1-10-5652 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 23. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu määruskaebus
liik
Ruslan
Karevi
(Karev),
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 23. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Ruslan Karevi määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
1.Ruslan Karev tunnistati Harju Maakohtu 23.09.2010 kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 17.11.2009 ja lõpp 17.05.2018. Viru Maakohtu 23.04.2014 määrusega jäeti R. Karev tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu R. Karev ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele elektroonilise valve alla, põhjendades seda järgnevalt.
Maakohus leidis, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, ning töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud.
2.2.Maakohus märkis, et kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus, mis näitab, et kinnipeetav ei ole vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda. Kuna
vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada.
2.3.R. Karevit on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud. R. Karev pani uue kuriteo toime katseajal, mis maakohtu hinnangul näitab isiku suutmatust kehtestatud normidest kinni pidada. Maakohus leidis, et isiku lubadused vabaduses õiguskuulekalt käituda on paljasõnalised ning isiku vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik.
2.4.Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et arvestades toimepandud kuriteo iseloomu, riivaks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38% leidis maakohus, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.
2.5.Eeltoodu alusel leidis maakohus, et R. Karevi suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastada, ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Karev, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla.
3.1.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on määruse tegemisel tuginenud valedele faktidele, mis on kohtule esitatud Viru vangla iseloomustuse ja prokuratuuri seisukohtadega. Kaebuse esitaja toob välja, et tal ei ole probleeme narkootikumide ning alkoholi kuritarvitamisega.
3.2.Samuti toob kaebuse esitaja välja kahe töökoha poolt esitatud garantiikirjad. R. Karev selgitab, et viibides elektroonilise järelevalve all ning käes tööl, ei ole tal vaba aega ning ebaseaduslike tegude toimepanemiseks ei ole tal võimalust.
3.3.Lisaks leiab R. Karev, et maakohus ei ole arvestanud kinnipeetava püüdlusi asuda seaduskuulekale teele ning seda, et karistuse kandmise ajal on isik omandanud kutsehariduse ning keevitaja elukutse.
3.4.R. Karevi selgituse kohaselt on maakohus liiga karmilt toetunud asjaolule, et kinnipeetaval on 4 ja poole aasta jooksul üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav leiab, et üks distsiplinaarkaristus nii pika aja jooksul ei näita, et ta ei ole asunud paranemisteele. Lisaks leiab kinnipeetav, et elektroonilise valve kohaldamine on piisav tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks ning maakohus, leides vastupidist, on läinud vastuollu seadusandja seisukohtadega elektroonilise valve kohaldamise mõttes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning R. Karevi esitatud määruskaebusega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab, et R. Karevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased
põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et R. Karevit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka R. Karevi poolt 07.05.2014 koostatud määruskaebus ei anna alust maakohtu 23.04.2014 määruse tühistamiseks ning R. Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks.
6.Vastuseks määruskaebuses toodud seisukohale, mille kohaselt on maakohus määruse koostamisel tuginenud valele informatsioonile kinnipeetaval narkootikumide ning alkoholisõltuvuse osas, vastab ringkonnakohus järgnevat. Käesolevas asjas ei hinnata eraldi kinnipeetava igat positiivset ja negatiivset omadust, vaid neid vaadatakse kogumis. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude soodusteguriks alkoholi ning narkootikumide kuritarvitamine. Tegemist ei ole ainsa alusega, mistõttu R. Karevit vanglast tingimisi enne tähtaega ei vabastata. Ringkonnakohus selgitab, et antud asjas tuleb arvestada ka seda, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral. Sealhulgas ka varasemalt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tegemist ei ole isikul ühekordse narkootikumidega seotud süüteo toimepanemisega.
7.Kindlasti ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani R. Karev toime vähem kui kaheksa kuud hiljem, olles tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud. Isik, kes on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, peaks suure tähelepanuga järgima ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid, et vältida igasuguse ebaseadusliku tegevuse toimepanemist. Veelgi enam, arvestades, et R. Karevit oli kriminaalkorras selleks ajaks karistatud üheteistkümnel korral, oli isik teadlik kuritegude toimepanemisele järgnevast riigipoolsest reaktsioonist ning karistustest. Eeltoodu välistab R. Karevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise käesoleval hetkel täielikult. Tuginedes maakohtu otsustusele, puudub ka ringkonnakohtul täielik veendumus selles, et vabaduses viibides suudab R. Karev seaduskuulekalt käituda.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud ka R. Karevit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning ringkonnakohus arvestab neid ka käesoleva määruse koostamisel, kuid antud asjas kaaluvad R. Karevi poolt toime pandud kuritegude arv, nende iseloom ning isiku kinnipidamisasutuses käitumine üles vabastamist soodustavad asjaolud (elukoha, töökoha ning elukutse olemasolu). Ringkonnakohus märgib, et vangla iseloomustusest tulenevalt on R. Karevi kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras kaheteistkümnel korral karistatud ning kes kannab reaalset vangistust raske I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma tema varasemat elukäiku arvestamata.
9.Samuti rõhutab ringkonnakohus, et isikule, kellele mõisteti kriminaalkaristus kaheteistkümnendat korda ning kes on temale mõistetud karistusest kandnud ära poole ja oma karistuse kandmise ajal pannud toime kasvõi ühe distsiplinaarsüüteo, ei peaks vabanema vangistusest tingimisi enne tähtaega. Oluline siinkohal on ka ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus R. Karevi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et R. Karevi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui raske I astme rahvatervisevastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et R. Karev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas Lõhmus
Maarika Kuusk
Tiit
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.