Kohtulahend

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja V.U-le

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 16.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.11.2012.a kohtuotsusega tunnistati V.U süüdi KarS § 115 järgi ja karistati teda 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 16.01.2012.a ja lõpp on 16.07.2016.a. V.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et V.U ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on hõivatud tööga, osaleb sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“. Noomitus määratud 08.04.2013 (kustub 08.04.2014). Vabanedes töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. V.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik. Vangla taotluse kohaselt vabanemisel elu- ja töökoht puudub. Sotsiaalhoole Ühing esitas 27.05.2014.a kohtule garantiikirja, mille kohaselt garanteerib V.U-le ennetähtaegse vabanemise korral möbleeritud eluruumi üürimise võimaluse XXX elamus XXX, s, samuti sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abi töökoha otsimisel. V.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab V.U ́u tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.U on kriminaalkorras karistatud

esimest korda ning kannab esimest vangistust. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik viisakas, rahulik, konfliktsituatsioone pigem vältiv. V.U ei poolda kuritegelikku käitumist ning kahetseb tehtut. Lisaks eelnevale viitab tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalikkusele ka asjaolu, et Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 18% suuruseks. Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla hinnangut isikule, nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör toetab V.U ́u ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kohtuistungil V.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V.U ja kaitsja arvamuse, leiab, et V.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on tunnistatud süüdi provotseeritud tapmises. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetav kannab karistust isikuvastase süüteo eest, on see tema esimene karistus. Võib eeldada, et esmakordne karistus ja vanglas viibimine on pannud V.U mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Sellest järeldab kohus, et isik on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kuna kinnipeetava käitumine vanglas on viimasel ajal olnud korrektne, usub kohus, et normikohast käitumist suudab kinnipeetav jätkata ka vabaduses. Seda, et kinnipeetav soovib oma käitumist muuta paremuse suunas, kinnitab ka tema osalus sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“. Nimetatud programmis osalemine on vajalik, kuna vastavalt esitatud materjalidele oli kinnipeetav kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma alkoholist. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, hinnates üldise kuriteo toimepanemise tõenäosust 2 aasta jooksul 18 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 27 %, mis ei ole kõrged näitajad. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et isik ei poolda kuritegelikku käitumist, kahetseb tehtut, on viisakas, rahulik ja koostöövõimeline. Selline iseloomustus annab aluse uskuda, et kinnipeetav on võimeline alluma ka kriminaalhooldusele ning järgima kontrollnõudeid ja kohustusi.

Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht, samuti on kriminaalhooldusega nõustunud V.U , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus arvestab ka XXXpoolt kohtule antud garantiikirja, mille kohaselt lisaks möbleeritud eluruumi üürimise võimalusele garanteerib ühing V.U-le ka sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abi töökoha otsimisel. Nimetatud asjaolud aitavad kaasa V.U edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.