsiiniosakonna isolaatorkambris, aadressil XXX, peksis Võidu Rõõmussaar samas kambris viibinud XXX, lüües teda korduvalt rusikate ja jalgadega selja piirkonda nii tugevasti, et kannatanu kukkus ja seejärel Võidu Rõõmussaar jätkas maaslamava kannatanu peksmist jalgadega selja piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastuse rinna ja naha punetuse selja piirkonnas. Seega Võidu Rõõmussaar, lüües ja pekstes teist inimest, pani toime kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav V. Rõõmussaar ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Võidu Rõõmussaar, kannatanu XXX ning tunnistajad XXX, XXXja XXX. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid: - isiku läbivaatusprotokoll (kohtutoimiku lk 20-22) - arstitõend 04.02.2013 (kohtutoimiku lk 23) - Pärnu MK otsus kriminaalasjas 1-06-10597 (kohtutoimiku lk 26-27); - Tallinna Ringkonnakohtu määruse 03.01.2007 (kohtutoimiku lk 28); - vastus Võidu Rõõmussaare avaldusele 02.03.2012 (kohtutoimiku lk 29); - distsiplinaarkaristuste väljavõte (kohtutoimiku lk 30-31); - iseloomustus vanglast (kohtutoimiku lk 32-33); - MTA väljavõte (kohtutoimiku lk 34). Nimetatud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Prokuröri taotlusel avaldati osaliselt kannatanu XXX04.02.2013 ülekuulamisel antud ütlused (kohtutoimiku lk 19 ). Kaitsja taotlusel avaldati osaliselt tunnistaja XXX ütlused (kohtutoimiku lk 25). Poolte seisukohad:

Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud, taotles süüdistatava karistamist miinimumilähedase karistusega ning nõudis süüdistatava karistamist KarS § 121 järgi vangistusega 2 kuud. Kaitsja leidis, et füüsilise vägivalla kasutamine XXXsuhtes ei ole leidnud tõendamist ja palus mõista Võidu Rõõmussaar õigeks. Süüdistatav oma viimases sõnas väitis, et ei ole süüdi. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav V. Rõõmussaar ja kannatanu XXX viibisid 04.02.2013.a. kella 14.00 paiku XXX asuva Vangla Vangistusosakonna meditsiiniosakonna isolaatorkambris. Seda kinnitavad kannatanu, tunnistajad ja süüdistatav ise. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta 04.02.2013 Vangla Vangistusosakonna meditsiiniosakonnas ühes kambris koos XXX. Süüdistatav eitab XXX löömist, tunnistab, et kannatanu võis pihta saada, kui süüdistatav temast mööda läks. Süüdistatav kinnitab ka, et tal oli kannatanuga tüli, sest kannatanu magas duširuumis ja süüdistatav tahtis minna duši alla, kuid dušš oli lõhutud. Süüdistatav küsis kannatanult, kes lõhkus, kannatanu ütles, et ei tea ja süüdistatav tõstis selle peale kisa. Karjumise peale tulid kohale vanglatöötajad. Süüdistatav eitas kohtuistungil ka kannatanu tõukamist, kuid möönab, et kannatanu võis uksega pihta saada. Süüdistatava ütlused ei ole kooskõlas teiste uuritud tõenditega, sh tunnistajate ütlustega, on ennastõigustavad ning kohus ei loe neid usaldusväärseks. Kohus peab usaldusväärseks kannatanu XXX ütlusi, kuivõrd need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Hoolimata asjaolust, et esmalt ei mäletanud XXX kohtuistungil, et on viibinud koos süüdistatavaga vanglas ühes kambris, kinnitas ta peale kohtuistungil prokuröri taotlusel mälu värskendamiseks eeluurimisel antud ütluste avaldamist, et viibis 04.02.2013 Vanglas, kella 14 paiku WC-s olles kukkus tal maha duši segisti ja läks katki. Kannatanuga ühes kambris olnud Võidu Rõõmussaar nägi, et duši segisti oli katki ja lõi kannatanut mitmel korral rusikatega selja piirkonda. V. Rõõmussaar lõi kannatanut nii kõvasti, et kannatanu tundis füüsilist valu. Löömine kestis 5-10 minutit. Siis tulid kambrisse 2 vangla ametnikku. Kannatanu rääkis vanglaametnikele, et V. Rõõmussaar lõi teda ja läks arsti juurde (kohtutoimiku lk 1819 ja lk 20 ). Kannatanu ütlusi peksmise kohta kehasse tõendavad ka Vangla arstitõend (kohtutoimiku lk 23) ja XXX isiku läbivaatusprotokoll (kohtutoimiku lk 20-22). Vigastuste kohta on lisatud fotod, mis tõendavad nimetatud vigastuste olemasolu kannatanu kehal. Vangla arstitõendi kohaselt 04.02.2013 ning isiku läbivaatusprotokolli kohaselt 04.02.2013 tuvastati läbivaatusel 04.02.2013 kella 17.17 paiku XXX seljal torakaalpiirkonnas 3,3x4cm pikkune naha punetus (kohtutoimiku lk 20-22, 23). Kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlustega. Tunnistaja XXX töötab Vanglas inspektor-kontaktisikuna ning oli tööl ka 4.02.2013. Päeval sai tunnistaja info vangla töötajalt XXX, et ülevalt V. Rõõmussaare ja XXX kambrist on kuulda karjumist ja läks koos XXX kambrisse, et kontrollida olukorda. Kui tunnistaja sisenes kambrisse, siis kinnipeetav XXX oli tagapool ja Võidu Rõõmussaar oli kambri keskel. XXX küsis XXX käest, kas Võidu Rõõmussaar on tema suhtes tarvitanud vägivalda. XXX vastas, et on küll. Võidu Rõõmussaar ütles tunnistajale, et XXX on dušikabiini ära lõhkunud ja ta ainult tõukas XXX. XXX viis kinnipeetavad meditsiinikontrolli.

Tunnistaja XXX töötas 04.02.2013 Vanglas ja oli V. Rõõmussaare kontaktisik. Tunnistaja on varasemalt olnud ka XXX kontaktisik. XXX ja Võidu Rõõmussaar olid ühes kambris, kui olid statsionaarpalatis. Tunnistaja kuulis 04.02.2013 oma kabinetist, mis asus XXX ja V. Rõõmussaare kambri all hääli - mitmeid mütsatusi – millest teavitas korrapidamist. Tunnistaja XXX töötab Vangla inspektor- korrapidamisabina ja tunneb nii Võidu Rõõmussaart kui ka XXX Vanglas kinnipeetavatena. Tunnistaja oli 4.02.2013 tööl Vanglas ning kohtus süüdistatava ja kannatanuga seoses intsidendiga meditsiiniosakonna isolaatorkambris. Tunnistaja sai raadiosaatja teel korralduse minna kontrollima kambrit, kus viibisid V. Rõõmussaar ja XXX, sest sealt kostus lärmi, sõimlemist ja valjuhäälset karjumist. Tunnistaja läks kambrisse koos XXX, sel hetkel kambris enam lärmamist ei olnud. Kinnipeetavad seisid, üks ühel pool seina ääres, teine akna all. Visuaalselt tundus XXX hirmununa. Tunnistaja küsimusele, mis juhtus, vastas Võidu Rõõmussaar, et XXX lõhkus duši ära ja lisaks varastab tema tagant. XXX kinnitas, et dušš oli katki. Kuna olukord oli kambris ärev, Võidu Rõõmussaar oli endast väljas, žestikuleeris agressiivselt kätega ja XXX ei julgenud sõnagi öelda, siis küsis tunnistaja XXX käest, kas teda löödi. XXX vastas, et teda löödi. Võidu Rõõmussaar ütles, et ta ainult tõukas XXX. Tunnistaja informeeris korrapidajat ja viis kinnipeetavad ühekaupa meditsiiniosakonda kehavigastuste tuvastamiseks. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate XXX, Jane Saareranna ja XXX ütlustes. Kaitsja on seisukohal, et ei ole tõendatud, et Võidu Rõõmussaar oleks tekitanud XXX vigastused. Kaitsja sõnul tunnistab V. Rõõmussaar vaid, et võis XXX tõugata. Kohus analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et V. Rõõmussaare süü XXX kehalises väärkohtlemises on tõendatud. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et V. Rõõmussaare ja XXX kambrist oli vangla teistesse ruumidesse kuulda kõva lärmi ja mütsatusi ning vangla töötajad läksid kontrollima, mis kambris toimub. Tunnistajate ütluste kohaselt oli V. Rõõmussaar agressiivne, vehkis kätega, süüdistas kannatanut nii duši lõhkumises kui väidetavates vargustes ja ütles, et ainult tõukas XXX. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu ütlusi toetavad tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid. Kannatanu ütluste kohaselt lõi V. Rõõmussaar kannatanut mitmel korral rusikatega selja piirkonda nii kõvasti, et kannatanu tundis füüsilist valu. KarS § 121 kaitseb inimese füüsilist tervist. Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-50-13, p 12.2). Kohe pärast sündmuse toimumist teostatud isiku läbivaatusega tuvastati kannatanul vigastuste olemasolu. Kohtu hinnangul on usutav, et mitmetest rusikalöökidest 5-10 minuti jooksul selja piirkonda koges kannatanu tõepoolest valu. Riigikohus on seisukohal, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad

diametraalsed vastuolud. Varasema praktika kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu lahend 3-1-1-131-13 28.05.2014). Kohtu hinnangul on kannatanu ebakindlus ja vastuolud kohtus ütluste andmisel (esmalt ei mäletanud kannatanu kohtuistungil, et on viibinud ühes vanglas süüdistatavaga, samuti ei mäletanud toimunut) seostatav nii sellega, et sündmusest on möödunud üle ühe aasta ja ka asjaoluga, et kannatanu kardab V. Rõõmussaart. Tunnistajate ütluste kohaselt oli kannatanu vanglaametnike saabumisel kambrisse ilmselgelt hirmunud. On eluliselt usutav, et kannatanu võib käesoleval ajal mõningates detailides eksida. Kannatanu ütlused on süüdistatava poolt toimepandud kehalise väärkohtlemise asjaolude kohta kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ning kohus peab kannatanu kohtuistungil ristküsitluses antud ütlusi usaldusväärseks. Kaitsja poolt väljatoodud asjaolu, et kannatanu ei mäleta kõiki sündmuse üksikasju, ei anna kohtule alust pidada tema ütlusi kogumis ebausaldusväärseteks. Kohus analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et V. Rõõmussaare süü XXX kehalises väärkohtlemises on tõendatud. Kohus leiab, et V. Rõõmussaar pani XXX kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega, pekstes kannatanut mitmel korral rusikatega selja piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ja pani kuriteo toime karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et rahalise karistusega süüdistatavat ei ole võimalik karistada, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke ning selline karistus ei ole süüdistatava poolt ka täidetav. V. Rõõmussaart tuleb karistada vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ja talle tekitatud kahjustused ei olnud suured, seega on karistuse eesmärke võimalik saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase vangistusega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1,5 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka kaitsjatasu 746,16 eurot, tasu koopiate eest summas 0,45 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Vanglast väljastatud V. Rõõmussaare iseloomustuse andmetel ei ole V. Rõõmussaar vanglas tööga hõivatud ja tal puudub vangistuses sissetulek, tema vabanemisfondis olevad rahalised vahendid on vähesed, täitmata nõudeid on 3459 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu ja jätab osa menetluskuludest – kaitsjatasu ja tasu koopiate eest - riigi kanda. Süüdimõistetul tuleb tasuda sundraha.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.