Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2013, Tallinn
Kriminaalasja number
1-12-5709
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Malle Preimer
Kriminaalasi
E.V süüdistuses KarS § 113 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30. novembri 2012 otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav E.V ja kaitsja L.Viil
Prokurör
Ringkonnaprokurör Elle- Mai Velling
Süüdistatav
E.V , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, kinni peetud 16.01.2012
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
kuulub
tasumisele
Rahandusministeeriumi
arveldusarvele
SEB
Pangas
või Swedpangas nr
viitenumber XXXXXXXXXX (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
materjali ja koristamisel kasutatud mopp. Seega on ilmselge, et süüdistataval ei olnud korteri koristamisel tõendite hävitamise eesmärki. Tunnistaja P.H püüdis kirjeldada asetleidnud vestlust E.V-ga temale omaste väljendite ja kommentaaridega. Süüdistatav on kuriteo asjaolusid kirjeldanud sedavõrd, kui ta selleks võimeline oli ning ei ole püüdnud vastutusest vabaneda. Samuti on E.V väljendanud oma kahetsust. Kaitsja leiab, et kohtule esitatud tõenditest ja eelkõige E.V käitumisest kohtueelses menetluses ja tema ütlustest nähtuvalt on karistust kergendava asjaoluna arvestatav KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Tänu E.V koostööle õiguskaitseorganiga, mis seisnes põhjalikes ütlustes kahtlustatavana ja ütluste seostamisel olustikuga, tuvastati suures osas tema kaasabil kuriteo toimepanemise asjaolud. Kuivõrd E.V on kriminaalkorras karistamata, siis tema isikuandmetest nähtuvalt ei ole tema poolt kuritegude toimepanemine kujunenud käitumismalliks ning isikuvastase kuriteo aset leidmist võib pidada erandlikuks ja ootamatuks. Vaatamata alkoholiprobleemidele on süüdistatav elatusvahendeid suutnud hankida seaduslikul teel. Eksperdi arvamuse ja tunnistajate ütluste kohaselt on E.V üldiselt rahuliku olemise ja käitumisega, kuid alkoholijoove vähendab tal enesekontrolli. Sellegipoolest E.V ei ole varasemalt joobeseisundis kuritegusid toime pannud. Tulevikuprognoosi süüdistatava käitumise kohta ei saa tuletada toimepandud kuriteo raskusest ega asjaoludest. Süüdistatava senist elukäiku arvestades ei ole karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik kohaldada pikaajalist vangistust. Kohtuotsuse kohaselt on täielikult välistatud E.V-le tingimusliku vangistuse mõistmine KarS § 73 või 74 sätete järgi isiku teo raskuse tõttu. Selle kohtu seisukohaga kaitsja ei nõustu. E.V on süüdi tunnistatud teise astme kuriteos. Kuigi süüdistatava tegu tõi kaasa raske tagajärje saabumise, on kannatanu surma põhjustamine käesoleva kuriteo koosseisuline asjaolu, mitte tema süü suuruse näitaja. Kaitsja on seisukohal, et karistus alla sanktsiooni keskmise määra on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Samuti on karistuse eesmärgid saavutatavad KarS § 73 kohaldades. Kohtu-praktikas on asutus seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Analoogilistel asjaoludel kuriteo toimepanemise eest on kohtud enamasti pidanud põhjendatuks lühemaajalist vangistust, sanktsiooni maksimaalmäära lähedast vangistust on kohaldatud senises karistuspraktikas harva. Apellant taotleb tühistada Harju Maakohtu 30. novembri 2012. a otsus millega E.V on süüdi tunnistatud KarS § 115 järgi ja teda on karistatud 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Teha uus otsus, millega tunnistades E.V süüdi KarS § 115 järgi mõista talle kergem karistus ja vabastada ta tingimisi karistusest, kohaldades KarS § 73 sätteid.
Kannatanu võis osa vigastusi saada kukkumisest kuna oli joobes. Põrandal olid nõude ja klaaside killud. Võis kukkuda vastu kappi või voodiäärt. Kannatanu ründas teda ootamatult. Ta oli tugevas joobes ja uurimise ajal ei pruukinud kõike mäletada. Ekspertiis oli pealiskaudne, kuigi ei tea selle läbiviimise korrast ega nõuetest midagi. Teda mittetundvad inimesed poogivad talle külge vägivaldsust. Tema paheks on iseloomustatud joomist, kuid see pole aluseks tema vangi panemiseks. Prokuröri poolt taotletud 3 aastane vangistus oleks olnud humaansem. Oleks võinud anda töötunde või tingimisi , mida iganes, kuid 4 aastat 6 kuud on liiga karm. Tapmine on ka lubamatu, kuid alkoholijoobes võib seda juhtuda iga inimesega. Palub arvestada, et pani esmakordselt kuriteo toime ja leevendada karistust.
Kolleegium leiab, et antud juhul kohus, võttes süüdistatava poolt toimepandule juriidilise hinnangu andmisel aluseks süüdistatava ütlused, aktsepteerides prokuröri poolt süüdistusest erinevat kvalifikatsiooni, on õigustatult karistuse mõistmisel arvestanud kannatanu, ligi 70 aastase naisterahva poolse võimaliku ründe tehiolusid ehk selle vähest ohtlikkust. Kohtukolleegiuim leiab, et maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel asjaoluga, et süüdistatav kahetseb oma teo tagajärge, samas on kohus õigustatult leidnud, et on alust kahelda kahetsuse täielikus siiruses toimepandu suhtes. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt kaitsja poolt viidatud koostöö õiguskaitseorganitega ja väide, et suures osas süüdistatava kaasabil tuvastati kuriteo asjaolud, pole kooskõlas asja materjalidega. Nagu on maakohus juba tuvastanud, ei kutsunud süüdistatav politseid ega kiirabi ja pesi pärast kannatanu surnuks peksmist sündmuskohal kuriteo jäljed, avas aknad ja keeras kinni radiaatori soojuse. Asjaolu, et päevi hiljem vaid tunnistaja poolt politseisse helistamise tulemusena avastati surnukeha ning asjaolu, et süüdistatav, kes ainukesena elas kannatanuga koos, on tunnistanud kannatanu mõnel korral löömist, pole hinnatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk kuriteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistusmäär 4 aastat ja 6 kuud on täielikult kooskõlas süü suurusega ja selle vähendamiseks ei anna alust ka süüdistatava isik ega apellatsioonides esitatud väited. KarS § 69 sätestatud üldkasuliku töö kohaldamine on antud juhul välistatud, kuna seadus näeb ette, et asenduskaristusena ettenähtud üldkasulikku tööd saab kohaldada vaid siis, kui mõistetud karistuseks on kuni kaheaastane vangistus. Antud juhul mõisteti karistuseks vangistus kestusega 4 aastat ja 6 kuud. Mõlemad apellandid on taotlenud ka süüdlase tingimisi karistusest vabastamist, kusjuures kaitsja, nõustudes maakohtu seisukohaga E.V kriminaalhooldusele allutamise võimatusest, on taotlenud KarS § 73 sätete kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süü suurus annab antud juhul aluse mõista süüdistatavale reaalne vangistus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole selliseid teo toimepanemise erandlikke tehiolusid ega ka süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi tuvastatud ning neile ei viidata ka apellatsioonides. Kohtukolleegium leiab, et teiselt isikult võtmine on raske kuritegu, mis toob endaga kaasa ka range karistuse. Asjaolu, et kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes, pole süüd vähendav ega tapmist õigustav. Toimepandud teo tagajärje arvestamine süü suuruse hindamisel on kooskõlas seadusega ja vastupidine kaitsja apellatsioonis esitatud väide asjakohatu. Asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isikuks ei ole selline eriline tunnus, mis igal juhul tooks kaas tema tingimisi karistusest vabastamise. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et esimese astme kohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning kolleegium ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks raskendanud süüdistatava olukorda, mistõttu maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad.
Ivi Kesküla
Meelika Aava
Malle Preimer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.